Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
„Me peame tegema otsuseid, mis on ammu tegemata, ja need on ka paljuski ebapopulaarsed otsused. Ma tahan ka olla populaarne, aga mul ei ole hetkel seda võimalust sellel põhjusel, et need otsused on vaja teha.“ Neid kuldseid sõnu Vikerraadios lausudes jätkas peaminister Kaja Kallas Eesti riigi juhtimises Mart Laarini tagasi ulatuvat pikaajalist tava poliitilises sõnakasutuses, […] Vaata lähemalt ›
0
Avalikus kirjas Gazas kohest relvarahu nõudnud 134 kultuuritegelasele heitis Ilmar Raag Postimehes ette, et nood ei toonud esile ühtegi kriitilist nooti Hamasi aadressil. Et ei oleks kaksipidi mõistmist: Hamas on ultraparempoolne fundamentaalne islamistlik terroriorganisatsioon, kes ei vääri mingit halastust, tuleb kõhklusteta hukka mõista ja organisatsioon hävitada. Aga täpselt sama kuritegelik ja hukkamõistetav on Netanyahu ultraparempoolne […] Vaata lähemalt ›
38
Paistab, et prahvatanud on vimm, mis kogunend salaja. Kümmekond Eesti teatrit on liitunud käitumiskampaaniaga „Märka, et oled teatris“ (juhuse tahtel meenub kirjaniku ja kriitiku Veiko Märka nimi, kuigi see ei seostu ettevõtmisega kuidagi), mille üllas eesmärk on tuletada teatripublikule meelde või vajadusel neile ka õpetada, kuidas viisakas inimene peaks teatris käituma. Kuuldavasti tuleb üha tihedamini […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusika- ja teatriakadeemia esindusüritus „Müriaadfest“ 20. – 25. X. Muusika- ja teatriakadeemia esindusüritus „Müriaadfest“ leidis aset juba neljandat sügist järjest: kuulajad said pealkirjale vastavalt nautida lõputul hulgal ning paljudes eri žanrides kontserte ja etendusi, avatud meistrikursusi ning sel aastal osa ka vestlusringidest. Väga tiheda ajakavaga kuus päeva kestnud festivalil jõudnuks kõigest osa saada vaid […] Vaata lähemalt ›
7
Ilmselt on väga paljud nõus väitega, et eesti keele ja kultuuriga kursis olija peaks oskama lõpetada lauset: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis…“ Viimati kirjutas sellest Aimar Altosaar Postimehes.1 Selle artikli juhatab sisse ChatGPT pakutud vastus selle kuulsa lause lõpetamiseks. Mida võib siit järeldada? Juba sellise lühikese ajaga, mis on möödunud juturobotite kasutuselevõtust, on saanud selgeks […] Vaata lähemalt ›
57
Oleme kõik aasta lõpus nostalgitsenud ja lootusrikkalt uude aastasse kiiganud, andes seejuures pühalikke lubadusi ning sõlmides nii enda kui teistega kokkuleppeid käitumise, harjumuste või tegutsemisviiside parandamiseks. Kui endale või kaaslasele antud suusõnalisest lubadusest jäi vajaka, võis ennevanasti sõlmida ka lihtsakoelisi kirjalikke kokkuleppeid. Seevastu tänapäeval hoiavad meid õigel teel ja aitavad distsipliini säilitada vastutusäpid. Tehnoloogiasektor on […] Vaata lähemalt ›
0
Kas olete märganud, et müra on ümbritsevas keskkonnas järjest rohkem? Kui elasite varem maal ja kolisite linna, siis puutute rohkem kokku autode, rongide, lehepuhurite, naabrite tekitatud jm keskkonnamüraga. Kui aga olete elanud linnas, siis on tõenäoliselt liikluskoormus teie kodutänaval viimaste aastakümnete jooksul kasvanud. Autoliiklus ongi Euroopas, sh Eestis, kõige suurem keskkonnamüra allikas. On kõigile teada, […] Vaata lähemalt ›
0
Üks Euroopa alusmüüte räägib jumal Zeusist, kes end valgeks sõnniks muutes röövis Europe, Siidoni kuninga Agenori kauni tütre ja heitis temaga ühte. Kas Europe ise oli nõus Zeusi omaks saama või oli see vägivaldne akt, sellest on erinevaid tõlgendusi ja sageli just maalikunstis (Tizian, Veronese, Rubens jt) on seda kujutatud pigem vägistamisena. Kuid selge on […] Vaata lähemalt ›
0
Pelgulinna riigigümnaasium Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektid Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuuri lahendus Kino maastikuarhitektid. Konstruktorid Arro & Agasild, ehitaja Merko Ehitus. Avati 2023 sügisel. Mustamäe riigigümnaasium Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin […] Vaata lähemalt ›
0
Keith Murray (sünd 1946) on Zimbabwes sündinud ja üles kasvanud arhitekt, disainer ja kunstnik. 1980. aastatel kolis ta Inglismaale, kus töötas nii arhitektina eri büroodes kui ka õppejõuna ülikoolides. Brightoni ülikoolis oli tema kolleegiks praegune EKA sisearhitektuuri osakonna professor ja selle juhataja Jüri Kermik, keda nüüd seob Murrayga sama kodukant Ida-Inglismaal Suffolkis. Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas, millel […] Vaata lähemalt ›
0
3. novembril juhatab James MacMillan Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Vox Clamantise ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees oma viiendat sümfooniat „Suur tundmatu“ („Le grand inconnu“). Püha kolmainsuse kolmandale isikule pühendatud helitöö kohta on MacMillan öelnud, et see pole liturgiline teos, vaid katse uurida, kus loovuse ja vaimsuse mõiste kattub. Šoti helilooja ja dirigent James MacMillan oli viimati […] Vaata lähemalt ›
11
„Accordionfest“ 20. – 28. X Tallinnas, Tartus ja Viimsis, kunstiline juht Momir Novaković. Klassikaline akordion on Eestis seni vähe rambivalgusse jõudnud instrument, ent seda olukorda muuta sooviv „Accordionfest“ end juba tõestanud festival, mis kolmandaks korraks kutsus Eestisse maailma tippakordionistid ja oli tellinud kuus uudisteost. Seekordse festivali teema „Kontrastid“ oli ka avakontserdi pealkiri. Kontserti alustas EMTA […] Vaata lähemalt ›
0
Eestlased on olnud Helsingi raamatumessi püsiasukad juba 2011. aastast saadik: toonane peakülaliste staatus tõestas isegi skeptikutele, et kohapeal tasub ära käia. Muidugimõista ei olnud see eesti kirjanikel esimene kord Helsingi Messukeskust tundma õppida. Üksteise üritusi hakati järjekindlalt külastama kohe, kui Eesti taas iseseisvaks sai: juba 1990. aastate keskel leidsid innukaimad sulenaised ning -mehed sihtkohana üles Turu raamatumessi. […] Vaata lähemalt ›
79
Lugusid haavadest ravitakse lugudega paranemisest. Õigesti valitud lugu viskab headuse päästenööri, kergenduse, et sa ei ole üksi, mõtestab kogemuse, vabastab pinge ja loob usu lahenduse võimalikkusesse. Lihtsas universaalinimlikus vormis jagamine toob kaasa väärtuste kinnistuse, enesehoiu meeldetuletuse ja taashääles fookuse. Hoitud ruum annab turvatunde. Terveneb rääkija, kuulaja ja lugeja, kelle kaudu mikronihe suhtumises, mõtteviisis, uskumustes ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 27. X 2023 – 28. I 2024, vestlusring 27. oktoobril. Näitus tegeleb magamisaja ja ruumiga eksperimentaalsete visioonide ja argielu kaudu. Avamisõhtul jagasid kuraator Sandra Nuudiga mõtteid ajakriisist, loomulikest rütmidest, une viisidest ja une jälgimisest saksa päritolu Londonis tegutsev disainer Helga Schmid ja eesti kunstnik Tõnis Jürgens. […] Vaata lähemalt ›
28
Seekordne näidendivõistlus oli saagilt ei liiga rohke ega ka liiga vaene. 74 teksti on valikuks piisav hulk, ent tekitas omakorda küsimuse: kas ehk oli kahtlejaid, kes oma tööd näidendivõistlusele ei saatnud või seda ettevõtmist sootuks üles ei leidnud? Tänavune võistlus oli laia teemagaleriiga: oli nii ajaloolisi näidendeid kui ka nüüdistemaatikat, kuid ühisnimetaja jäi sündimata. Eks […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma filmikunst on olnud viljakas pinnas igasugustele liikumistele ja uuendustele. Alates Nõukogude, Euroopa ja Ameerika filmitegijate 1920. – 1930. aastate avangardistlikest katsetustest kuni 1940. – 1950. aastate itaalia neorealismini, kuuekümnendate uued lained Prantsusmaal, Jaapanis, Saksamaal, 1960. – 1970. aastate Uus-Hollywood, Taani liikumine Dogme 95 ja Hiina uus dokumentalistika 1990ndatel … Filmiajaloo kangas on kootud väga […] Vaata lähemalt ›
33
Mu Nõukogude kooliajal käis vahel käest kätte Eesti vabariigi aegset kollast kirjandust. Mäletan kaht raamatut: Georg Mühlen-Schulte „Bobby ärkab …“ (ee 1927) ja Edgar Wallace’i „Mees, kes ostis Londoni“ (ee 1930). Lugesime ahnelt ja mõnuga. Kraam tundus poolkeelatud-poollubatud. Raamatukogus seda polnud, antikvariaadiski mitte. Kadunud kuldajast kõnelesid köited ise, koltunud paber, kiri, vabariigiaegne eesti keel, tegevuspaik kusagil läänes, ringi […] Vaata lähemalt ›
21
Viimasel ajal olen küdenud oma raamatu ilmumise ootuses. Isegi seda lauset kirjutada on kuidagi tobe. Ühelt poolt sellepärast, et ei ole ilus uhkustada ja kodustest asjadest ei räägita! Ja teisest küljest on imelik ka sellepärast, et mis kõik maailmas toimub, aga mina mõtlen oma raamatust! Ent kui kõik inimesed maailmas loeksid ilukirjandust, siis oleks see […] Vaata lähemalt ›
0
PEETER SAUTER, kirjanik Jah, kes siin korteris enne mind elasidki? Tarmo Teder, Indrek Hirv, veel üks mees, kelle nime ei mäleta ja kes siin suri, aga kelle käsikiri oli konkus. Ja mu poeg suri siin korteris. Oli ta kohale jõudnud? Ehk oligi. Talle meeldis siin kohe, kui sisse kolis. Ütles: „Jummala romantiline …“ Olen ma […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Külauudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
|
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 00:45
Viimane uuendus: 00:22.
Uudiste reiting uuendatud: 00:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)