Eesti Loodusmuuseumis on avatud linnnalooduse mitmekesisusest jutustav näitus “Puudega linn”. Värskel näitusel ootab külastajat rännak, mille käigus saab tutvuda nii argiste kui ka šokeerivate ja üllatavate linnalooduse tegelastega, olgu see Russalka rannas kasvanud tomatitaim või muruniitmise käigus langenud putukad. „Meie uus näitus “Puudega linn” jutustab loo linnaloodusest kui lõputult suurest suhete võrgustikust ja kooselu kunstist. […] Vaata lähemalt ›
0
Sõprusest on kirjutatud traktaate ja tehtud laule, nüüd on sõprusest valminud ka Müürilehe erinumber, kust võib näiteks leida Katrin Kullasepa teadusliku käsitluse sõpruse vajalikkusest või Brigit Aropi ajaloolise ülevaate sõprusideaalide soolisusest. Loominguliselt võib sõprus olla võimestav, nagu kirjeldab Eesti Kirjanike Liidu noortesektsiooni näitel Maiken Tiits, kuid kriitikuna tekitada ka ebalust, nagu selgitab Johanna Rannik sõprade […] Vaata lähemalt ›
0
et vältida kellegi teise sõda, enne kui saabub sinu oma, joonista inimeste rinnale vanad head märklauad veel kunagi pole me sattunud maailma lõpule nii lähedale hoides üksteisel käest [—] harju pimedusega, puhasta oma relvad säästa laskemoona Need read pärinevad ukraina kirjaniku Halõna Kruki luuletusest „Inimkonna ajalugu“. Kruki luuletuse eestindus tõi Maarja Kangrole 30. septembril August Sanga […] Vaata lähemalt ›
0
Agnes von Zahn-Harnacki „Adolf von Harnack“ Hans-Gunter Locki autorikontsert EMTA sarjas „Academia aeterna“ Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis Saksamaal festival „Tubin“ näitus „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“ Mirjam Kalamehe näitus „Tartu muudab vormi. Hommage Arnold Matteusele“ Kaja Kann, „Too tants. Institutsioon“ In memoriam Raul Paabo Esiküljel Maarja Kangro. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kurb on, kui vastutustundetu otsustaja suunab kenad ja asjatundlikud inimesed sammuma rajale, mis küll vastava märgiga tähistamata, kuid ummiktee sellegipoolest. Või kui isegi kõigist tõketest suudetakse kauges tulevikus läbi murda, jääb mõlemasse teeserva paratamatult ohvreid ja vähemalt poolenisti rahulolematuid. Mida kauem perspektiivitu protsess käib, seda vankumatumaks muutuvad poolte veendumused ja seda vähem on võimalusi kompromissiks, […] Vaata lähemalt ›
0
Plaanitav automaks kütab enam kirgi kui mõne seltskonnadaami tiivaripsutused näiliselt ontlike abielumeestega. Ajakirjandus peegeldab plaanitavale maksule tugevat vastuseisu. Moodustatud on autoomanike liit, kelle petitsiooni „Ei automaksule!“ digiallkirjastas 77 442 inimest. Võrdluseks, kollektiivsele pöördumisele „Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht“ andis hääle ligi kolmandik autohuviliste hulgast ehk 23 748 kodanikku. Automaksu pooldajad nii negatiivsel foonil enesekindlalt sõna võtta […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäev. Jama algab juba Helsingis, kui telefon keeldub võrku minemast ja New Yorgi lend jääb hiljaks, nagu Finnairil tavaks. Neljapäev. Oleme korteris Jamaica tagaotsas. On selline Queensi linnaosa (Queens on New Yorgi linnaosa). Elame kuuendal korrusel. Tuttav vanaproua elab 15. korrusel, mis tegelikult 14. korrus. 13. puudub. Teiste tuttavate juurde minemine nõuab külma kõhtu, sest […] Vaata lähemalt ›
34
Kallid kolleegid, hea žürii! Suur aitäh selle auhinna eest! Päevad lähevad lühemaks, aga Sanga autasu on nüüd olemas ja hakkab sügispimedusse valgust heitma. Olen saanud ka võimaluse viljeleda sellist keerulist žanri nagu laureaadikõne. Kogu isiklikku edevust kõrvale jättes: mind tõepoolest rõõmustab, et selleks üheks luuletuseks, mille žürii otsustas kogu meie väärt tõlketoodangu kõrval esile tõsta, […] Vaata lähemalt ›
5
А мог бы жизнь просвистать скворцом …1 Ossip Mandelštam Timo Maranist kui bio- ja ökosemiootikust teadsin märksa varem kui kirjanik Timo Maranist. Rahvusvahelise Lotmani-käsiraamatu „The Companion to Juri Lotman“2 autorite tutvustuses jäi mu pilk pidama justkui muuseas poetatud lausele: „Timo Maran is also a writer, and has published five poetry collections.“3 Sel aastal ilmunud valikkogu lihtsustas ja […] Vaata lähemalt ›
16
Saaremaalt pärit Liis Nimik on filmivaldkonnas tegutsenud juba üle 15 aasta, aga paari „Eesti lugude“ sarja raames valminud lühidokumentaali kõrval on ta põhiliselt tuntud monteerijana. Tema käe all on valminud Veiko Õunpuu „Free Range“ (2013) ja „Roukli“ (2015), Martti Helde „Risttuules“ (2014) ja Lauri Lagle „Portugal“ (2018), samuti on ta produtsendi-toimetajana olnud seotud Eeva Mägi […] Vaata lähemalt ›
0
Martin Scorsese filmiloomingut iseloomustab ühelt poolt äratuntav käekiri, teiselt poolt lai haare. Oma kõige kuulsamates linateostes on ta käsitlenud Teise maailmasõja järgse Ameerika idaranniku suurlinnade kuritegelikku elu, ent tema huvi on ulatunud otsapidi ka meie ajaarvamise algusse, samuti XVII ja XIX sajandi vaimuellu, sh demokraatia lätetele. Esmapilgul tundub, et kõige käekohasem on talle krimka, sekka […] Vaata lähemalt ›
13
Festival „Sound Plasma“ 28. – 30. IX Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Festivali „Sound Plasma“ korraldatakse juba seitsmendat aastat ning see on algusest peale keskendunud mikrotonaalsele kõlailmale. Festivali spektrit on aastate jooksul laiendatud ning praeguseks nimetavad korraldajad Arash Yazdani ja Helena Tuuling seda alternatiivsetele intonatsioonidele keskendunud festivaliks. Selline nihe fookuses pakub esinejatele rohkem repertuaarivõimalusi. Ekmeles […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas Sakala 3 teatrimajas korraldatakse 6. – 7. oktoobrini neljas Balti nüüdistsirkuse esitlusfestival „EPICIRQ“. Baltimaade ainsa sellelaadse festivali põhiprogrammi on kokku pannud rahvusvaheline žürii. Festivali ühe peakorraldaja, tsirkuseartist Lizeth Wolki sõnul on nüüdistsirkus Eestis seniajani ametis senisest eksitavast kuvandist väljamurdmisega. Mitmel pool Euroopas on nüüdistsirkusel kui etenduskunsti vormil Eestiga võrreldes pikem traditsioon ja kujunemislugu. Milline […] Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri „Tramm nimega Iha“, autor Tennessee Williams, tõlkijad Jaak Rähesoo ja Karl Koppelmaa, lavastaja Karl Koppelmaa, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Elari Ennok, valguskujundaja Laura Maria Mäits. Mängivad Maarja Mitt-Pichen, Janek Vadi, Marika Palm, Vallo Kirs, Adeele Jaago, Vilma Luik, Oskar Punga, Tarvo Vridolin, Tanel Ingi ja Theodor Tabor. Esietendus 16. IX Ugala teatri suures […] Vaata lähemalt ›
34
Jaan Luige isikunäitus „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 8. X, kuraatorid Johannes Luik ja Laura De Jaeger. Grupinäitus „Minu lugu on minu lugu on minu lugu on …“ Ag47 fotogaleriis 2. VIII – 17. IX. Kuraator Kaisa Eiche, kunstnikud Agnes Müürsepp, Andra Rahe, Birgit Kaleva, Greete Altrof, Kaimar […] Vaata lähemalt ›
131
Gruusia dokumentaalfotograafia festival „On the Edge Fest. Fookus Gruusia“ Balti jaama kunstitänaval kuni 1. III 2024, Telliskivi loomelinnaku väligaleriis 24. VIII – 4. X ning Okapi galeriis 25. VIII – 30. IX. Teist aastat toimuv festival „On the Edge“ (tlk piiri peal, ääre peal) purjetas mullu Venemaa–Ukraina sõja kiiluvees, tänavu peegeldab aga samasugust okupatsiooniolukorda Gruusias. […] Vaata lähemalt ›
0
EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA NOMINENDID Žürii: maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Kersti Lootus, Laura Männamaa, Rutt Piir ja Kristiina Kupper. Tallinna Raekoja platsi ajutine park – Ann Kristiin Entson, Hannes Aava. Uus-Veerenni park – Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann, Katariina Lepiku, Kristjan Talistu, Liina-Kai Raivet (Kino Maastikuarhitektid). Tallinna loomaaia ekspositsiooniala „Pilvemets“ siseosa maastikuarhitektuurilahendus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti ajalookirjanduses on tekkinud viimastel aastatel tendents vaadata siinse maa minevikku mitmest vaatenurgast. Üks selle väljendusi on ka kirjastuse Argo baltisaksa ajaloo sari, kus on ilmunud ka mälestustekstide kogumikke. Sarja vahest siiani üks tähtsamaid teoseid on eesti keelde tõlgitud Henning von Wistinghauseni koostatud „Revali ja Peterburi vahel“.1 Hiljuti ilmunud mälestuste kogumik aitab ühest küljest laiemalt […] Vaata lähemalt ›
62
Karsten Brüggemann on saksa teadlane, kes elab Eestis ja on Tallinna ülikooli professor, arvukate teadusartiklite, mitme raamatu kaasautor ning paljude teadusajakirjade kolleegiumide liige.1 2002. aastal saksakeelsena publitseeritud tema doktoritööl2 põhinev raamat on nüüd Eestis ometigi kättesaadav. Mõnevõrra teise kultuuritaustaga kirjutaja vaatenurk siinsete elanike seisukohast ühele Eesti ajaloo tähtsündmusele – Vabadussõjale (Brüggemann kasutab oma käsitluses kohati […] Vaata lähemalt ›
41
Olles põhjustanud kliimakriisi ja seistes silmitsi selle tagajärgedega otsib inimkond nüüd kiireid ja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid liikuda jätkusuutlikuma eluviisi poole. On teada, et loomakasvatus põhjustab 14,5%1 kuni koguni 51%2 kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest ja aastaks 2050 ennustatakse selle kahekordistumist.3 Ühe populaarse lahendusena loomade tarbimisega seotud eetilistele ja keskkonnaprobleemidele nähakse üleminekut tehislihale. Tehisliha (kasutusel on ka […] Vaata lähemalt ›
307
Populaarsemad allikad
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Levila
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 06:56
Viimane uuendus: 06:54.
Uudiste reiting uuendatud: 06:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne