28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Juba koolipoisina imetles René Kari keha täiuslikkust. Sündinud 1950. aastal, kasvas ta üles ajal, kui klassikaline antiikkultuur oli kõrges hinnas. Klassikaline vaim innustas juba sajandi alguse nooreestlasi saama eurooplaseks, jäädes samal ajal eestlaseks, mistõttu kunstiakadeemiat Tartus hakati nimetama Pallaseks ja Tartut ennast Emajõe Ateenaks. Levisid tõlked ja ümberjutustused Antiik-Kreeka mütoloogiast, trükki jõudsid August Annisti tõlgitud […] Vaata lähemalt ›
82
Luulesalv. Sofia Lenartovõtš Eesti Kontserdi minifestival „Keelpillifookus“ Kim Noble’i „Sa pole üksi“ Ugala teatri „Head lapsed“ Endla teatri „Mullingari kandis“ In memoriam Andrus Vihermäe In memoriam Ivo Kuusk In memoriam Jaan Laur In memoriam Ottilie-Olga Kõiva In memoriam Tõnu Soo In memoriam Vjatšeslav Semerikov Esiküljel Konrad Mäe preemia laureaat René Kari. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Ükskõik kui suure valearvestuse ja ennustatavalt kahjulike tagajärgedeni viinud otsuse on ülim vastutaja teinud, tema täielikuks rehabiliteerimiseks ei kulu poliitikailmas rohkem kui seitse aastat (sest igaüks väärib ju teist võimalust). Äsja leidis see kinnitust demokraatia mõttes eeskujulikus Ühendkuningriigis, kus peaminister Rishi Sunak kutsus valitsusse välisministriks endise peaministri David Cameroni, keda oli alles mõni nädal varem […] Vaata lähemalt ›
4
Elame kuumal ajal. Ja seda mitte ainult ülekantud, vaid ka otseses tähenduses. 2023. aasta senine keskmine temperatuur on Euroopa Liidu kliimamuutuste seire teenistuse Copernicus andmetel olnud rekordiliselt 1,43 °C kõrgem võrreldes tööstusperioodi eelse ajaga, enne kui hakkasime suures koguses fossiilkütuseid põletama. Suurem osa soojenemisest, umbes 1,28 kraadi, tulenebki inimtegevusest tingitud kliimamuutustest (looduslikud muutused, nt praegu […] Vaata lähemalt ›
0
Mu meessõber kannab praegu kufiiat, aga ta ei ole mul esimene, kes sellise rätiga käiks. Kunagine itaalia kallim kandis seda pidevalt, jalutas ka külmas Eesti talves, „Arafati sall“ kaelas. See oli pehme meelsuseväljendus ja mina sain nullindate algupoolel Itaalias õppides aimu, kui elementaarne oli Lõuna-Euroopa vasakpoolsete, iseäranis ülikoolimaailma jaoks solidaarsus Palestiinaga. Palestiina lipud lehvisid 1. […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa neoimperialistlikku agressiooni Ukraina vastu on selle algusest peale 2014. aastal saatnud äraspidised ajaloolised narratiivid. Putinit võib pidada omamoodi amatöörajaloolaseks. Kuidas kirjeldaksite nende narratiivide rolli selles sõjas? Kes on nende adressaat? Mida need peaksid paljastama või varjama? Vaata lähemalt ›
6
Kallis René Kari, head kolleegid, Konrad Mägi on eesti maalikunsti absoluutne klassik, temasuguseid on eesti kunstiajaloos vaid üks. See tähendab ja eeldab, et maalija, kes pälvib Konrad Mäe nimelise preemia ja medali, on samuti ainukordne. Meie tänane laureaat seda ongi. Ja ka preemia määramine kunstnikule on vaid ühekordne. Palju õnne, René Kari! Kui Eesti Kunstnike […] Vaata lähemalt ›
138
Konrad Mäe 145. sünniaastapäeva konverents Heino Elleri Muusikakoolis 1. XI Konrad Mäe 145. sünniaastapäeva tähistamiskuu lõpetas rahvusvaheline teaduskonverents Tartus. Olime palunud esinema kolm välisuurijat, et ühest küljest avardada iseenda pilku ja teisest küljest paigutada nende ettekannete kaudu Mägi ja tema kaudu omakorda Eesti kunstiajalugu uutesse kontekstidesse. Esmalt kõneles Ateneumi peakuraator Timo Huusko, kelle ettekanne keskendus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse aastakonverents „Muusikateater ja muusika teatris“ 10.-11. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Korraldajad ETUKÜ, EMTA ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool. Kuuldavasti ei ole muusikateatri ega teatrimuusika teemal nii ulatuslikku konverentsi varem olnud. Omaette tore on, et muusika- ja teatriuurijad on korraldanud ühise konverentsi, nende ettekandeid ja teemasid käsitleti mõnusalt läbisegi, kord […] Vaata lähemalt ›
46
Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 25. X – 1. XI Tallinnas, Tartus ja Narvas (teema „Piiririik“), kunstiline juht Monika Mattiesen. Võib-olla ei ole kunagi olnud sobivamat aega muusikafestivalile, mille teema on „Piiririik“. Piirid on varasemaga võrreldes rohkem esile kerkinud: neid rünnatakse julmalt, tugevdatakse jõuliselt ja kaitstakse vapralt. Tulemuseks on eraldatuse ja erinevuse tunne, kahtlus ja hirm: […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti esitleti Tallinna merevisiooni, mis oma erkroheliste puude, kiiskavvalgete majade ja veesilmakestega mõjub kui suurepärane helesinine unistus paremast ja inimkesksemast linnast. Kui pakutud ja puuduvaid visioone tükkide ja teemade kaupa lahti harutama hakata, tuleb välja muidki toone. Kehtiva detailplaneeringu teostamine miinus linnahall Ilupildid hõlmavad küll laiemat ala, aga visioon keskendub 14,2 ha suurusele maatükile, millest […] Vaata lähemalt ›
6
Alexander Römer on tisler, arhitekt ja Berliinis asuva Constructlabi üks eestvedajatest. Constructlab on küll ehitajate kollektiiv, kuid selle rõhuasetus pole mitte valmival struktuuril, vaid ehitamisprotsessil ja kogukonna loomisel. Constructlab avaldas sel aastal raamatu „Sõbralik pinnas, lugusid koostööl põhinevatest ruumilistest praktikatest“ („Convivial Ground, Stories From Collaborative Spatial Practices“, Jovis 2023), kus kollektiiv jagab kogemusi koostöömeetodist: koos […] Vaata lähemalt ›
0
Joanna Concejo on poola kunstnik, kes elab Prantsusmaal. Arvukate raamatute illustraatori pildikeel on realistlikult täpne, ent samal ajal õrn ja poeetiline. Täiskasvanulikult mõtlikud pildid on kunstnikule muu hulgas vahend rääkimaks lastega rasketel teemadel. Augustikuus oli Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud Concejo isikunäitus, mis rändab nüüd mööda Eesti maakonnaraamatukogusid. Concejo terviklikke, läbitunnetatud töid saab näha ka Tallinna […] Vaata lähemalt ›
135
Festival „Hullunud Tartu“ 9. – 11. novembrini Tartus. Esinesid Guntars Godiņš, Riste Sofie Käär, Berit Kaschan, Asko Künnap, Heikki Kalle, fs, Urmas Vadi, Kasper Salonen, Masi Hukari, Kirsi-Marja Moberg, Sofia Lenartovõtš jt. Avati Tiia Johannsoni, Kristel Mägedi ning Ago Teedemaa näitus. Vanemal naisel oli käevangus mees, kes kandis kilekotti. Nad avasid Tartus aparaaditehases Armastuse saali ukse. Nende omavaheline […] Vaata lähemalt ›
91
Tänavusest PÖFFi võistlusprogrammist leiab ka Ameerika teose „G“, kus teeb oma teise järjestikuse peaosa Ameerika näitlejanna Dale Dickey, kes seni on olnud tuntud väga karakteersete, tihti kurjade või õelate kõrvalrollide järgi nii draama kui ka komöödia vallas. „G“ on vägagi vaatamist vääriv lugu Ameerikas lokkavast hooldekodubisnisest, kus arstid tunnistavad jõuka vanainimese võimetuks iseendaga hakkama saama […] Vaata lähemalt ›
28
See, et iga aasta novembris toimub Pimedate Ööde filmifestival, on järjekordselt meeldetuletuse saanud. Meedia, tänavad ja kinosaalid on viimased kaks nädalat kihanud, ilmunud on hulganisti soovitusi, loosimänge ja retsensioone. Vähem on neid, kes teavad, et paralleelselt PÖFFiga toimub Tallinnas viie päeva jooksul ka filmitööstusele pühendatud Industry@Tallinn & Baltic Event. Vestleme programmijuhi Marge Liiskega ja keskendume […] Vaata lähemalt ›
0
eˉlektroni „Tõsielu laulikud“, autor ja lavastaja Liisbeth Horn, dramaturg ja helikunstnik Karl Saks, valguskunstnik Revo Koplus, stsenograafiline tugi Riin Maide. Etendavad Johanna Vaiksoo, August Vaiksoo ja Liisbeth Horn. Esietendus 28. IX eˉlektroni kunstisaalis. Etendusruum on eredalt valge, saali parempoolses nurgas pink palmipuuga, mille all lebab kookospähklite asemel püstine kilekott. Vasakul pool on valge laud tahvelarvuti […] Vaata lähemalt ›
0
„Transcendentia“, lavastaja ja helikunstnik Rene Köster, koreograaf Üüve-Lydia Toompere, valguskunstnik Mihhail Makošin, lavakunstnik Niina-Anneli Kaarnamo, videokunstnik Oliver Kaljuste. Etendavad Rasmus Suurpere, River Moon, Kaisa Linn, Sofia Martila, Freddy Sillmann, Victoria Roos, Darja Sorgina, Gerda Vunš, Rene Sete Rajus ja Saimi Hokkanen. Esietendus: 17. X Sõltumatu Tantsu Laval. Juba koridoris oodates on läbi saaliukse kosta klubiatmosfäärile […] Vaata lähemalt ›
0
18. novembril toimuvat akadeemilise pärandi päeva tähistavad Euroopa ülikoolid aastaid, kuid sellest hoolimata on siinsed teadmised keerulise pärandi avarast teemaderingist piiratud. See ei ole mõeldud küll etteheitena avalikkusele, ennemini tuleb otsa vaadata endale, kes me puutume pärandi eri aspektidega kokku oma töös, ja möönda vähest või kasinat teavitustööd. Viimasel ajal on mitut tüüpi pärandiga tegelevate […] Vaata lähemalt ›
30
Näitus „Baltisaksa entomoloogia piltides“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Näituse töörühm: Anton Küünal, Johannes Saar. Avatud kuni 15. I. Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus on talve lävel lahti läinud raamatunäitus putukateaduse sünniloost, mis pakub baltisakslaste vaatenurga teadusharu ajaloole. Vitriini on jõudnud valik Saksa trükikodade uusaegseid teaduspublikatsioone. Baltimaade õpetlaste ja koolipedagoogide tellimisel ja/või pärandustest laekusid need täiendama siinseid […] Vaata lähemalt ›
92
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
|
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 00:15
Viimane uuendus: 00:08.
Uudiste reiting uuendatud: 00:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)