Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
12. detsembril autasustati 2023. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Konkursi preemiafond oli 181 374 eurot. Kaks peapreemiat läksid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli. Peapreemia vääriliseks hinnati Tõnis Laasfeldi teadustöö „Pildianalüüsi ja tervikliku modelleerimise ühendamine retseptor-ligand kompleksi kineetika kirjeldamiseks“ ning Merilin Aruvee töö „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused“. „Autasustatud teadustööd olid silmapaistval tasemel […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus 14.12.2023 -13.01.2024 ARS Kunstilinnaku projektiruum Pärnu mnt 154, Tallinn Näitus on avatud E-R kell 12-18, L 16.12, 6.01 ja 13.01 kell 12-16 13. detsembril kell 17 avatakse ARS Kunstilinnaku projektiruumis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus ETTE/VAATLIK. Mis seostub sõnaga ettevaatlik? Kas esimesena meenub ettevaatlikkus, alalhoidlikkus, pelgus millegi ees, mis võib juhtuda? Või […] Vaata lähemalt ›
27
Ajal kui vaesusnäitajad Eestis kasvavad, on paslik rääkida privileegidest ja ebavõrdsusest. Just need teemad on luubi all Müürilehe detsembrinumbris. Oma essees kirjeldab Jan Kaus, mismoodi võiks iseenda privilegeeritust tundma õppida. Kaisa Ling arutleb, kuivõrd võib vabakutselise elu pidada privileegiks. Mats-Laes Nuter ja Mari Jüssi kirjutavad liikuvusvaesusest, Margaret Tilk elitaarsest kultuuritarbimisest, Maris Pedaja rohepöördest ebavõrdsuse tekitajana, Hele-Mai Viiksaar privileegist vananeda ja Kris Vaata lähemalt ›
0
8. detsembril selgus Tartus Ants Orase nimelise kirjanduskriitikaauhinna tänavune laureaat. Auhinna pälvis Saara Liis Jõerand arvustusega „Kuidas jutustada juba jutustatut?“. Arvustuses on vaatluse all Mehis Heinsaare romaan „Kadunud hõim“ ning see ilmus ajakirjas Looming (2023, nr 5). Auhinna kandidaadid olid ka Heli Allik, Sveta Grigorjeva, Saara Lotta Linno, Aare Pilv ja Jaak Tomberg. Žüriisse kuulusid Jüri Kolk (esiisik), […] Vaata lähemalt ›
0
Vladimir Proppi „Imemuinasjutu morfoloogia“ ja „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ Jorge Luis Borgese „Liivaraamat“ festival „Tallinn feat. Reval“ kontsert sarjast „Meistrid laval“ Füürer Praissi laureaatide Terje Ojaveri ja Billeneeve näitus Art Allmäe ja Katrin Piile näitus „Origami“ Alice Kase ja Neeme Külma näitus „Midagi on õigemat selles“ Läti teatri esitlusfestival „Skate“ Rakvere teatri „Klassis“ Esiküljel taani näitleja […] Vaata lähemalt ›
0
Trine Dyrholm pälvis maailma tähelepanu 1990ndate lõpus Thomas Vinterbergi legendaarses „Perekonnapeos“1, kuid on teinud mõned oma säravamad rollid lähiaastatel sellistes filmides nagu „Nico, 1988“ ja „Ärtuemand“2. Tihedad on olnud ka taani kuulsaima näitlejatari sidemed Eestiga: siin filmiti nii tema „Erna on sõjas“ kui ka peatselt linastuv „Sünnipäevatüdruk“3. Sel aastal juhtis Dyrholm Pimedate Ööde filmifestivali žüriid. Kuidas […] Vaata lähemalt ›
3
Ma ei ole juba paar nädalat ühtki raamatut ostnud ja südametunnistus on natuke must. Raamatupoodides käivad ju müügikampaaniad ja kirjastustele on aastalõpp parim müügiaeg. Raamatuid ostavad ka need, kes muul aja raamatuid koju ei soeta, jõulu eel aga siiski sundostu ära teevad, kuigi sageli mitte oma koju. Tõsi, ega uutele raamatutele kohe allahindlust tehta ja […] Vaata lähemalt ›
209
Nädalal, mil kunstiteadlane, kuraator ja kriitik Reet Varblane lahkus, ilmus ühismeedias talle ridamisi väga ilusaid järelehüüdeid. Kui üks vägev inimene läheb, on loomulik, et teda mälestades kirjutatakse imelisi ridu. Küll aga pani mind imestama tõik, et nii paljud mulle tähtsad kultuuritegijad – kunstnikud, lavastajad, dramaturgid – on olnud Reet Varblasest sellisel määral inspireeritud ja mõjutatud! […] Vaata lähemalt ›
0
Minu tutvusringkonnas on sel aastal mitu peret kolinud või kolimas südalinna lähikonnast linna piiri taha ehk aidanud või aitamas kaasa valglinnastumisele. Põhjused on mõistetavad: pere kasvab, korter jääb kitsaks. Kui lapsed teismeikka jõuavad, on igaühel vaja oma ruumi, nurgakest, kuhu tõmbuda. Ühes toas pead-jalad koos elamine tähendab pidevat tülitsemist ja pingeid – oma ruum on […] Vaata lähemalt ›
0
Pimedate Ööde filmifestival. 3. – 19. XI 2023 Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tänavu toimus PÖFF märkimisväärselt varem kui enne, ja eks need festivali kuupäevad olegi vaikselt ettepoole nihkunud. Mäletan, et algusaegadel sattus mu 11. detsembri sünnipäev PÖFFi sisse, nüüd aga lõppes festival juba novembrikuu keskpaiku. Vastuoluliselt lähevad selle nihkumise tõttu PÖFFi pimedad ööd järjest valgemaks […] Vaata lähemalt ›
31
Kui semiootik armub, siis professionaalsest kalduvusest teoretiseerida tahaks ta oma tundeid kuidagi kirjeldada, uurida märke ja öelda midagi oma armumise kohta. Ta tahaks luua diskursust armumisest. Kuni selgub, et sellel pole mõtet ja et seda ei saagi teha. Sest ta avastab, et lääne kultuuris ei ole metakeelt armumisest rääkimiseks. On küll lugematul hulgal armastuslugusid kirjanduses, […] Vaata lähemalt ›
86
Kui mõni poliitik sulle seletab, et astmeline tulumaks pole majandusele hea, siis ära teda usu. Sulle vaatab vastu mõtteviis, mis kuulub Reagani ja Thatcheri ajastusse: „Hoia kõrge sissetulekuga inimeste maksukoormust madalal, küll siis nende rikkuse kasv kogu ühiskonnale kasu toob.“ Inglise keeles väljendab seda termin trickle-down (otsetõlkes „alla nirisemine“), aga tänapäeval seda enam tõsises toonis […] Vaata lähemalt ›
132
Arengukava tähendus Asutuse käekäigule on tohutu, sest selles dokumendis talletatakse Asutuse strateegilised eesmärgid ja edasised prioriteedid. Kui kavas pole mingit tööd eesoleva aja, näiteks viisaastaku kohta kirja pandud, ei tohi sellega alustada. Kui aga vaim ikkagi nõuab, käed sügelevad ja tähtede seis soodsaks osutub, et võtta ette too, kavasse panna unustatud tegevus, tuleb palju aega […] Vaata lähemalt ›
6
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ehk KKEK on kunstielu korraldav eksperdiinstitutsioon, kes on avalikkusele eeskätt tuntud rahvusvahelise koostöö edendaja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni korraldajana. Ehkki regulaarset näitusetegevust keskusel ei ole, tegeleb kollektiiv pidevalt mitmel rindel nii kureerimise kui ka muud tüüpi kunstikultuuri sisuloomega, näiteks hiljuti lõppes Islandil biennaal „Sequences“, mis pälvis rohkelt rahvusvahelist kajastust. Aastalõpu tagasivaateid […] Vaata lähemalt ›
16
Eesti Teatri Agentuuri ning EMTA lavakunstikooli teemapäev „teater | kestlikkus“ 13. XI Tallinnas EMTA peamaja kammersaalis. Eesti Teatri Agentuur on pärast heitlikke pandeemia-aastaid tänuväärselt taas sisse seadnud tava korraldada teemapäevi, mis annavad võimaluse keskenduda ühele (aktuaalsele) märksõnale ja avada teatrikunstikeskselt selle tausta. Ent kui varem on teemad puudutanud eelkõige kunstilisi vormivalikuid – „teater | tants“ […] Vaata lähemalt ›
110
20. novembril kiitis Tallinna volikogu heaks jätkusuutliku linnaliikluse kava. Detsembrikuu esimeses Sirbis rääkisid uutest eesmärkidest abilinnapead Madle Lippus ja Vladimir Svet. Seatud on ambitsioonikad eesmärgid: liiklussurmade nullini viimine, nullheitmega ühistransport aastaks 2035 ja ühissõidukite kasutajate arvu suurendamine, investeerimine jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalustesse ning suurarenduste takistamine sinna, kus puudub ühissõidukiühendus. Järgnevalt kommenteerib Tallinna uut kava […] Vaata lähemalt ›
36
Novembri alguses esitletud Tallinna mereala visioon on tekitanud palju vastakaid arvamusi – hea võimalus algatada avalik arutelu. Siinkohal selgitame visiooni autoritena* selle lahenduse tagamaid ja linnaehituslikke põhimõtteid. Arutelu jätkub: tuleb otsustada, millist mereäärt soovime. Taust Tallinna mereala visiooni tausta avamiseks tuleb alustada kaugemalt. Seni on linna planeerimisel lähtutud linna eneseregulatsiooni põhimõttest. Enamasti arendaja algatatud linnaplaneerimine, […] Vaata lähemalt ›
0
November on hingedekuu ning tajusin – langedes ühtlasi klišeede küüsi –, et pimedus ja sombused ilmad on juhatanud inimesed sisekaemuse radadele. Kuldsooja sügise ja jõuluootuse vaheline aeg täitus väliselt kireva sagimisega, millesse ära eksides sai meelerahu leidmiseks pöörduda kunsti poole. Alatasa tabasin end mõtlemast, kuis muusika leiab inimesed siis, kui nad seda vajavad. Või hakkab […] Vaata lähemalt ›
0
Geoloogi ameti juurde kuuluvad välitööd, tihtipeale viivad need asustusest kaugetesse paikadesse, kus töötatakse ekstreemsetes ja füüsiliselt nõudlikes tingimustes. Suurte ekspeditsioonide ajastul XV–XVIII sajandil ja isegi XX sajandi alguses kaasnes nendega hulk tõsiseid ohte. Näiteks 1930. aastal Gröönimaale suundunud mandrite triivimise teooria eestvedaja Alfred Wegener sealt enam ei naasnudki. Nii Wegenerile eelnevaid kui ka järgnenud geolooge […] Vaata lähemalt ›
26
Inimesed arvutavad enamasti kümnendsüsteemis. Oleme harjunud pidama kümne astmeid ehk niinimetatud ümmargusi arve – kümme, sada, tuhat, kümme tuhat … – kuidagi eriliselt ilusaks ja tähtsaks. Sada aastat elu on sümboolne tähis, mida paljud ihaldavad, aga milleni jõuavad vähesed. Sada aastat on soliidne iga ka ühe perioodiliselt ilmuva trükise jaoks. Neil päevil jõudis selle tähiseni […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Teataja
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 16:43
Viimane uuendus: 16:38.
Uudiste reiting uuendatud: 16:33.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)