Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel ootab alates 30. novembrist vaatajaid näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ Eesti postmodernistlikust arhitektuurist. Postmodernistlik esteetika jõudis Eesti arhitektuuriruumi 1970. aastate keskpaiku ja sellest sai 1980. aastaid iseloomustav stiil. Postmodernismi julges ja mänglevas vaimus on meil kujundatud nii ühiskondlikke hooneid kui ka individuaalelamuid. Kuraator Triin Reidla sõnul leiab postmodernistlikke eramuid pea […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. jaanuarini 2024 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 5. aprillil 2024 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 15. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee. Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, mis pääsevad […] Vaata lähemalt ›
0
Tunnen Mirjam Parvet ammuilma, aga ega me õigupoolest rääkinud ei ole. Võib-olla ei ole ma osanud kuulata? Mirjam ei jutusta ülearu, ta kaalub iga sõna ja ütleb oma mõtte välja vaikselt. Samasugune kõnelemisviis iseloomustab tema esimest raamatut „Varjukeha“. Eile, 23. novembril tunnistati Mirjam Parve luulekogu aasta parimaks debüütteoseks. Palju õnne Betti Alveri nimelise auhinna puhul! […] Vaata lähemalt ›
319
Maryse Condé „Mangroovi ületamine“ Kriitikaauhinna kandidaadid 2023 konverents „Varajane ja hiline muusika“ Floridante kontsert „Euroopa tippsolistid II. Tuuri Dede ja Peter Spissky“ noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal“ Helle Ly Tombergi ja Ave Palmi näitus „Igapäeva väike elu“ Eesti Noorsooteatri „Kasvav kuu“ Kuressaare teatri „Unistus“ mängufilm „Maa, kus tuul seisab paigal“ […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus, täpsemalt selle juhtrollis Reformierakond, astus õpetajate streigiähvarduse täideviimisele pika sammu lähemale, kui keeldus haridusminister Kristina Kallasele andmast volitusi piisavaks järeleandmiseks riikliku lepitaja juures, et töötüli kokkuleppega laheneks. Haridusministril ei ole seega ühtki muud töövahendit kui veenmisjõud, millega ta peab suutma jaotada õpetajate 2024. aasta ning sellele järgneva kolmaastaku palgaprobleemi kaheks iseseisvaks teemaks ja omamoodi […] Vaata lähemalt ›
2
Kliima muutumist on pikalt kujutatud kui apokalüptilist, eksistentsiaalset ohtu, ent üha rohkem on põhjust hakata sellest mõtlema kui majandusriskist. Praeguse prognoosi kohaselt tõuseb keskmine temperatuur planeedil Maa sajandi lõpuks umbes 2,7°C võrra, mida on küll kaugelt rohkem kui enam-vähem ohutuks peetud 1,5°C, aga vähem kui tsivilisatsiooni kui sellist ohustav tase. Proosalisemate probleemide lahendamine pole aga […] Vaata lähemalt ›
0
Raadio 2-s plaanitakse uuest aastast ulatuslikke programmimuudatusi, mis muu hulgas tähendab, et 44st õhtuse vööndi saatest 37 lõpetatakse ja vähesed alles jäänud pillutakse laiali muule eetriajale. Kas asi on rahas, vähestes (noortes) kuulajates, vales muusikas või saatejuhtides? Võtaksin olukorra kiirelt ja selgelt kokku, aga kahjuks ei olegi täpselt aru saanud, millist probleemi seal ees ootavate […] Vaata lähemalt ›
3
Hando Runnelil on kogus „Mõru ning mööduja“ kaks luuletust, „Mõni maastik“ ja „Lehmad lõhki“, kus väga jõuliseks mällu sööbivaks kujundiks on lehmad, kes söövad end ädala peal lõhki: Ei lähe need lehmad meelest, kes ädala peal läksid lõhki, .. Ja lisab sinna otsa: .. ei kaebesõnad kao keelest, neid hõljutab õhtune õhkki. Runneli looming ise on […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti keelde on jõudnud Maryse Condé romaan „Mangroovi ületamine“ („Traversée de la mangrove“, 1989). Guadeloupe’il sündinud Maryse Condé on üks Kariibi silmapaistvaimaid prantsuskeelseid autoreid, enim tunnustust on ta pälvinud oma ajalooliste romaanide eest. Condé on elanud maailma eri paigus ja kultuurides – Guadeloupe’il, mitmes Aafrika riigis, Ameerika Ühendriikides, Mandri-Prantsusmaal – ning see avaldub ka tema loomingus. Näiteks „Ségou“ […] Vaata lähemalt ›
0
Keeleseaduses seisab: „Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (..) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi“. Eesti kirjakeele normi rakendamise korras täpsustatakse: „Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.“ Sama määrusega on sät Vaata lähemalt ›
122
Ene-Margit Tiidu „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud raamat „Me jääme püsima“ on kokkuvõte autori pikaajalisest teadustööst, mille aluseks on kindel eetiline hoiak. Teaduse ja eetika suhe on alati olnud käänuline. Miski ei tohiks olla tõsi, sest me maailmavaateliselt tahame, et see oleks tõsi, kuid teadustöö ilma eetilise sihita on parimal juhul ühiskondlikult irrelevantne, halvimal juhul aga […] Vaata lähemalt ›
12
Kaugtöö töökorralduse vormina ei ole midagi uut, vaid on Eestis kasutusel olnud aastakümneid. Suurem vajadus tekkis selle järele 2020. aasta alguses, kui paljud organisatsioonid pandeemiast tingituna pidid kaugtööle üle minema. Eesti Statistikaameti andmetel1 kasutas 2022. aastal kaugtöö võimalust 26,2% ehk üle neljandiku kõikidest Eesti tööturul hõivatutest. See üleminek toimus organisatsioonide jaoks ootamatult ja vähese ettevalmistusega. […] Vaata lähemalt ›
0
Iisraeli-Palestiina sõda on barbaarsete tumedate jõudude omavaheline sõda. Iisraeli peaminister Netanyahu tsiteerib vana testamendi kõige verejanulisemaid lõike ja räägib vaenlase täielikust hävitamisest.* Aga müüriga ümbritsetud Gaza sektori kuu aega kestnud brutaalne vaippommitamine just sedasi välja näebki. Netanyahu vannub hirmsat kättemaksu 7. oktoobril toimunud Hamasi terrorirünnaku eest. Selles rünnakus hukkus umbes 1200 Iisraeli sõdurit ja tsiviilisikut. […] Vaata lähemalt ›
0
7. novembril kõnelesid Vabamus aruteluõhtul „Naiste muutuv roll eesti külas“ Ken Ird, Merili Metsvahi, Marika Mägi ja Mare Mätas emajärgsuse (teisisõnu matrilineaarsuse) jäänukitest eesti talurahva seas modernismieelsel ajal. Kuidas me teame, et tegemist on matrilineaarsuse jäänukitega? Toon siinkohal mõned näited, kuidas need talupojaühiskonnas avaldusid. Emajärgsus Emajärgsele pärilussüsteemile eestlaste esivanemate seas sai jälile ja tegi selle […] Vaata lähemalt ›
101
Iva Žegura on LGBTQI+ vaimsele tervisele spetsialiseerunud rahvusvaheliselt tunnustatud kliiniline psühholoog, kes elab ja töötab Horvaatias Zagrebis. Aprillis valiti ta Euroopa Transtervishoiu Ühingu (European Professional Association for Transgender Health, EPATH) tulevaseks presidendiks, kes astub ametisse 2025. aastal. Žegura pidas 27. X Tallinnas peaettekande „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?“ konverentsil, mille korraldajad olid mõttekoda […] Vaata lähemalt ›
20
Kväärifestival „Q-Space“ 30. XII – 2. XII Tallinnas ja Tartus. Nii-öelda kaasavad filmid on olnud minu fookuses juba paar-kolm-neli aastat. Ma olen keeldunud oma vabast ajast vaatamast läbini heteroseksuaalset filmi, sest esiteks pole see ilus ja teiseks ma ei taha seda toetada. See ei esinda ju kõiki võrdselt. Ja milleks toetan midagi, mis kinnistab juba […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna fotokuu peanäitus „Transs“ Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 6. X – 26. XI ja noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal“ Hobusepea galeriis 1. XI – 27. XI. Tallinna fotokuu toimub küll 2011. aastast, kuid alles alates 2015. aastast on täpsustatud, et tegu on rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaaliga. Kiire analüüs näitab, et erinevalt […] Vaata lähemalt ›
3
Tõnu Soo töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar kujundajana 23 aastat, 1971. aastast kuni 1994. aastani. Selle aja jooksul kujundas ta sadu ajalehtede esikülgi, lõi rubriigipäiseid, illustratsioone, vinjette ning kirjutas kunsti ja disaini teemalisi artikleid. Tema loodud keerulised kirjatüübid äratasid furoori ja huvi erialaringkonnas, aga ei jäänud märkamata ka lugejale. 1970. aastatel oli ajalehe- ja ajakirjakujundus […] Vaata lähemalt ›
135
Lillepaviljon, kunagine legendaarne lillenäituste koht ja hilisem peopaik, nüüdne ürituskeskus, on restaureeritud. Tulemus sai nii hea, et see pärjati aasta parima restaureeritud mälestise tiitliga. Mida õpetlikku on ühe Nõukogude-aegse maja taastamistöös? Nõukogude perioodil ehitatu restaureerimist tuleb ette, aga harva. Üks põhjus on see, et neid maju on kaitse all väga vähe ja puudub autentsena taastamise […] Vaata lähemalt ›
0
Disain on kollektiivne ega sõltu sellest, kas seda kasutatakse kodanliku tarbimise huvides, tulevikukujutluste jutustamiseks või sotsiaalprobleemidesse sekkumiseks. Ükskõik, millisest otsast disainile läheneda, tegu on ikka praktikaga, mis kaasab oskuste ja teadmistega spetsialiste, aga mis olulisemgi – disaini kollektivistlikkus väljendub asjaolus, et disain on suunatud kellelegi teisele, suunatud disainerist endast väljapoole. Kui „kunst kunsti pärast“ võis […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.06.2026 21:17
Viimane uuendus: 21:12.
Uudiste reiting uuendatud: 21:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)