Suvised rängemad mõttetalgud seisnevad peamiselt selles, kas maasikate seast valida Sonatat või Asiat; kas kukeseeni peaks juba ostma või on lootust, et hind läheb soodsamaks; kuhu minna ujuma. Siiski tuleb robinal uudiseid võimsatest ja ka jõledatest come back’idest, mis sunnivad küsima, kuidas tuleb ajalooga ringi käia. Ma ei mõtle siinkohal staararheoloog Indiana Jonesi, kes kadunud […] Vaata lähemalt ›
26
Pikka aega ei toimunud suviti kirjanduselus peaaegu mitte midagi. Pärast maikuu festivale algas suur puhkuseaeg: uusi raamatuid ei ilmunud, esitlusi ei korraldatud, kirjanike liidu üritused läksid pausile, suuremad raamatukogud panid ukse kinni. Nii vältas see kuni augusti keskpaigani, mil oli põhjust sõita Peipsi veerde, Võtikvere raamatuküla päevale ja Liivi muuseumi aasta kirjaniku valimisele. Viimased aastad […] Vaata lähemalt ›
0
Kahhovka veehoidla koos kanalite süsteemiga rajati Dnepri jõele 1956. aastal stalinlikus looduse ümberkujundamise vaimus, et näidata koht kätte ameeriklastele ning toota hüdroenergiat, avada laevatee Aasovi merele ja luua hiiglaslik, miljonitele hektaritele ulatuv niisutussüsteem. Päris nii see paraku ei läinud. Täiendav, ja mõnedel hinnangutel peamine, eesmärk oli strateegilis-militaarne – takistada tulevikus Nõukogude Liidu vaenlaste edasitungimist ning […] Vaata lähemalt ›
9
Pärast pikaajalist rasket haigust suri 11. juulil oma Pariisi kodus maailmakuulus tšehhi kirjanik Milan Kundera. Milan Kunderaga ei kaotanud me ainuüksi suurt kirjameest, vaid temaga kadus igavikku tõenäoliselt viimane suurkuju Praha kevade eelsest ja järgsest suurte tšehhi loomeisikute plejaadist, kelle saatuseks oli emigreeruda või elada siseemigratsioonis. Pean siinkohal silmas niisuguseid maailmanimesid nagu Miloš Forman, Václav Havel, […] Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil inimkonna eluviis on muutumas ennasthävitavaks, on siiski otsustatud tagajärgedest mööda vaadata ja teeselda, et probleemi pole olemas. Inimene võõrandus vajalike esemete tootmise ruumist esimese tööstusrevolutsiooni ajal. Tootmisest tekkinud keskkond ei olnud enam elamiseks kõlblik. Tundus, et esialgu piisab töö- ja eluruumide eraldamisest eri linnaosadesse. Ohtu, mida silmaga ei näe või otseselt ei tunneta, […] Vaata lähemalt ›
44
Konverents „Originaalsus kunstis tehisaru ajastul“ Eesti kunstiakadeemias 15. VI. Peakõnelejad Pau Waelder Barcelonast ja Lev Manovich New Yorgist, teised esinejad Paco Ulman, Zeynep Aksoez, Hasso Krull, Taavi Piibemann, Andres Karjus, Oliver Laas, Taavi Suisalu ja Varvara Guljajeva. Vabade kunstide teaduskonna ja professor Kirke Kangro algatatud ettevõtmisel anti teoreetikutele ja kunstnikele võimalus 15minutiliseks mõtteavalduseks, kahele peakõnelejale […] Vaata lähemalt ›
30
I Kassafilmide pealetung Kaitset suured kassafilmid (tuntud ingliskeelse termini blockbuster all) muidugi ei vaja. Ei pea olema valdkonna ekspert, et märgata kinokavades laiutavat monokultuursust. Suurema osa reklaamipinnast, tähelepanust ja kassatulust roogivad transformerid, tasujad, tähesõjad ja Dominic Tretto. Ehk siis enese varem sisse töötanud intellektuaalsele omandile, tegelastele ja kaubamärkidele tuginevad frantsiisid. Kui sul pole vähemalt kaht […] Vaata lähemalt ›
0
Kammerkoori Head Ööd, Vend 15. aastapäeva kontsert „Regiväli“ 15. VII Rapla Maarja-Magdaleena kirikus. Kammerkoor Head Ööd, Vend, kammerorkester Collegium Consonante, dirigent Pärt Uusberg. 31. Rapla kirikumuusika festivali lõpetas kammerkoori Head Ööd, Vend 15. aastapäeva kontsert. Selleks puhuks oli koori looja ja dirigent Pärt Uusberg kirjutanud suurteose „Regiväli“ segakoorile ja keelpilliorkestrile. Viisteist aastat tagasi kutsus Pärt […] Vaata lähemalt ›
156
Pärnu Suveteatri „Sorgu tuletorni saladus“, dramaturg ja lavastaja Tiit Palu. Mängivad Sepo Seeman ja Piret Laurimaa, musitseerib Olavi Kõrre. Esietendus 6. VII Pärnu jahtklubi purjekakuuris. „Sorgu tuletorni saladus“ ei püüdle vapustava ega sügava teatrielamuse loomise poole. See on lihtne, kuid meeldejääv lugu üksindusest. Sõnapaar „aus teater“ on iseenesest nonsenss: vastupidi, mida rohkem fantaasiat ja mängu, […] Vaata lähemalt ›
0
„Avatud Eesti raamatu“ sarjas on avaldatud Peeter Toropi koostatud ja Ants Paikre tõlgitud valimik „Armastuse mõte“ Vladimir Solovjovi (1853–1900) kirjutistest. Vladimir sündis Moskvas kuulsa ajaloolase, Moskva ülikooli professori ja rektori Sergei Solovjovi perekonnas. Isa tegevus ajaloolasena ületas oma mastaapsuselt Nikolai Karamzini „Vene riigi ajaloo“ – kokku ilmus tema sulest 29 köidet „Vene ajalugu vanimatest aegadest peale“. […] Vaata lähemalt ›
26
Eesti näitus „Kodupeatus“ Veneetsia VXIII arhitektuuribiennaalil. Kuraatorid Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Möldre. Lavastajad Liisa Saaremäel ja Keithy Kuuspuu. Etendajad Arolin Raudva, Keithy Kuuspuu, Kirill Havanski, Anumai Raska, Külli Teetamm, Eline Selgis, Paula Veidenbauma, Liisa Saaremäel, Johhan Rosenberg. Dramaturg Jan Kaus, helilooja Markus Robam, kataloogi tekstide autorid Kadri Klementi ja Jan Kaus. Avatud kuni 26. […] Vaata lähemalt ›
0
Nõustusin selgest ettevaatamatusest, raamatut ennast veel lugemata, ainult esmase taustinfo põhjal seda arvustama ja olen nüüd üpris ebameeldivas olukorras. Jaak Kangilaskit eelkõige tema elu viimasel paaril aastakümnel ka isiklikult mõnevõrra tundnuna peaksin lähtuma põhimõttest de mortuis nil nisi bene, aga … Muu hulgas kirjastajana tuleks mul austada heade kolleegide tehtud valikuid, kuid … Ütlen parem kohe alguses […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Puudutus. Väike foto, suur lugu“ Juhan Kuusi dokfoto keskuses kuni 13. VIII. Olgu, ma ei hakka keerutama ja ütlen kohe välja: suuremahulistest grupinäitustest hoian ma eemale. On väga vähe kordi, kui olen neid tõesti nautinud. Kui näitust reklaamitakse, et seal esineb näiteks 56 autorit ja väljas on üle 200 töö, siis on see märk […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Klaaspärlimäng“ 6. – 11. VII Tartus. Peagi kolmekümneseks saav festival „Klaaspärlimäng“ on kesksuvise Tartu lahutamatu osa. Ehk on omamoodi vastuokslikki, et avatusele sedavõrd aldis festival on samal ajal loonud oma tavad ja voolinud oma näo. Midagi murrangulist tänavu ei olnud ja see pole halb ega hea, üks muusikapidu lihtsalt kulgeb oma olemusvoos. Pidin kahjuks […] Vaata lähemalt ›
0
Viimaste aastate kingitus maailma põnevuskirjandusele on soomlane Max Seeck, 38aastane helsinglane. Tema hiljaaegu eesti keeleski avaldatud kuuenda romaani „Vimm“ õigused müüdi 40 riigi kirjastustele juba enne ilmumist. Kokku on tema sulest ilmunud seitse romaani. Seeck tunneb krimi- ja põnevuskirjanduse reegleid ja kasutab häbenemata kõiki žanri klišeesid. Miks peakski häbenema oskust, mida ta valdab suurepäraselt – žanri raamistikus […] Vaata lähemalt ›
6
Hädaolukorra seaduse järgi on puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenuse tagamine elutähtis teenus, mille eest vastutab kohalik omavalitsus. Valdavalt on ühisveevärgi teenuse tase väga kõrge, kuid muutuvate olude tõttu peab taseme säilitamiseks soodustama sektoris innovatsiooni. Eesti veetaristu arendamisesse investeeriti aastatel 2000–2013 riigi ja Euroopa Liidu vahenditega üle miljardi euro,1 mille abil on paljudes väiksemates asulates parandatud puhta […] Vaata lähemalt ›
0
Uuendatud riiklikud õppekavad toovad õpetajatele uusi katsumusi, millest üks on meediapädevuse põhiainetesse integreerimine. Põnev, aga ka aeganõudev ja kohati keerukas lisatöö eeldab õpetajalt kuulamisvalmidust, et ta teaks, mida lapsed internetis teevad. Meediaõpetuse ainekavasse lõimimise raskused saavad alguse juba õppematerjalide, näidete ja meetodite valikust, aga ka pedagoogide digipädevuste tasemest ning suhtumisest (laste) internetikasutusse. Uurides Baltimaade meediavaldkonna […] Vaata lähemalt ›
57
Igava inimesena olen enamiku oma elust elanud samas tänavas Tallinnas Hiiul, tõsi küll, mõneaastaste vahepausidega. Tänav on sama, kuid nimi on aegade jooksul muutunud. Nõmme vanadel plaanidel kannab tänav Kaare nime, sest see pidi tegema uhke kaare Vabaduse puiesteelt alla metsa äärde ja siis kaarega tagasi Vabaduse puiesteele. Millegipärast jäid kaared ühendamata, nii on Kaare […] Vaata lähemalt ›
191
Näitus „Kunstirühmitus Visarid“ Viinistu Tünnigaleriis kuni 30. VII. Kunstirühmituse algus ja lõpp on täpselt dateeritavad. Alguseks on Kaljo Põllu nimetanud (kuupäeva täpsuseta) 1967. aasta detsembrit, kui kolm tulevase rühmituse liiget – Kaljo Põllu, Peeter Lukats ja Enn Tegova, kelle vabariiklikule kunstinäitusele esitatud tööd oli žürii tagasi lükanud, otsustasid moodustada rühmituse Visarid ning korraldada Tartu ülikooli […] Vaata lähemalt ›
0
Ulmekirjanduses on loojal võrreldes teiste žanride autoritega hoopis teistsugused võimalused ideedega ümberkäimiseks. Ulmekirjanduse eriomased motiivid avardavad metafooride võimalusi, mängivad kujundliku ja otsesõnastamise piiriga. Tulnukatega kujutatakse tõeliselt võõrast, libahuntidega võõristust, robotitega inimese ja tehnoloogia suhet, inimesetaoliste androididega hirmu selle suhte keerulisuse ees. Neid näiteid saaks tuua lõputult, ükski tähendus ei ole ammendav ega lõplik. Ulme on […] Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 18:32
Viimane uuendus: 18:28.
Uudiste reiting uuendatud: 18:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)