On aeg hakata valmistuma 2023. aasta Tartu kunsti aastanäituseks! Tänavuse näituse kujundaja on Evelin Zolotko ja seekord on aastanäitusel kolm kategooriat: sinine, punane, roheline ning esitatud teoste põhjal moodustuvad sinine, punane ja roheline saal. Oodatud on teosed, mis värvi poolest sobituvad ühte kategooriasse. Vastava värvi kogus teosel / teoses võiks olla enamuses. Äärmisel juhul võib […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kuueteistkümnendat aastat järjest. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2022/2023 enim silma paistnud muusikategelasi ja kollektiive. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning kolm tunnustuspreemiat. Traditsioon pärineb aastast 1995. Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru kiitis meie muusikuid, kellest p Vaata lähemalt ›
0
Kümnendat korda korraldab Klassikaraadios rahvusvahelise muusikapäeva puhul muusikaviktoriini. Lustaka tooniga mälumängus saab osaleda Klassikaraadio ja Raadio 4 kodulehel 1. ja 2. oktoobril.Muusikapäeva viktoriin algas Klassikaraadio veebilehel eesti keeles ja Raadio 4 lehel vene keeles pühapäeval, 1. oktoobril kell 7 ning lõpeb 2. oktoobri viimasel tunnil.Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi sõnul sai muusikapäeva viktoriin alguse Vikerraadio traditsioonilise […] Vaata lähemalt ›
0
28. septembril toimunud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi allfondi halduskogu koosolekul otsustati määrata järjekorras juba 11. stipendium Roosmarii Kurvitsa ja Anu Pallase aastatepikkuse suuremahulise uurimis- ja koostamistöö tulemusena valminud elektroonilisele käsikirjale „Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1668–1940“ (2022). Eesti biograafika fond on algatatud 2008. aastal Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse poolt eesmärgiga ergutada ja tunnustada Eesti biograafikat. […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 1. oktoobril avatakse Liivi Muuseumis näitus “”Õpi elama vaimselt näljasena!” Karl Ader 120.” Peipsiveerest võrsunud legendaarne teatrimees sündis 1903. aastal Koosal. Näitus annab sõnas, pildis ja videos ülevaate Kaarupina tuntud Karl Adra elust ja mitmekülgsest tegevusest, pakkudes avastamisrõõmu nii lastele kui täiskasvanud külastajatele. Pilkupüüdvaima eksponaadina on välja pandud ETV telelavastusest “Onu Tik-Taki seiklused” tuttav […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanus Samma näitus „Raudmehed“ EKKMis kuni 15. X, kuraator Krist Gruijthuijsen. Jaanus Samma on ajalooga tegelenud juba pikemat aega seda omalt poolt kväärides ja rikastades lugude ja sümbolitega. Uue näitusega „Raudmehed“ liigub ta kvääriajaloo juurest edasi mehelikkuse teema ja müütide juurde, muutes talle omase peene ja tabava, ent ometi sooja huumoriga kvääri mehelikkuse vahetuks osaks. […] Vaata lähemalt ›
0
Toimetajaauhind Terje Kuusikule VI rahvusvaheline Läänemere koorikonkurss Rimini Protokolli ja Théâtre Vidy-Lausanne’i „Jagatud maastikud“ In memoriam Silvi Liiva In memoriam Helvi Jürisson Esiküljel Jaanus Samma. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Suvi läbi mahitas rahandusministeerium valitsuses kokku lepitud suuniste järgi ministeeriume, aga ka aktiivseid kodanikke otsima ja leidma riigi kuludes kokkuhoiukohti. Mõtlema, mida üldse ära jätta, milline teenus või toetus õhemaks viilida, vajaduspõhiseks muuta. Avastama kutsuti kõiki ning paremad mõtted lubati sisse võtta kõigepealt „Riigieelarve vahendite planeerimise tõhustamiskavasse“, mille koostamise riigieelarve seaduse § 34² juba mõned aastad […] Vaata lähemalt ›
0
Muidugi oleks ammugi aeg pühenduda millelegi meeldivale, lasta taas täistuuridel keerlema Kristina Pärtelpoja ilu-, liikumis- ja toitumisprotsesside imepärane karusell. Aga vana tüütu lops kriibib nagu sõimepäevade kaerahelbekört, mis ei läinudki alla, ehkki suruti hea ja kurjaga. Katkine asi jääb katkiseks ja s…t saia ei tee. Pärast petmist kiindumust ja armastust enam ei ole. Jäävad vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Kes on veetnud oma elus mõnegi päeva korteriühistu juhatuses, mõne ülikooli hingekirjas või pidanud maid jagama linnaplaneerimisametiga, teab, et kõige parem viis liiga nõudlike kolleegide vaigistamiseks on nimetamine asjaga tegelemiseks loodava komisjoni liikmeks. Kõigepealt öelda, et „mõistagi on tegu suure probleemiga“, rõhutada kaasamise ja demokraatliku otsustamise vajalikkust, anda mõista, et neile antakse suur vastutus ja […] Vaata lähemalt ›
0
Olenemata sellest, et ülevaatenäituse formaat, kus raam sulgeb teose iseendasse, on peaaegu asendunud arusaamaga näitusest kui installatiivsest keskkonnast, näib mulle, et kuraatorid mõtlevad liigagi harva näitusest kui millestki, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sellel on tõenäoliselt ka väga lihtne põhjus: inimesi, kes peavad nagu mina dokumentaalse jutustusena üles ehitatud näitust kõige täiuslikuma näitusekogemuse mudeliks, […] Vaata lähemalt ›
0
Ajaloo kulgu ja suuri ühiskondlikke muutusi saab mõtestada ka nõnda, et igal uusaja sajandil on olnud läbiv leitmotiiv või tuumvastuolu. Inspireerituna Briti ajaloolasest Eric Hobsbawmist1 võib öelda, et XIX sajand ei alanud mitte 1800ndal, vaid 1789. aastal, sest järgnev sajand tegeleski peaasjalikult Prantsuse revolutsioonist sündinud uute ühiskondlik-poliitiliste vastuolude ja pingete silumisega. XX sajandi avapaugud aga […] Vaata lähemalt ›
0
Krimmis, mitte kaugel Feodossijast, on maagiline mägi Karadag (türgi keeles Must mägi), mis paikneb samanimelisel looduskaitsealal. Idaslaavi folkloori kohaselt on see paik, kuhu on kätketud Surematu Kaštšei surm. Nagu pajatab muinasjutt, on Kaštšei surm peidus nõela otsas, nõel omakorda munas, muna pardis, part jäneses, jänes kirstus ja kirst tamme otsas Mustal mäel. Vanade müütide kohaselt […] Vaata lähemalt ›
1
21. septembril Artise kinos alanud seitsme filmiga Aki Kaurismäe retrospektiivi avaüritusel oli erikülaliseks tema ihuoperaator Timo Salminen, kes on üles võtnud kõik tema filmid algusest peale, umbes 30 tööd täispikkadest filmidest kuni viieminutiste vinjettideni. Nende koostöö algas mõlema filmikarjääri alguses ja on kestnud seniaja, kogu professionaalse tegevuse vältel. Kuigi alguses pidi üritusele tulema Aki Kaurismäki […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Tume paradiis“ (Three Brothers, Eesti 2023, 111 min), režissöör Triin Ruumet, stsenaristid Andris Feldmanis, Livia Ulman ja Triin Ruumet, operaator Erik Põllumaa, helilooja Hendrik Kaljujärv, produtsent Elina Litvinova. Osades Rea Lest, Jörgen Liik, Juhan Ulfsak, Reimo Sagor, Steffi Pähn, Ain Mäeots, Maria Avdjuško, Üllar Saaremäe, Egon Nuter, Artur Talvik jt. Kui varem olen toonitanud […] Vaata lähemalt ›
6
Arhitektuuris otsitakse praegu viise, kuidas ehitussektorit tugevdada ja heitmete hulka vähendada. Üks võimalus on taas au sisse tõsta traditsioonilised ehitusvõtted. Näiteks põhust ehitamine. Selge on see, et käsitsi ja põlve otsas ehitamine on aeganõudev. Ehitustööstuses ei anna see märkimisväärset säästu. Kuidas aga siduda traditsioonid ja moodsad tehases tootmise võimalused? Seda uurib kunstiakadeemia rüppe loodud uurimisrühm […] Vaata lähemalt ›
0
Veerenni kvartali park. Kino maastikuarhitektid Mirko Traks, Juhan Teppart ja Karin Bachmann, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Katariina Lepiku, Liina-Kai Raivet, skulptor Jass Kaselaan. Avati 2022. aastal. USA arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteadlane Marc Treib on raamatus „Moodne maastikuarhitektuur. Kriitiline käsitlus“ analüüsinud maastikuarhitektuuri arengut ja seoseid teiste loomevaldkondadega. Treib tõdeb, et maastikuarhitektuur on üldistest trendidest alati mitu […] Vaata lähemalt ›
0
Septembri algul Tartus toimunud festivali „Draama“ on korraldatud 1996. aastast ning see on muutunud koos aja ja teatriga. Kui alguses oli festival märksa pidulikum, peomeeleolu ja tseremooniatega (žürii ja parimate selgitamine, festivaliklubi ning teised Tartut ja festivali ühendavad ettevõtmised), siis nüüd on „Draama“ vaikselt vajunud argisemasse vakku. On küll teatrite lavastused, hulk väliskülalisi, etendusjärgsed arutelud […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Lear“, autorid William Shakespeare ja Andres Noormets, lavastaja ja kunstnik Andres Noormets, lavastusdramaturg Esko Salervo, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Rain Simmul, Evelin Võigemast, Ursula Ratasepp, Mari Jürjens, Indrek Ojari, Indrek Sammul, Egon Nuter, Mikk Jürjens, Priit Pius, Kait Kall ja Kristo Viiding. Esietendus 2. IX Salme kultuurikeskuse suures saalis. „Leari“ seekordset […] Vaata lähemalt ›
0
Ooperi „Pelléas ja Mélisande“ Eesti esmalavastus 22. (esietendus) ja 24. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Claude Debussy, libreto Maurice Maeterlincki samanimelise näidendi põhjal. Lavastaja Albert-André Lheureux, muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, kunstnik Liina Keevallik, videokunstnikud Andres Tenusaar ja Raivo Möllits, valguskunstnik Rasmus Rembel. Osades Heldur Harry Põlda või Samy Camps (Pelléas), Karis Trass või Helen […] Vaata lähemalt ›
140
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Levila
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 08:27
Viimane uuendus: 08:24.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)