Arhitektuuris otsitakse praegu viise, kuidas ehitussektorit tugevdada ja heitmete hulka vähendada. Üks võimalus on taas au sisse tõsta traditsioonilised ehitusvõtted. Näiteks põhust ehitamine. Selge on see, et käsitsi ja põlve otsas ehitamine on aeganõudev. Ehitustööstuses ei anna see märkimisväärset säästu. Kuidas aga siduda traditsioonid ja moodsad tehases tootmise võimalused? Seda uurib kunstiakadeemia rüppe loodud uurimisrühm […] Vaata lähemalt ›
0
Veerenni kvartali park. Kino maastikuarhitektid Mirko Traks, Juhan Teppart ja Karin Bachmann, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Katariina Lepiku, Liina-Kai Raivet, skulptor Jass Kaselaan. Avati 2022. aastal. USA arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteadlane Marc Treib on raamatus „Moodne maastikuarhitektuur. Kriitiline käsitlus“ analüüsinud maastikuarhitektuuri arengut ja seoseid teiste loomevaldkondadega. Treib tõdeb, et maastikuarhitektuur on üldistest trendidest alati mitu […] Vaata lähemalt ›
0
Septembri algul Tartus toimunud festivali „Draama“ on korraldatud 1996. aastast ning see on muutunud koos aja ja teatriga. Kui alguses oli festival märksa pidulikum, peomeeleolu ja tseremooniatega (žürii ja parimate selgitamine, festivaliklubi ning teised Tartut ja festivali ühendavad ettevõtmised), siis nüüd on „Draama“ vaikselt vajunud argisemasse vakku. On küll teatrite lavastused, hulk väliskülalisi, etendusjärgsed arutelud […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Lear“, autorid William Shakespeare ja Andres Noormets, lavastaja ja kunstnik Andres Noormets, lavastusdramaturg Esko Salervo, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Rain Simmul, Evelin Võigemast, Ursula Ratasepp, Mari Jürjens, Indrek Ojari, Indrek Sammul, Egon Nuter, Mikk Jürjens, Priit Pius, Kait Kall ja Kristo Viiding. Esietendus 2. IX Salme kultuurikeskuse suures saalis. „Leari“ seekordset […] Vaata lähemalt ›
0
Ooperi „Pelléas ja Mélisande“ Eesti esmalavastus 22. (esietendus) ja 24. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Claude Debussy, libreto Maurice Maeterlincki samanimelise näidendi põhjal. Lavastaja Albert-André Lheureux, muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, kunstnik Liina Keevallik, videokunstnikud Andres Tenusaar ja Raivo Möllits, valguskunstnik Rasmus Rembel. Osades Heldur Harry Põlda või Samy Camps (Pelléas), Karis Trass või Helen […] Vaata lähemalt ›
140
Kontsert „URR-39: Kaija Saariaho (1952–2023)“ 19. IX ERRi esimeses stuudios. Ansambel U: (Helena Tuuling – klarnet, Merje Roomere – viiul, Levi-Danel Mägila – tšello, Taavi Kerikmäe – klaver, Tarmo Johannes – flööt, Vambola Krigul – löökpillid) ning sopran Maria Valdmaa. Kavas Kaija Saariaho, Paavo Heinineni ja Helena Tulve muusika. Kontserdi- ja teatrisaal on justkui samalaadsed paigad: […] Vaata lähemalt ›
0
„On huvitavalt kohane, et püha Hieronymuse (u 347–419/420 pKr), tõlkijate kaitsepühaku mälestuspäev 30. septembril .. langeb sügise algusesse, kui tõlkijad hakkavad tõmbuma laualampide lähedale, oodates uusi tundmatuid õndsusi ning ette aimates ka kannatusi, mis ei jää tulemata.“ Võiks öelda, et seda Marju Lepajõe imelist lauset 2017. aasta tõlkijate päeval musta laega saalis peetud kõnest1 on tsiteeritud juba liigagi palju, […] Vaata lähemalt ›
36
Iga kahe aasta järel tähistatakse Edgar Valteri sünnipäeva 21. septembril talle pühendatud illustratsiooniauhinna väljakuulutamisega. Auhinna kutsus 2019. aastal eesmärgiga väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus. On kahju, et see on Eesti ainus raamatuillustraatorite auhind, kuid seda suurem on taas heameel raamatuillustraatorite loomingule tähelepanu pööramise üle. Põhjust raamatuillustratsioonist rääkida on õigupoolest rohkemgi, on ju […] Vaata lähemalt ›
15
Algus 22. IX Sirbis. Sirp kutsus innovatsiooni ja teadmussiirde teemalisele ümarlauavestlusele Eesti maaülikooli rektori ja koduloomade füsioloogia professori Ülle Jaakma, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri Andi Hektori, kes on ka süvatehnoloogia iduettevõtte GScan juhatuse esimees. Margus […] Vaata lähemalt ›
45
Algus 15. IX Sirbis Pöördume algse teema juurde tagasi ja otsime vastust sellele, kuidas mõnel riigil on raha ja ka püsiv kasv inimarengus, kuid teistel seda kas pole, kasv jääb kesiseks või toimub lausa tagasiminek. Kõrvutame Eestit ja Islandit – väikeriiki, kus elab pea kaks korda vähem inimesi kui Harju maakonnas, kuigi pindalalt ületab Island […] Vaata lähemalt ›
5
Viimasel ajal olen palju mõelnud kirjandusest – naiste kirjutatud kirjandusest. Eriti sellest, mida nad võisid kirjutada sel ajal, kui nad meie arvates ei kirjutanud midagi. Kuidas oleks olnud XIX sajandil teha midagi, mida keegi ei vaja ega ole kunagi mult küsinud? Keegi küll ei küsi, aga ma panen ikka selle kirja, mis tuleb, sest kui mul juba […] Vaata lähemalt ›
0
29. oktoobrist on Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Tšehhi kunstniku Barbora Kleinhamplová ja Chicago domina Mistress Velveti koostöös loodud video „Vastupandamatu“. Sissejuhatuseks piisab ilmselt sellest, et Mistress Velvet kogus omajagu tuntust sellega, et sundis oma valgetest meestest orje lugema mustanahaliste kirjutatud feministlikku teooriat. Nägin Kleinhamplová videot 2021. aastal Prahas Futura galeriis. Nii väga tahaksin öelda, et otsuse […] Vaata lähemalt ›
0
VI rahvusvaheline Läänemere koorikonkurss (International Baltic Sea Choir Competition ehk IBSCC) 22. – 24. IX Jūrmalas. Hilissuvehõngu ja varasügiseste vihmavalingute vahel kõikunud Jūrmala võõrustas sedapuhku kuuendat korda rahvusvahelist Läänemere koorikonkurssi, kus kuuldud koorimuusika tulevärk pakkus peotäie põnevust, ent andis paiguti vastuvõtuläve ületanud kõlakülluse kõrval põhjust otsida ka sootuks tüünemaid toone. Konkursil oli esindatud kümme koori: kaks […] Vaata lähemalt ›
42
Helvi Jürisson kuulus literaatide põlvkonda, kellele oli ja on esmatähtis vorminõtkus ja pürgimine täiusliku keelekasutuse poole. Aastate möödumine avaldus Helvi Jürissoni teostes ülenemise, mitte raugemisena, nagu tõestab ilmekalt tema 2013. aastal ilmunud koondkogu „Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998–2012“. Märkimisväärselt meisterlik oli Helvi Jürisson ka tõlkijana, vahendades eesti keelde bulgaaria, prantsuse, vene ja valgevene luulet. Helvi Jürissoni […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige Silvi Liiva. See on valus kaotus Eesti graafikute perele ja kunstiavalikkusele. Silvi Luikoja (Liiva) sündis 22. jaanuaril 1941 Värskas taluperes. Sõda ja sõjajärgset viletsust kogenud tütarlaps jõudis imeväärse arengukaarega läbi Tartu Kunstikooli (1958–1963) ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (1963–1969) eesti kunsti tippu. Tema diplomitöö üks osa oli Paul […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Terje Kuusik. Terje Kuusikut peetakse Eesti üheks professionaalsemaks toimetajaks, kindlasti on ta ka üks staažikamaid. Hariduselt on ta Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog. Aastatel 1973–2011 oli Kuusik Loomingu Raamatukogu toimetaja ning on jätkanud toimetajatööd eri kirjastuste tarvis ka pensionipõlves. Ta on toimetanud […] Vaata lähemalt ›
0
Rimini Protokolli ja Théâtre Vidy-Lausanne’i „Jagatud maastikud“ („Shared Landscapes“), kontseptsiooni autorid ja kuraatorid Stefan Kaegi ja Caroline Barneaud. Berliner Festspielega koostöös antud etendused 19. VIII – 10. IX Berliini lähistel Hangelsbergi metsas. Kuum suvelõpp. Pool tundi rongisõitu Berliinist. Peatume Hangelsbergi ajaloolises, XIX sajandi vahvärk-stiilis rongijaamas. Kõnnime metsa, kus meile antakse kõrvaklapid ja piirkonna kaart. Umbes […] Vaata lähemalt ›
0
29. septembrist Kumu kunstimuuseumis avanev näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ toob kokku kolme mõjuka Balti naiskunstniku, Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Teresė Rožanskaitė (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingu. Leis, Tabaka ja Rožanskaitė olid nõukogudeaegses Eestis, Lätis ja Leedus erandlikud kunstnikud, kes eemaldusid tollase kunstimaailma reeglitest. Nende loomingut iseloomustavad nii tavapärasest erinev eneseesitlus […] Vaata lähemalt ›
0
„Soovunelmate esiisad“, Margaret Tali vestleb Jaanus Sammaga Indrek Grigor, „Kogutud teos. Jaanus Samma kuraatorlikel ainetel“ Tõnis Saarts, „Viisteist aastat XXI sajandi algusest ehk Autoritaarse sajandi koidik“ Ülo Mattheus, „Ukraina sõda, Krimm ja Musta mere must maagia“ Enn Siimeri ja Meelis Oidsalu vestlus festivali „Draama“ ainetel Heli Allik, „Tõlkimise suurim saladus“ Anneliis Lepp, „Elujõuline ja üllatav illustratsioon“ Margus Maidla, „Innovatsiooni ja teadmussiirde ümarlauaarutelu“ Va Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 29. septembril avatakse Telliskivi Loomelinnaku konteineri pop-up galeriis fotograaf Anke Elliku (1987–2022) retrospektiiv „Hetkepüüdmise poeesia“. Näitusel on eksponeeritud 17 mustvalget teost aastatest 2017–2022. Väljapanek on austusavaldus ja ajatu retrospektiiv ühe meeletu elujanuga inimese erilistest tabamustest. Näitusega kutsutakse üles tegema annetust vähiravifondile Kingitud Elu. „Ankest arenes fotograaf, kes oskas tabada inimesi moel, mis avas nende […] Vaata lähemalt ›
15
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 21:21
Viimane uuendus: 21:18.
Uudiste reiting uuendatud: 21:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)