Septembri lõpus avaldas Nature uuringu teadlaste suhetest tehisaruga.1 Suurele hulgale teadlastele saadetud küsimustikule vastas 1600, kellest üle 25% tunnistas, et kasutab tehisaru abi teadustööde kirjutamiseks ja rohkem kui 15%, et kasutab tehnoloogiat granditaotluste kirjutamiseks. Kas tegemist on pettuse või pelgalt loomuliku arenguga – teadlased on ju loomuldasa see osa inimkonnast, kes peakski tehnoloogia viimast sõna […] Vaata lähemalt ›
0
Elame liiga põneval ajal. Tahaks korrakski hinge tõmmata, lugeda rahulikult raamatuid, kohtuda kohvikus sõpradega ja rääkida ükskõik millest, aga mitte (päeva)poliitikast. Ei taha enam doomscroll’ida, ei taha karta sõja laienemist Eestisse (kuigi hübriidsõda nagunii käib), enamgi – ei taha enam mitte millestki midagi arvata. Ka siinses veerus. Kas võib kirjutada arvamusloo sellest, et ei jaksa, […] Vaata lähemalt ›
145
3. oktoobril lõpetas pressikonverentsiga oma aastapikkuse töö Tallinna linnapea moodustatud Tallinna linnavalitsuse ja rahvusooper Estonia ühiskomisjon, kelle ülesanne oli analüüsida võimalusi, kuidas täita riigikogu otsust, millega kinnitati Estonia juurdeehitis kultuurkapitali lähimail aastail rahastatavate riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja. Komisjoni järeldused. Tallinna strateegiadirektori Raido Roobi professionaalselt juhitud komisjon töötas asjalikult ja üksmeeles, koostas üksikasjaliku. Vaata lähemalt ›
0
Estonia juurdeehitise probleemide kajastamine on kindlasti juba praegu meediakampaania õppematerjal. Ooperirahval on muidugi draama valdkonna professionaalidena suur eelis, sest veenva tõsidusega osatakse esitada ka kõige imelikumaid väiteid. Viimaseid selliseid pole mitte ainult riigikogu riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võrdsustamine seadusega, vaid selle kuulutamine veel ka ülimuslikuks muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse, Tallinna vanalinna Vaata lähemalt ›
0
Estonia teatri uue juurdeehitise unistusi kommenteerib Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja, arhitekt ja Estonia hoone tulevikukontseptsiooni komisjoni liige Oliver Alver. Estonia teatri kavandatud juurdeehitis Tammsaare parki võtab esmapilgul hingetuks. Tahetakse näha päris suurt mahtu, mis hõivab ligi kolmandiku pargist. Kuidas kavandatud maht linnaehituslikus mõttes sellesse paika sobib? Linnaehituses pole õiget ja valet lahendust, igas olukorras […] Vaata lähemalt ›
0
Estonia juurdeehitise linnaehituslikku sobivust Tammsaare parki analüüsib ja kommenteerib arhitekt Villem Tomiste. Millistel linnaehituslikel tingimustel tuleks Tammsaare parki ehitamine kõne alla? Ainuke mõistetav asjaolu Estonia hoonekehandisse sekkuda on esimese korruse äripindade avamine, et taastada II maailmasõja eelne olukord, kus toona turuplatsipoolsel esimesel korrusel asusid restoranid ja ärid. See võiks olla ainuke arhitektuuriline põhjus Estonia hoonet […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“. Kuraatorid Anu Allas ja Laima Kreivytė, kujundanud Anna Škodenko. Kumus kuni 25. II 2024. Juba pea kuu aega on olnud Kumu kunstimuuseumis avatud kolme Balti naiskunstniku näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“, mis toob vaatajani Malle Leisi, Maija Tabaka ja Marija Teresė Rožanskaitė 1970.–1980. aastate hilisnõukogude keskkonnas sündinud loomingu. […] Vaata lähemalt ›
17
Eesti meedias ei möödu päevagi ühiskonna lõhenemisest rääkimata. Lõhede põhjusena jääb kõlama väärtushinnangute erinevus. Millest tekivad väärtushinnangud? Kas asi on pelgalt maitses ja meile lihtsalt ei meeldi üks või teine nähtus? Või juhindume õiglasest meelest, mis on enamikul meist enda hinnangul ju olemas? Aga vaevalt me kõik samal lainepikkusel oleme. Ning juhul, kui asi on […] Vaata lähemalt ›
0
Henrikule 40. sünnipäevaks Humanitaaria peamine väljendusvorm on raamat. Sageli seetõttu, et humanitaari mõttelõng ei mahu ära moodsa teaduskommunikatsiooni põhilisse meediumi – teadusartiklisse. Nii sünnivad monograafiad. Kuid ka artiklikogumikel on siiani oma tähtis ja väärikas roll – koondada kokku need mõtted, mis muidu siin-seal laiali ning ähvardavad (teadus)perioodika üleküllastatud infovoos peagi unustusse vajuda. Henrik Sova „Semantiline […] Vaata lähemalt ›
27
Tänapäeva lugeja tunneb Medeia lugu tõenäoliselt klassikalise Ateena tragöödia versioonis. Antiikajal ulatus aga temaga seotud müütide ring tagasi juba arhailisse eepikasse ning leidis hiljem käsitlemist mitmesugustes variantides ja žanrides: lisaks tragöödiale ka koorilüürikas, eleegias, ajalooproosas, nii luule- kui ka proosavormis müüdikogumikes ning eepilise luule eri liikides. Samamoodi ei saa Linnar Priimäe „Medeiat“ hõlpsasti ühte kindlasse žanrisse […] Vaata lähemalt ›
48
Inimese elu on saladus. Kui ta elab, tundub see kõik päris avaliku asjana, me ju teame teda, mis seal siis ikka on, selge lugu! Niisugune ja niisugune inimene, tuttav, ja tema elu. Siis ta lahkub. (Kuigi see on eufemism surma koha, aga surma kohta ongi olemas ainult eufemisme.) Siis ta lahkub ja tõmbab nagu ukse […] Vaata lähemalt ›
82
Rebecca Zlotowski on üks paljudest viimastel aastatel esile kerkinud uue põlvkonna prantsuse naislavastajatest, kes on küll truuks jäänud prantslaslikule realistlikule suhtedraamale, aga suunavad filmide teemafookuse rohkem naistele. Zlotowski eelmine mängufilm „Suvetüdruk“1 oli just selline lugu kahest noorest neiust navigeerimas Prantsuse Rivieras hea elu lainetel. Filmiga tehti mitu huvitavat lüket: esiteks võttis Zlotowski sinna peaossa mängima […] Vaata lähemalt ›
0
Kristi Porila asutatud Filmstop OÜ on üks Eestis tegutsevatest väikestest filmileviettevõtetest, kel lühikesele tegutsemisajale vaatamata (asutatud 2019) on ette näidata tublid saavutused: tänavu jaanuaris sai Filmstopi levitatud „Kurbuse kolmnurk“1 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parima levifilmi tiitli. Sel aastal on Filmstop rikastanud Eesti filmilevi veel selliste autorite nagu Ulrich Seidl ja Michelangelo Frammartino töödega, kohe jõuab […] Vaata lähemalt ›
99
Eestist on Euroopa Liidu tippametnikkonda jõudnud kaks peadirektori asetäitjat, need on Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) peadirektori asetäitja Signe Ratso ning siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi (DG GROW) peadirektori asetäitja Maive Rute. (Formaalselt on liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei uuele poliitilise nõuniku ametikohale viiduna peadirektori tiitli säilitanud.) Mõistetavalt teevad Euroopa […] Vaata lähemalt ›
2
Andmed on kõige alus teaduse tegemisel, uute teadmiste loomisel ja riigi valitsemisel. Hiljutine Pere Sihtkapital SA lastetuse uuringust alguse saanud skandaal tõi esile kitsaskohad andmete kogumises, haldamises ja protsesside juhtimises. Probleemid on omakorda ühenduses rahastamisega – nii teadusrahastuse, Eesti eetikakomiteede süsteemi kui ka projektirahastuse korraldusega. Teadusrahastuse lahendamata probleemid – piiratud rahalised ja tugistruktuuride ressursid – […] Vaata lähemalt ›
105
„Kui asusin tööle muusikakooli direktorina, polnud mul õrna aimugi, mis mind ees ootab. Ees terendas heleroosa kujutlus toimivast süsteemist, muusikahariduse vajalikkusest ning väärtuslikust kohast Eesti ühiskonnas. Tegelikkus osutus jahmatavaks ning süsteem mittetoimivaks, sest asume justkui mingis hallis alas, mida keegi eriti ei mõista ja ka ei taha aru saada.“ Nii on 2020. aastal Eesti muusikaharidust […] Vaata lähemalt ›
0
Rudolf Tobiase oratoorium „Joonas“ 13. X Tallinna metodisti kirikus. Mirjam Mesak (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Raiko Raalik (bass); chorus mysticus: Maria Listra (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Endrik Üksvärav (tenor), Tamar Nugis (bariton). Rahvusooperi Estonia poistekoori lauljad, Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mai Simson), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Rudolf Tobiase […] Vaata lähemalt ›
0
Ajakirjandus on erinevatele arvamustele avatud, kuid siiski „väravavalvega“ foorum. Üldjuhul päris igasugused arvamused löögile ei pääse, kuigi professionaalselt on ajakirjanikud huvitatud sellest, et arvamusruum oleks mitmekesine ja peegeldaks ka ühiskonnas olevaid seisukohti ning jõujooni. Uudiste puhul on valikute tegemine üsna lihtne. Uudisväärtuse kriteeriumid aitavad ajakirjanikul seada sündmused tähtsuse järjekorda. Kajastatakse sündmusi, mis lähevad korda suurele […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei ole veel kohale jõudnud. Ei teagi, kas peab otsima oma kohta elus, vist mitte. Sest kui selle koha kätte saan, siis mis troon see on, mille otsas kogu ülejäänud elu istun ja alla vahin. Mulle on vastik igasugune pürgimine, saavutusiha. Tähtis on tegelda huvitavate asjadega ja veel tähtsam on hingerahu. Selle seisundi poole […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on nahakunstnik Anne Kahar. Anne Kahar sündis 24. veebruaril 1948. aastal Tallinnas. Pärast XLVI keskkooli lõpetamist 1966. aastal asus ta õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja 1968. aastal nahkehistöö erialale Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ERKI), mille lõpetas 1973. aastal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Anne Kahar jalatsikombinaadis Kommunaar kunstnikuna ja 1978. aastast meistrina ERKI nahkehistöö kateedris, edaspidi […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
|
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 00:23
Viimane uuendus: 00:08.
Uudiste reiting uuendatud: 00:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)