Renoveeritud Vana-Kalamaja tänav. Arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil, kaasa töötasid Ko Ai, Allan Pits, Jõnn Sooniste (Kavakava arhitektuuribüroo), tooteid aitas valida disainer Mihkel Masso, haljastuslahenduse töötasid välja Kadi Nigul ja Kristian Nigul (Väli OÜ), elanikke kaasas ja tänava käsiraamatu koostas Arhabi, rekonstrueerimise eeltingimused sõnastas ja projekti konsulteeris arhitekt Toomas Paaver, projekteeris K-Projekt, ehitas Tallinna Teede […] Vaata lähemalt ›
64
Pisut enam kui aasta tagasi kirjutasin Sirbi veergudel kolmeosalise artikli teadusdiplomaatiast, avades selle valdkondadevahelise teooria ja praktika põhimõisteid, riikide tegutsemisviise selles vallas.1 Nüüd aasta hiljem on Eestis ikka veel selles osas kõrvulukustav vaikus. Ei ole märgata, et poliitilised jõud, ministeeriumid või akadeemilised ringkonnad selle teema vastu vähimatki huvi üles näitaksid. Tõtt-öelda on see omamoodi veidergi, […] Vaata lähemalt ›
13
„Igaühe loodushoid – see on iga vabatahtlik ja teadlik samm oma koduaias, kodukülas, kodulinnas, ettevõttes, omavalitsuses, linnaruumis, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele.“ Nii määratleb igaühe loodushoidu ökoloog Aveliina Helm 2019. aasta looduskaitsekuud sisse juhatades.1 Eestimaa Looduse Fondi projektiga „Igaühe looduskaitse“ kutsutakse inimesi üles osalema neile jõukohases looduskaitses, selmet uppuda masendavate keskkonnauudiste tulvas apaatsusse.2 Ökoloogid loodavad, […] Vaata lähemalt ›
418
9. septembril tähistas ajakiri Keel ja Kirjandus Tallinnas kirjandustänaval kaht omavahel seotud sündmust. Kõigepealt möödub tänavu sada aastat Alma Ostra romaani „Aino“ ilmumisest, teiseks on ilmunud ajakirja läinudaastase konverentsi „Kas sa Reed Morni oled lugenud?“ ainetel teemanumber „Naiste proosa kirjandusloos“. Vestlusringis „Palju õnne, Aino!“ arutlesid sel puhul naiste proosa üle Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur […] Vaata lähemalt ›
39
9. septembril väljus Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoorust Eesti meistrinaJoonas Veelmaa. Teise koha pälvis Silver Sepp ning kolmas koht läks Mihhail Boitsovile. Finaalis astusid veel üles Murca, Eliise Selisaar ja Lehto-Tarmo Nuut. Külalisesinejana astus lavale Vašek z Aše (Tšehhi), õhtut juhtisid Toomas Leppik ja Sirel Heinloo. Joonas Veelmaa loal avaldame ühe talle edu toonud luuletustest. ma […] Vaata lähemalt ›
0
Kas meile tuntud organismide kõrval võivad elada ka seni tundmatud eluvormid? See küsimus on seotud märksa suuremate küsimustega: mis on elu?, kuidas see on tekkinud? kuidas seda ära tunda? Kuidas elu alguse sai? Me ju ei tea, kuidas elu Maal alguse sai. Ilmselt kõige iidsem on ettekujutus elust kui mingi üleloomuliku jõu loodud nähtusest. Piiblis […] Vaata lähemalt ›
3
Nädalavahetusel otsustati Paides Keskerakonna edasine käekäik, ent määrati ühtlasi paljuski Eesti tulevase poliitmaastiku piirjooned. Nii äsja valitud esimees kui ka juhatus esindavad ühetähenduslikult Kõlvarti leeri. Kaotajaks väga tasavägises võistluses jäi Kiik koos oma poolehoidjatega eesotsas praeguse esimehe Rattaga. Kellelgi ei tasu lasta ennast eksitada kongressi delegaatide häälte sisuliselt võrdsest jagunemisest, sest olukord muutus tulemuste teatavakssaamise hetkest […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti meedias on aeg-ajalt meenutatud Saksamaa luteri pastor Martin Niemölleri 1946. aasta luuletust „Kõigepealt tulid nad“ („Zuerst kamen sie“). Selles laseb pastor silme eest läbi lähimineviku, kus kõigepealt tuldi kommunistide järele, kuid ta oli vait, sest tema ei ole kommunist. Siis tuldi sotsiaaldemokraatide järele ja jälle ta oli vait, kuna tema pole sotsiaaldemokraat. Siis tuldi […] Vaata lähemalt ›
33
Teatavasti said Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aksel Rünk 105 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi esimesteks märtriteks. Saadetuna 1918. aasta märtsi lõpul välismaale verivärskele Eesti riigile tuntust koguma, jäid nad üle Soome lahe minnes Suursaare kandis kaduma. Ametliku teabe järgi hukati mehed 13. aprillil Helsingis sakslaste poolt, kaevati 1920. aasta detsembris välja, toodi […] Vaata lähemalt ›
116
Näituseprojekt „Kunst antropotseeni ajastul“ Kumus kuni 8. X, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw ja Tiiu Saadoja, roheliste praktikate kuraator Karin Vicente, kujundaja LLRRLLRR (Laura Linsi ja Roland Reemaa) ning graafiline disainer Maria Muuk. Oktoobri alguseni on Kumus avatud antropotseenist inspireeritud näitus, kus lõimuvad kunst ja kliimakeskne mõtteviis. Arvustuses soovin kiita näituse uudset […] Vaata lähemalt ›
56
Näitus „Hellalt hoia mind“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis kuni 24. IX. Kuraator Siim Preiman, kunstnikud Bas Jan Ader, Agnė Jokšė, Morta Jonynaitė, Sandra Kosorotova, Keiu Maasik, Maija Mustonen, Marko Mäetamm, Sarah Nõmm, Hanna Piksarv, Mark Raidpere, Elīna Vītola. hiljem sel ööl hoidsin atlast oma süles liuglesin sõrmitsi üle kogu maa ja sosistasin kust sul valutab? […] Vaata lähemalt ›
0
Jules Massenet’ ooper „Cendrillon“ ehk „Tuhkatriinu“ esmalavastus Eestis 10. IX Endla teatris. Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja ja koreograaf Jüri Nael, kunstnik Madis Nurms, valguskunstnik Anton Kulagin, videokunstnik Liudas Svirskas. Osades Zuzanna Nalewajek (Lucette ehk Tuhkatriinu), Jomantė Šležaitė (Madame de la Haltière), Abi Levis (Unistuste Prints), Eszter Zemlényi (haldjas), Laimonas Pautienius (Pandolfe), Gabrielė Bukinė […] Vaata lähemalt ›
35
Keegi ei kahtle, et sound art’il ja kunstmuusikal ehk tonkunst’il on kokkupuutepunkte. Küsimus on selles, kas saadakse aru, mida mõni termin tähendab, või mitte. Hirm, mida väljendab Aivar Tõnso oma artiklis1, et termineid täpsustades surutakse kirjeldatav tehislikesse raamidesse, on mu meelest asjatu. Täpsustamisest on abi emakeelses teadustöös, õpetamisel ja üksteisemõistmisel, aga ka spetsiifiliste auhindade ja […] Vaata lähemalt ›
0
Väljaspool Riiat asuvad läti teatrid on alates 2005. aastast seisnud oma trupi tarvis uute näitlejate koolitamisel dilemma ees: kas teha seda pealinnas või mujal?1 Just tookord otsustas Liepāja teater sealse linnavalitsuse toel, et nemad endale noori näitlejaid enam Riias Läti kultuuriakadeemias ei kasvata, alma mater’iks valiti hoopis Klaipėda ülikool Leedus. Liepāja teatri kunstiline juht Herberts […] Vaata lähemalt ›
1
Kuigi Hollywoodis suudeti tänavu esimest korda pärast koroonapandeemiat ületada 4 miljardi dollari kassatulu piir, on sealsetel suurstuudiotel siiski ohtralt mõtlemisainet, kuna kõik on läinud teisiti, kui kõrgepalgalised stuudiobossid 2023. aasta plaane tehes ehk prognoosisid. „Barbie“1 ja „Oppenheimeri“2 kui kahe väga selgelt autorikäekirjaga filmi enneolematu edu on meeldiv üllatus ilmselt igale filmikunsti armastajale, aga eelkõige stuudiotele, […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Jumalaga rock’n’roll. Hardi elu esimene jagu“ (Traumfabrik, Eesti 2023, 62 min), režissöörid-stsenaristid Kiur Aarma ja Hardi Volmer, produtsent Kiur Aarma. Kooli algusega käsikäes on kinno jõudnud bildungs-dokumentaal, igavese puberteedi võrdkuju Hardi Volmeri kujunemisautobiograafia, mis tehtud koos Kiur Aarmaga. Kultuuriasutusse sisenesin eelmuredest kantuna. „Jumalaga, rock’n’roll!“? Mida siis veel üks voluumen „eesti muusikute uskumatuid seiklusi nõukaajal“ […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei saa päris ütelda, et minu Valga, sest olen ise tõrvakas, aga Valgas on mul korter ja olen läbi aastate veetnud-kõndinud pikki tunde selle linna tänavatel ning mõistagi ka Läti-Valkas. Valga linnas huvitavad mind esmajoones tänavakunst ja mustlased (ja mustlased võivad teha ka grafiteid). Mustlasparuness Bergitta Siimanist kirjutasin vestluse vormis loo ajalehte Valgamaalane. Olen […] Vaata lähemalt ›
39
Sõltumatu Tantsu Lava ja Gertrudi tänava teatri (Ģertrūdes ielas teatris) „Paus istu mine“, lavastaja-koreograaf Keithy Kuuspu, helikunstnik Mihkel Maripuu, valguskunstnik Saša Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla, dramaturg Laura Cemin, materjalidramaturg Juss Heinsalu. Etendavad Martina Georgina, Agnes Ihoma, Jana Jacuka, Anumai Raska, Liisa Saaremäel ja Johanna Vaiksoo. Esietendus 25. VIII Sõltumatu Tantsu Laval. Keithy Kuuspu, kes pälvis eelmisel […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert 8. IX Vanemuise kontserdimajas. Marcel Johannes Kits (tšello), Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, muusikajuht ja dirigent Risto Joost. Kavas Tõnu Kõrvitsa „Tota pulchra es, amica mea“ (2020, Eesti esiettekanne), Edward Elgari tšellokontsert e-moll op. 85 ja Gustav Holsti orkestrisüit „Planeedid“ op. 32 Tauno Aintsi seades. Tänavust Vanemuise kontserdimaja hooaja […] Vaata lähemalt ›
0
Kinoteatri „Kohver“, lavastaja Henrik Kalmet, dramaturg Eero Epner, kunstnik Anneli Arusaar, valguskujundaja Revo Koplus, muusikalised kujundajad Sander Mölder ja Tuulikki Bartosik. Mängivad Karl-Andreas Kalmet, Riina Maidre, Steffi Pähn ja Priit Loog. Esietendus 4. VIII Saaremaal Kärla alevikus Sõmera klubis. Kuigi Kinoteatri käekirja ei saa siduda ühegi konkreetse kunstniku dramaturgi- või režiistiiliga – nad on ehk […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Femme
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 00:36
Viimane uuendus: 00:32.
Uudiste reiting uuendatud: 00:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)