Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Märkamatult on kätte jõudnud aasta pimedaimad päevad. Eestlase hing ihkab soojust ja valgust ning paljud inimesed ongi ostnud reisi palmi alla. Kui aga palmi alla minna pole kas raha, aja või rohelise mõtteviisi tõttu võimalik, siis tundub, et polegi midagi teha, sügismasendus on vältimatu. Selleaastase sügistalvise hooaja võiks aga veeta hoopis eesti kirjanike seltsis – meil […] Vaata lähemalt ›
0
Kroonikas ilmus just lugu,1 kuidas Andres Kõpper, vennad Piusid ja jalgpallur Markus Jürgenson üritasid minna kinno vaatama Martin Scorsese „Lillekuu tapjaid“, aga olid sunnitud pärast algust lahkuma, sest film osutus venekeelseks. Lugu oli naljatlev, aga mina sain taas šoki. Vene keeles? Parimal õhtusel ajal? Eesti pealinnas Tallinnas aastal 2023? Päevalehes võttis Miikael Raun augustis selle […] Vaata lähemalt ›
136
Viimasel ajal sisaldub kõrgema muusikahariduse kohta käivas diskussioonis nn intellektuaalsete omaduste arendamise, silmaringi laiendamise ning nendele oponeeriva pilliharjutamise võrdlus, isegi vastandus. Et võtta teemakohaselt sõna ning esitada väiteid, millel võiks Eesti tippinterpretatsiooni puhul tähendus olla, ei ole midagi paremat kui pöörduda oma vaimsete esiisade poole ning vaadelda, kust ja miks paljud tähtsad asjad on alguse […] Vaata lähemalt ›
295
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhinna majandusteaduse alal pälvis 2023. aastal Ameerika Ühendriikide Harvardi ülikooli majandusprofessor Claudia Goldin, kelle tööd käsitlevad naiste edasijõudmist tööturul. Tema puhul on esile toodud tänapäeva tööturu uuringute põhiliselt ökonomeetrilise empiirilise analüüsi ja majandusajaloolaste lugudel põhineva lähenemise ühendamist. Goldini töid on avaldatud nii majandusajaloo kui ka majandusteooria ajakirjades. Auhinnasaaja olulisust näitab see, et ta […] Vaata lähemalt ›
26
Kuuleme päevast päeva, kuidas maailm seisab silmitsi ohtrate, eriti keerukate probleemidega. On ilmne, et maailma vorm ongi pidevas muutumises ning sellega on vaja kohaneda, viimastel aastakümnetel üha rohkem. Olen ise selle kõige keskel leidnud end sageli mõtlemast, kas ka maailma olemus on möödunud aastate ja ajastutega põhimõtteliselt muutunud. Tihti on mul aimdus, et kõige selgemad […] Vaata lähemalt ›
107
1. Meri ja rahu kokku panduna on olemuselt oksüümoron. Nii eesti kui ka soome keeles. See on kõnekujund, mis ühendab vastandlikke mõisteid. Näiteks: helisev vaikus, silmad pärani kinni või kole ilus. Eesti keeles isegi rohkem. Sest rahu on ka kivine merepõhja kõrgendik ehk kari. Mere ja rahu sidumine, arvestades rahu paljusid tähendusi, on sellegipoolest inspireeriv […] Vaata lähemalt ›
3
Kunagi ühe filoloogist sõbraga loodusteadusliku terminoloogia üle arutledes jõudsime lihtsa lahenduseni, kuidas õige hõlpsasti teadusterminoloogilisest registrist poeetilisse registrisse hüpata. Registrid on väga olulised – nende ootamatu vahetamine on üks nutikamaid viise, kuidas lugeja tekstidesse haarata. Sedasama sõpra tsiteerides: „On tore, kui akadeemilist teksti vürtsitab hästivalitud labasus või vastupidi, kui keset tarbeteksti leidub napakas arhaism. See […] Vaata lähemalt ›
78
Energiakriis ja Ukraina sõda on sundinud Euroopat, sh Eestit, mõistma taastuvenergiale ülemineku vajadust. Euroopa Komisjon on juhtinud liikmesriike sõnadelt tegudele, mille tulemusena on taastuvenergia kasutuselevõtuks lükatud sisse kiirem käik. Kümnenditeks soiku jäänud taastuvenergia arendamise otsused tuleb nüüd kiirelt ära teha. Selle üle võib suuresti vaid rõõmustada. Kuid iga tegevusega kaasnevad riskid ja neil tuleb kindlasti […] Vaata lähemalt ›
34
Donaueschingeni muusikapäevad 19. – 22. X. Kunstiline juht Lydia Rilling koostöös Julia Neuperti („NOWJazz“) ja Iris Drögekampiga („Akustische Spielformen“). Nagu tänavuse „SAAL biennaaligi“ puhul keskenduti ka maailma vanimal nüüdismuusika festivalil koostööle. Olgu, esimesel pigem kunstilise juhtimise kollektiivsusele, Donaueschingeni muusikapäevadel (DM) kollektiivsusele aga kavas, kus kritiseeriti geeniusekultust ning loodi sildu improvisatsiooni, heliloomingu ja interpretatsiooni vahel. Eks need […] Vaata lähemalt ›
60
Aastal 2014 teadis äsja ametisse astunud arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, et aasta pärast saab muuseumist sihtasutus. Toona ütles ta, et riik on muuseumi varade omanik ning sel peaks olema visioon, miks on sihtasutuse moodustamine hea ja miks seda tehakse. Ta kritiseeris plaani sõnadega: „Jutt otsustamise liikumisest erialaspetsialistide kätte sihtasutuste nõukogu koosseisude valguses ei veena.“* Riigil […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti kõigi aegade kalleim telesari „Estonia“* on lõpuks jõudnud vaatajani ning esmased reaktsioonid on olnud head. Alates oktoobri keskpaigast lisandub iga nädal Inspira telekanalisse uus osa sellest kaheksaosalisest ajaloolisest telesarjast, kus püütakse näidata toonaseid sündmusi üksiku inimese kaudu, neutraalselt, otsest põhjust otsimata. Sarja loominguline juht ehk showrunner on soomlane Miikko Oikkonen, kes oli nõus rääkima […] Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt sooviksin tänada Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia korraldajaid ja žüriid mulle osutatud au eest. See tunnustus on minu jaoks korraga nii üllatav kui ka rõõmustav, poleks kunagi arvanud, et minu tagasihoidlikud tähelepanekud kultuuri kohta leiavad nii kõrget tunnustust. Olen nullindate algusest saadik, kui tulin Tartu Ülikooli õppima eesti keelt ja kirjandust, tahtnud siduda ennast võimalikult […] Vaata lähemalt ›
3
Von Krahli teatri „Giselle“, lavastaja ja koreograaf Ingmar Jõela, muusikaline kujundaja Sander Mölder, kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Aljona Movko-Mägi. Mängivad ja tantsivad Markus Habakukk, Ester Kuntu, Riina Maidre, Steffi Pähn, Anne Türnpu, Eliisabel Jõela, Eva Metspalu, Eliis Nigola, Reti Ann Niimann, Eveli Ojasaar, Roosmarii Sarapuu, Maarja Tosin ja Iris Vilu. Esietendus 2. […] Vaata lähemalt ›
35
Tänavuse Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias sai silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits. „Biotoopia“ on Lauritsa 2021. aastal asutatud konverentsi- ja kunstiürituste sari, mille eesmärk on luua sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. Värske laureaadiga vestles kunstist, elust ja ökoloogiast Tiit Maran. Tiit Maran: Õnnitlen sind Balti Assamblee preemia […] Vaata lähemalt ›
0
Legend räägib, et pärast esimesi Tallinna vanalinnapäevi 1982. aastal seadnud üks seltskond sammud Raekoja platsilt kodu poole ning põiganud läbi keskaegsest elumajast Kuninga tänav 6, mida poola restauraatorid parasjagu korda tegid. Hilisemate kommunaalkorterite vaheseinte alt tuli välja algupärane ehe ilu. „See oleks suurepärane maja lastele loominguks,“ leidis seltskond – ja nii sai Laste Loomingu Maja, […] Vaata lähemalt ›
36
E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri. Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“, autori tõlge, 2018) ning romaanid „Linnade põletamine“ („Korttitalo“, tlk Outi Hytönen, 2018) ja „Vaikne […] Vaata lähemalt ›
0
Marje Üksine pälvis preemia isikunäituste „Pilguheit minevikust tulevikku“ Toompea lossi kunstisaalis, „Kimbutab“ Rüki galeriis, „Siit ja sealt“ Luunja vallamaja galeriis ning aktiivse näitusetegevuse eest 2022. aastal – osalemine näitusel Hausi galeriis, Türi kultuurikeskuses ja Tartu kunstimuuseumis. Eesti graafika silmapaistvamaid esindajaid Marje Üksine on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas Ljubljana, Krakówi, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna […] Vaata lähemalt ›
146
Teen plaane tulevikuks. Mõned olulised asjad saavad siis olema teistmoodi. Sel teisel ajal on asjad enamasti paremini. Mõnikord, nt ettenähtava kuluga haiguse puhul, võivad asjad üldiselt olla ka minu jaoks halvemini, aga planeerides saan ma ikkagi sättida neid võimalikult paremini. Minu kujutluses on teine aeg, maailm mingil järgmisel ajamomendil. Kuid kuna ma neid plaane teen […] Vaata lähemalt ›
0
Istusime hiljuti poolakast sõbraga loengu vaheajal kõrvuti arvutites ja sõitsime Google Mapsi tänavavaates oma kodukoha teid mööda. Näitasin talle oma lapsepõlvekodu: kultuurimaja, kus klaverit õppisin, lähimat Selver ABCd ning põhikoolihoonet. Eestlasena tuleb välismaal elades tihti ette, et küsitakse: kust sa siis pärit oled? Kui vastan olenevalt küsijast, et Estoniast, Estoniest või Estlandist, tuleb ette nii […] Vaata lähemalt ›
44
Lühifilmid „“(USA 2023) „Henry Sugari imeline lugu“ („The Wonderful Story of Henry Sugar“, 40 min), „Luik“ („The Swan“, 17 min), „Rotipüüdja“ („The Rat Catcher“, 17 min) ja „Mürk“ („Poison“, 17 min), režissöör-stsenarist Wes Anderson, operaatorid Robert D. Yeoman ja Roman Coppola („Luik“), põhinevad Roald Dahli samanimelistel lühijuttudel. Osades Ralph Fiennes, Ben Kingsley, Richard Ayoade, Rupert Friend, Benedict Cumberbatch, Dev […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Külauudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
|
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 02:00
Viimane uuendus: 01:58.
Uudiste reiting uuendatud: 01:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)