Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus ilmus „Avatud Eesti raamatu“ sarjas Jaak Panksepa ja Lucy Biveni teos „Vaimu arheoloogia“, mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kallis ning mida on sisuliselt aidanud toimetada psühhofarmakoloog ja käitumise regulatsioonimehhanismide uurija Jaanus Harro. Viimane on kirjutanud eestikeelsele väljaandele ka väga südamliku järelsõna. On täiesti kindel, et see suurepärane raamat on leidnud laiemas […] Vaata lähemalt ›
29
Norra senised kirjandusnobelistid on Bjørnstjerne Bjørnson (1903), Knut Hamsun (1920) ja Sigrid Undset, kes pälvis auhinna pea 100 aastat tagasi (1928). Ja nüüd Fosse, kes ei kirjuta isegi bokmål’is, vaid nynorsk’is! Nobeliga pärjati seega esimest korda murdekeelt nynorsk’i! Rootsi kultuuriajakirjandus pahvatas kohe pärast auhinna väljakuulutamist: Nobel läks valele norralasele! Õige norralane oleks olnud Dag Solstad, […] Vaata lähemalt ›
41
Kõige tänapäevasem eesti kirjanik on Andrus Kasemaa. Tema kolm viimast proosateost – „Vanapoiss“ (2019), „Ema tuba“ (2022) ja „Au kolhoosikorrale!“ (2023) – moodustavad temaatilise terviku, mille ühendavaks lüliks on ülim kaasaegsus. Kasemaa südameasjaks paistab olevat portreteerida iga neljandat eestlast ehk inimest, kes kuulub nende 300 000 hulka, kelle elatustaset iseloomustab mõiste „suhteline vaesus“. Tema raamatute tegelased on ilma […] Vaata lähemalt ›
178
Kaks luuleraamatut, kõvakaanelist, ilusat. Kaur Riismaa on kujundanud Maarja-Liis Möldri kogumikud „Miks teisi ei lööda“ ja „Meesinine“ suure poolehoiuga, põhjalikult ja oskuslikult. Väärikas debüüt. Oli kuulda, et teisele raamatule ei tulnud kulka toetus kähku ega kergelt, see-eest tuli hiljem aastaauhinna nominatsioon. Mäletan tunnet, kui minu esimese raamatu ilmumine venis. Teadmatus. Jah, on teada, et ilmub, […] Vaata lähemalt ›
69
Kui uskuda Sigmund Freudi, siis eetika on sama vana kui tsivilisatsioon. Nimelt arvas ta, et tsivilisatsiooni looja oli esimene inimene, kes kivi asemel sõimusõna tarvitas. Teisisõnu see, kes asendas sirgjoonelise ja avaliku vaenuakti palju peenema solvanguga. Käitus ebaeetiliselt. Nii ulatub eetika ajajoon palju kaugemale antiikühiskonna taha, lausa tsivilisatsiooni hälli juurde. Teaduseetika aeglaselt kasvavad juured Teadus […] Vaata lähemalt ›
54
Olles viimase paari kuu jooksul jälginud meedias tekkinud arutelu õpetajate puuduse teemal, torkab sõnavõttudes silma üks ühine joon. Palju armastatakse rõhutada, et palk ei ole ainus õpetajaameti populaarsust mõjutav tegur. Seejuures jäetakse aga enamasti täpsustamata, millised on teised tegurid. Liigne palgaprobleemile keskendumine on ohtlik tendents, kuna kultiveerib ühiskonnas suhtumist, mida peegeldab hästi ühe netikommentaatori küsimus: […] Vaata lähemalt ›
84
Nagu looduses, ei ole ekstreemtingimused ka sotsiaalsfääris jätkusuutlikud. Ökosüsteemid vajavad ellujäämiseks tasakaalu ehk parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus, selleks et süsteem suudaks pikas plaanis toimida. Paraku ei saa ka sotsiaalsed süsteemid sellest looduse eeldusest pikalt kõrvale kalduda. Näiteks võib hariduse, täpsemalt koolide kohta küsida, milline on tasakaalutu olukorra mõju õpetajate järelkasvule. Mammutkoolid ja õpetajate lahkumine […] Vaata lähemalt ›
27
Mida on ühist sõnadel korgitser, autsaider, tüss, ilusti, šikaneerima, burks, nupsusai, käkerdis, e-post, velkima ja etteheide? Esmapilgul ehk ei midagi muud, kui et need on eesti keele sõnad, on nad ju muus mõttes niivõrd erinevad. Midagi on neil aga sellegipoolest veel ühist: nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, […] Vaata lähemalt ›
90
Ene Jakobi isikunäitus „Être une fleur“ ja „Violence conjugale“ ehk „Olla lill“ ja „Koduvägivald“ Kadrioru galeriis kuni 11. XI. Tallinnas kunstiakadeemias stsenograafia lõpetanud Ene Jakobi elab juba enam kui kakskümmend aastat Prantsusmaal. Ta kuulub sealsesse kunstnike ühendusse La Maison des Artistes. Praegu on tal näitus Kadrioru galeriis. Kuidas oled jõudnud sisult kontseptuaalsete ja vormilt väikekodanlike […] Vaata lähemalt ›
95
Dokumentaalfilm „Päikeseaeg“ (Klara Films, Eesti 2023, 65 min), režissöör Liis Nimik, stsenaristid Liis Nimik ja Anti Naulainen, operaator Erik Põllumaa, monteerija Liis Nimik, produtsendid Edina Csüllög ja Liis Nimik. Massiivse kõige filmimise ajastu tagajärg on kahjuks see, et enamik audiovisuaalset salvestist vajub latentsesse digitaalsesse prügisse, mis kusagil mälukaartidel või kõvaketastel salapäraselt paisub ja paisub ja […] Vaata lähemalt ›
98
Thbilisi rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival „Cinédoc“ Gruusias Bathumis 17. – 24. septembrini. 17. kuni 24. septembrini toimus Bathumis XI „Cinédoc“, Thbilisi rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. 2013. aastal alguse saanud loomingulistele dokumentaalfilmidele keskendatud festival oli Kaukaasias esimene omalaadne. Hoolimata globaalsetest, regionaalsetest ja kohalikest kividest ja kändudest on see oma positsiooni säilitanud, kuigi kolimine Musta mere äärde, peamiselt ranna […] Vaata lähemalt ›
15
Soome Rahvusteatri ja Eesti Draamateatri „Varamiehet/Varumehed“, autor Andra Teede, dramatiseerijad Aino Kivi ja Andra Teede, tõlkija Varja Arola, lavastaja Aino Kivi, lava- ja kostüümikunstnik Karmo Mende, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Rene Topolev, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Taavi Teplenkov, Tiit Sukk, Heikki Pitkänen, Antti Pääkkönen, Paula Siimes ja Kersti Heinloo, salvestistes Christopher Rajaveer, Gert Raudsep […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „ORF Musikprotokoll“ 5. – 8. X Austrias Grazis. Grazis peetud nüüdis- ja eksperimentaalse muusika festivali „ORF Musikprotokoll“ nimetatakse omamoodi laboriks, kus esitletakse publikule riske kartmata uusi muusikalisi kontseptsioone ja kunstisuundumusi kõikvõimalikes intrigeerivates vormides ja žanrides alates elektroonilisest muusikast ja heliinstallatsioonidest kuni improvisatsioonide, kammermuusika ja orkestriloominguni. Iga-aastase festivali üks peamisi ja küllap ka väärtuslikumaid väljundeid [ Vaata lähemalt ›
0
Saaks ta juba rutem valmis, siis näeks, mis asi see õieti on, arvasid inimesed, ja aitasid, millega said. Andrus Kivirähk, „Liblikas“ Praegusest tuntuimast juurdeehitusest kuuleb lähinädalatel kindlasti veel mitme kandi pealt, seega esitan siinkohal Estonias töötanud ooperilavastaja ning seal hea hulga etendusi jälginu vaate ning lisan võrdluseks pisut mujal nähtut. Harjumusel on jõud. Paljude uuenduste […] Vaata lähemalt ›
0
„Millist supervõimet sa endale tahaksid?“ küsis laps ühel õhtul enne magamaminekut. Arutlesime, mis need supervõimed üldse on, no näiteks ajas rändamine, lasersilmad, lendamine, teleporteerumine, nähtamatuks muutumine. Ma ei mäleta enam, mida kumbki meist lõpuks valis, aga tean, et kohe kindlasti ei tahaks ma olla nähtamatu. Sest seda ma olen juba olnud – 1990ndate vaeses postsovetlikus lapsepõlves […] Vaata lähemalt ›
229
Kolisin Tartus Ülejõe linnaossa aastal 2003, enne seda olin seal käinud ainult Tartu Lasteteatris (praegu laulupeomuuseum). Lapsevanemad kurtsid pidevalt, et lasteteater on kesklinnast liiga kaugel, tänavad on pimedad ning bussid sinna ei käi. Kui ema mulle Ülejõele esimest korda külla tuli, ütles ta asukoha kohta ainult ühe lause: „Oled lausa metsa kolinud.“ Mina ütlesin eneseõigustuseks […] Vaata lähemalt ›
36
Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarves suurenes küll autorihüvitusfond ja filmisektor sai rohkem raha, aga kunstivaldkonna seis on endiselt nutune. Ka vabakutseliste loomeinimeste olukorras ei ole paranemist näha. Või ma eksin? Vabakutseliste loovisikute olukorra parandamine on jätkuvalt ministeeriumi lähiaastate prioriteet. Oleme saanud loomeliitusid, vabakutselisi loovisikuid ja teisi osalisi kaasates põhjaliku tagasiside, kuidas loometööd õiglasemalt tasustada, sotsiaalseid garantiisid […] Vaata lähemalt ›
0
Collegium Musicale 13. sünnipäevakontsert 3. X Tallinna toomkirikus. Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, orelil Andres Uibo. Kavas Rudolf Tobiase ja Max Regeri muusika. Eelmise nädala paduvihmasel teisipäeval tähistas kammerkoor Collegium Musicale toomkirikus 13. tegevusaastat. Samal kuupäeval kogunes 13 aasta eest Endrik Üksvärava eestvedamisel seltskond lauluhuvilisi, et moodustada uus kammerkoor Collegium Musicale, mis on kodumaisel muusikamaastikul […] Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatri „Kabaree. Põrgu“, kontseptsiooni autor ja lavastaja Tanel Saar, koreograaf Hanna Maria Saar, kunstnik Joel Väli, valguskunstnik Rommi Ruttas, helilooja ja muusik Madis Muul. Mängivad Karolin Jürise, Maria Paiste, Ago Soots, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Rasmus Järvesaar, Hanna Maria Saar ja Tanel Saar. Esietendus 20. IX Sakala 3 teatrimaja black box’is. Püüd sõnadega kirjeldada sõnatut lavastust, mis […] Vaata lähemalt ›
60
Pärimusmuusika lõikuspidu 6. ja 7. X pärimusmuusika aidas. Traditsiooniliselt oktoobri hakul Viljandi pärimusmuusika aidas peetav minifestival pärimusmuusika lõikuspidu tõmbas tänavugi mõttelise joone otsekui punase villase paelaga alla käesoleva aasta etnomuusikasaagile ning pakkus mitu kontserti ja paar eriprojekti, nende hulgas vähemasti mulle ka ilmselt aasta ühe ootamatuma ja rajuma kontserdi. Topeltsõrmedega mees ja Muumioru piigad Etnokulbid […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Külauudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
|
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 04:24
Viimane uuendus: 03:52.
Uudiste reiting uuendatud: 04:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne