Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Raimo Raagi „Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal“ Asta Õimu „Eesti keele teetähised“ Oma Keele 2023. aasta sügisnumber. Ajakirja saab lugeda ka veebis. Raamatuid ja ajakirja saab soetada Emakeele Seltsist ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist. Palume tulek kokku leppida es@emakeeleselts.ee. Samuti võib leida Raimo Raagi ja Asta Õimu raamatuid õige pea hästi […] Vaata lähemalt ›
0
1. detsembril valiti 47 kandidaadi seast välja uued kirjanikupalga saajad. Valituks osutusid Andrus Kasemaa, Mika Keränen, Igor Kotjuh, Hasso Krull ja Sigrid Tooming. Kirjanikupalga valikukomisjoni kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Elle-Mari Talivee (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Doris Kareva (Eesti Kirjanike Liit), Triinu Tamm (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit). […] Vaata lähemalt ›
0
Detsembris annavad Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liikmed väikestes koosseisudes kontserte üle Eesti. 3.–17. detsembrini on võimalik kuulata ERSO muusikuid Palamusel, Tabiveres, Jõgeval ning Haapsalus. ERSO muusikute esimene etteaste toimub 3. detsembril kell 16 Palamuse Rahvamajas. Lavale astub ERSO vaskpillikvintett, mille koosseisus on Indrek Vau (trompet), Villem Süvari (trompet), Mattias Vihmann (metsasarv), Andres Kontus (tromboon) ja Madis […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2024 ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 106. aastapäeva eel. Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2023. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes teg Vaata lähemalt ›
0
Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 104 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeva aktusel välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kelleks on tunnustatud lavastaja, õpetaja ja nüüdisdramaturgia rajaja Merle Karusoo. „Tartu Ülikool on juba 20 aastat tunnustanud inimesi, kes on oma loominguga edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. On […] Vaata lähemalt ›
0
Sirp! kõlab kevadise varblasetervitusena, reipa ja lootusrikkana. Minu Sirbi-aastaid heletas ikka Reeda kohalolu – ta kerge samm, lahke ja õiglane meel, pehmelt kurisev hääletämber. Reeda avar maailmapilt laskis tal sisse elada väga erinäolistesse kunstiilmadesse ja südilt kaitsta õrnemate õigusi. Temaga oli rõõm koos töötada või asju arutada. Usun, et Reeda erk, soe ja osavõtlik vaim […] Vaata lähemalt ›
201
Johanna Venho „Esimene naine“ ja „Sügisraamat“ Toivo Tulevi autoriõhtu kontserdisarjas „Heli ja keel“ Eesti muusika nädal kontsert „Kõrvits/Kareva. Laulud valu allikalt“ Sven Grünbergi albumi „Om“ teosed elavas ettekandes Kristina Normani näitus „Hansaühendused“ Zwolles näitus „Tundemaastikud“ Vilniuses Eeva Mägi dokfilm „Kellele ma naeratan?“ Esiküljel Roomet Jakapi. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on rahvusvaheliselt ja loomulikult ka Eestis vaimse tervise kuu. Tänavu lähtuti tõsiasjast, et head suhted peres, sõpruskonnas ja laiemaltki aitavad hoida meie endi ja ka meie lähedaste vaimset tervist. Headest suhetest ei ole aga palju abi, kui ravimata jääb ärevuse, hirmu ja mure juur ajusagaras, kus iga päev salvestatakse ja töödeldakse informatsiooni Venemaa kohta. […] Vaata lähemalt ›
0
Alustagem in medias res. Kunagi oli kindlat ideoloogiat tähistav sõna fašism, millest ajapikku on saanud kõigile ideoloogilistele suundadele sobiv sõimusõna, mis märgib lihtsalt eriti suurt vaenlast. Terrorismi alla käib üsna suvaline vägivald. Rassism on laienenud ammu üle rassipiiride. Ma olen isegi nimetanud rassismiks lääneeurooplaste kommet pidada idaeurooplasi, sealhulgas eestlasi alaarenenud olenditeks. Ja viimase aja suursaavutus […] Vaata lähemalt ›
0
Argimütoloog Mati Unt märkas juba varakapitalismi varastel tundidel 1990ndail, et „elu, mis oli aastakümneid küllaltki homogeenne, polariseerub nüüd järjest. Rikkad ja vaesed torkavad üha enam silma ja on tunne, et ka ilusate ja inetute vahemaa suureneb, ilusad muutuvad ilusamaks ja inetud inetumaks.“ Unt siiski sotsiaalset kliimat kohendama ei kippunud, lobises niisama itsitavalt nähtustest nagu Mõis, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on kunstiteadlane, kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja ja Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galerii galerist Reet Varblane. Reet Varblane lõpetas 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna, kus oli toona ainsana Eestis võimalik spetsialiseeruda kunstiajaloole. Tartu ajalooõppes rõhutati akadeemilist põhimõtet sine ira et studio ehk „vihata ja poolehoiuta“ ning Reet Varblase erialase tegevuse aluseks oli see printsiip nii […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi juba üle kuu ringleb Youtube’i jututubades Putini surma müüt, mille käis 26. oktoobril välja kanal General SVR ja mida on võimendanud ka Vladimir Solovei, siis ei näi maailm väga seda müüti uskuvat. Tegelane, kes kannab Putini nime, on hoopis tuule tiibadesse saanud, osaleb G20 kohtumisel ja paneb paika teda manitsenud Olaf Scholzi. Ometi ei […] Vaata lähemalt ›
0
Multitalent, esseist ja filosoof, muusik ja etenduskunstnik, Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo kaasprofessor Roomet Jakapi avaldas hiljaaegu filosoofiast, haridus- ja teaduspoliitikast ning kunstist rääkiva artiklikogumiku „(Ir)ratsionaalne“. Olles filosoofiavallas kõigiti pedantne ja innukas analüütiline töömesilane, vihjab Jakapi justkui ometi, et selline roll ei ole mõeldav oma tegevust lõpuni tõsiselt võttes. Milline korralikku ETISe klassifikaatorit taotlev analüütik paneb […] Vaata lähemalt ›
220
Näitus „Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“, koostaja Inna Põltsam-Jürjo, kujundaja Krista Lepland. Tallinna linnaarhiivis 6. X – 31. XII. Conrad Dellingshusen (1527–1603) oli tähelepanuväärne mees. Ta oli XVI sajandil oma kodulinna hea käekäigu nimel tegutsev linnaametnik – sündik ja raesekretär. Selleks et sündikuks saada ja hakata raele juriidilist nõu andma, oli vaja korralikku haridust. Dellingshusen oli […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti jõudsid Ameerika Ühendriikides lõpule selle sajandi pikimad ja märgiliste võitudega filmitööstuse ametiühingute streigid suurtootjate ühenduse AMPTP1 ja stsenaristide WGA2 ning näitlejate SAG-AFTRA3 vahel, mille taustsüsteemist 15. septembri Sirbis4 olen ka kirjutanud. Sellest tõukuvalt kutsusin ühe laua taha erialaliitude esindajad, et uurida, kuidas meie näitlejad, produtsendid, režissöörid ja stsenaristid koostööd teevad ja mida tuleb teha, […] Vaata lähemalt ›
0
Vendade Coenite mängufilmis „Barton Fink“ (1991) tähistab stsenaristist nimitegelane väga eduka päevatöö lõppu maniakaalsusse kalduva koreograafianumbriga tantsupõrandal. Tavakodanikud üritavad teda korrale kutsuda, ja Barton jõuab hõisata „Ma olen kirjanik, ma loon!“, enne kui kellegi mõistmatu ja raske rusikas eufoorilise stsenaristi vastu maad virutab. Üle 30 aasta vana film, kus pilatakse Hollywoodi mogulite aegset nn kuldajastut, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Vend Antigone, ema Oidipus“, autor Mati Unt, lavastaja ja kunstnik Tiit Ojasoo, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, helikujundajad Tiit Ojasoo, Anne Türnpu ja Lisanne Rull, valguskujundaja Kaido Mikk. Mängivad Lauri Kaldoja, Guido Kangur, Helena Lotman, Hilje Murel, Karmo Nigula, Raimo Pass, Mirtel Pohla, Teele Pärn, Gert Raudsep, Inga Salurand, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Ursel Tilk, […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Tuhkvalge“, heliloojad Edward Elgar ja Gustav Holst, lavastaja ja koreograaf Jevgeni Grib, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendid Martin Sildos ja Taavi Kull, lavastusdramaturg ja libretist Siret Campbell, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Liisi Eesmaa, valguskunstnik Priidu Adlas. Tantsivad Raminta Rudžionytė-Jordan, Caroline Maquignon, Gus Upchurch, Bradley Howell, Maria Engel, Georgia Toni Hyrkäs, Alexander Germain Drew, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. aastapäevale ja Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäevale pühendatud mees- ja noormeestekooride konkurss 26. XI EMTA suures saalis. Viieaastase intervalliga peetav võistulaulmine peegeldab meeskooride hetkeseisu ja tõi seekord pealinna 19 koori. Särama jäi suurepäraseid esitusi, kuid südant närib kahtluseuss meeskooride järelkasvu pärast. Konkursi žürii esimees, rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja ütles laulumeestele: „Täna […] Vaata lähemalt ›
180
„Täname ja tunnustame pärandi hoidmise ja arendamise eest!“ seisab tänukirjal, mille Võru linnavalitsuse esindajad 2. novembril toimunud muinsuskaitseameti aastaauhindade üleandmisel vastu võtsid. Võru linn pälvis ametilt laureaaditiitli kultuuripärandit väärtustava kohaliku omavalitsuse kategoorias. Miks just Võru, on asjakohane küsida. Vastuse leidmiseks tuleb minna tagasi aega, mil Eesti regionaalpoliitika ja -arengu sihiks seati rahvastiku koondamine suurematesse keskustesse. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 17:59
Viimane uuendus: 17:55.
Uudiste reiting uuendatud: 17:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)