Kuni ei ole esitatud ümberlükkamatuid tõendeid vastupidise kohta, kehtib kultuuriminister Heidy Purga jaanipäeva eel Sirbile antud intervjuus öeldu: reaalsus on see, et järgmisel aastal kultuuritöötajad palka juurde ei saa. Täpsemalt, kultuuriministeerium ei saanud kõrgemalt poolt luba palgatõusuks isegi riigieelarvesse taotlust esitada. Ja oleks küll vägev pauk, kui pärast viimse hetkeni veninud kokkuleppimist ühtäkki ilmneks, et […] Vaata lähemalt ›
0
„Kirjanduses on olukord täiesti katastroofiline,“ tõdes kultuuriminister Heidy Purga 5. septembril kunstivaldkonna visioonipäeval.1 „Juhul kui olukord ei lahene, kaaluvad autoreid esindavad organisatsioonid ka kohtutee jalge alla võtmist.“ See sugugi mitte meeldiv võimalus tuletati kultuuriministeeriumile ja avalikkusele meelde 2. septembril seoses kesise laenutushüvitisega.2 20. septembri õhtul selgus, et järgmisel aastal saab Autorihüvitusfond juurde miljon eurot. Loodetavasti kasvab […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei ole varem sügiseti märganud nii palju tammetõrusid kõnniteedel. Muudkui pragisevad jalge all. Hallvareseid on ka palju, vähemalt Kalamajas, nokivad midagi, kuigi mitte tõrusid. Lähen läbi vihma raadiomaja poole, ansambel U: kontserdile, mis on pühendatud Kaija Saariahole. Mõtlen, kas sellest kolumni kirjutamine oleks väga eskapistlik. Mõtlen, miks mulle nii tundub. Sel suvel surnud Saariaho […] Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia rahvusvaheline filmifestival 30. VIII – 9. IX 2023, Veneetsia, Itaalia. Veneetsia rahvusvaheline filmifestival on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi, et arendada välja taristu, mis vastaks kasvava hulga ajakirjanike ja festivalikülastajate vajadustele. Üks festivali koroonajärgseid nähtusi on piletisüsteem, mis jagab soovijatele nummerdatud kohti kas omal valikul või juhuslikult, kõrvaldades pikad piletisabad ja tehes sel moel […] Vaata lähemalt ›
0
Virginie Despentes’i „King Kongi teooriast“ (edaspidi: Teooria) rääkides tuleb alati jutuks keegi „vihane naine“, kes on „vastuoluline“ ja „provotseeriv“. Kindlasti leiab lugeja sellisest iseloomustusest oma tõetera, kuid minu lugemiskogemus oli hoopis teistsugune. See võimaldas jälgida ühe elukogenud naise isiklikke, kohati humoorikaid pajatusi. Despentes’ist kui vihasest ja vastuolulisest provotseerijast on varem küllaga räägitud, seega keskendun järgnevalt […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel aastal ilmunud humanitaarteaduste ajakirja Methis keskkondluse erinumbris on käsitletud keskkonnaliikumiste ajalugu Eestis ja kodumaise loodus- ja keskkonnamõtte kujunemist. Erinumbri kaastööd kirjeldavad, milliseid keskkonnaliikumisi on siinmail eri aegadel ja poliitilistes olukordades esinenud ning kuidas on neile kaasa kõnelenud kunstid ja kultuur. Kõige põhjalikumalt on luubi alla võetud kahekümnes sajand1, eriti Nõukogude aeg ja selle lõpukümnendeil […] Vaata lähemalt ›
0
Mure elukeskkonna säilimise ja looduses aset leidvate mastaapsete muutuste pärast, millest on lahutamatu keskkonda säästev eluviis, kuulub kahtlemata järjest enam läänemaailma rahvaste kesksete väärtushoiakute hulka. Milles seisneb ja kuidas lahendada vastuolu ülla idee hoolitseda selle eest, millise keskkonna me jätame tulevastele põlvedele, ja selle idee teostamise vahel, pole lihtne küsimus. Mind teevad juba pikemat aega […] Vaata lähemalt ›
206
Sõnade sisu ei seisa paigal. Kunagi tähendas „wissiste“ ’kindlasti’ – saksa „gewiss“ laenuna. Kui Saaremaal elasin, olid kõvad õunapabulad „vissid“. Praegu käib aga „vististi/vist“ just kahtlase kohta. Ühes kirikulaulus on „öö vististi / lä’eb sul koidule“. Ma ei saanud kaua aega aru, miks hommiku tulek pole kindel. Kuni mulle koitis, et lauluraamatu redigeerijad on võtnud […] Vaata lähemalt ›
0
Baltic Drag King Collective’i näitus „Dräägime ära“ Kogo galeriis kuni 21. X, kuraator Mētra Saberova. Näitus kuulub Kogo galerii programmi „Kväärime ära“. Näituse „Dräägime ära“ kuraator on Läti kväärfeministlik kunstnik, drag-artist ja Baltic Drag King Collective’i üks asutaja Mētra Saberova. Lisaks kuraatori enda teosele esitletakse galeriis veel kahekümne Balti riikides tegutseva drag-kunstniku töid. Näitusega antakse võimalus […] Vaata lähemalt ›
12
Näitus „Kui magatud unest saaks midagi aru?“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 15. X, kuraatorid Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamm. Tänu Kondase keskuse kuraatorite Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamme ettevõtlikkusele autsaiderkunsti tutvustamisel on kunstihuviliste ette jõudnud psühhiaatriliste raviasutuste patsientide kunstilooming. Tööd pärinevad Viljandi Kondase keskusest, mille eesmärk ongi autsaiderkunsti uurida, koguda, näidata ja tutvustada, samuti […] Vaata lähemalt ›
20
Muusika- ja linnafestival „Station Narva“ 7. – 10. IX Narvas. „Station Narva“ toimus sel aastal kuuendat korda, ühtlasi möödub kuus aastat Narva kandideerimisest Euroopa kultuuripealinnaks. Tiitel läks küll Tartule, kuid paistab, et konkursiga seotud ettevalmistused raputasid piirilinna kultuurielus midagi liikvele. Narvas toimub asju. Mina sattusin festivalile esimest korda ja olen Narvas varem käinud vaid ühe […] Vaata lähemalt ›
24
1. Minu esimene raputav Mihkelsoni-kogemus on seotud luuletusega kogust „Hüüdja hääl“ (1990): komistasime öösel koos kaaskirjandustudengitega Tartu hruštšovka köögis rohkelt suitsetades – aga kuidas siis veel Mihkelsoni lugeda? – värsside otsa, mis on mällu sööbinud nõnda (tsiteerin peast, seega kahe eksimusega teises värsireas): „Issandaga kõnelusi mina luules ei pea / sest Tema on maailmas neljakümnendast / saadik ning kõiki […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti elukeskkonna arengut suunab omand. Riigi omandis on 40 protsenti maaressursist. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) tegeleb riigi ehitatud keskkonnaga: haldab, vahendab, tellib, kavandab, analüüsib, annab nõu ja hangib. RKASi tegevus jaguneb üldjoontes kaheks: arendus ja haldus. Kinnisvara arendusosakond jaguneb omakorda projektidirektorite meeskondadeks ja projektid on jagatud projektijuhtide vahel. Kinnisvaraarenduse osakonda on loodud ruumilahenduste üksus, mille […] Vaata lähemalt ›
0
„Sa vaata, kui hea raamat, ah! Kõik on kirjas!“ Just nii kirjeldas Pantalone kultuslavastuses „Armastus kolme apelsini vastu“ raamatut „Astroloogiline abimees“ ning samamoodi sobib kirjeldada ka kogumikku „Teatrielu 2022“. Ega aasta teatrielu kokku võttev raamat muud olegi kui abimees ühes kultuurivaldkonnas orienteerujale ning teatril ja astroloogial on kokkupuutepunkte rohkem, kui tahame endale tunnistada. Raamatu toimetajad […] Vaata lähemalt ›
49
Pina Bauschi „Kevadpühitsus“ („The Rite of Spring“) ning Germaine Acogny ja Malou Airaudo „ühised alad“ („common ground[s]“) Helsingi festivalil 24. – 27. VIII Tanssin talos. Kuidas tantsiksid, kui sul oleks vaja tantsida seni, kuni kael murdub? Kuni sured. „Kevadpühitsus“. Selle balleti, sh muusika, sünnilugu on kole ajatu ja praeguse muusikaelu valguses ühtlasi ajakohane. Möödunud sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
Pole vajadust ette lugeda kõiki tunnustusi, mida Endel Tulving mäluteadlasena on elu jooksul saanud. Pingeread näitavad, et ta oli XX sajandi üheks kõige mõjukamaks psühholoogiks, kes oli ka esitatud Nobeli auhinnale, jõudes selle saamisele väga lähedale. Eesti keelde on tõlgitud tema kaks teost „Mälu“ (2007) ja „Episoodilise mälu elemendid“ (2017), mille kaudu saab eesti rahvas […] Vaata lähemalt ›
12
Eakamad ettevõtjad mäletavad, millised olid valdavad ärimudelid pärast Eesti taasiseseisvumist eelmise sajandi 1990ndatel. Praegu selliste ärimudelitega enam raha ei teeni. Ettevõtted peavad arenema järjest tootlikumaks, efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Võimalusi selleks pakuvad ainult teadmussiire ja innovatsioon. Ettevõtete tegevus peab olema innovaatilisem, see tagab rahvusvahelise konkurentsivõime ja võimaldab küsida oma toodete-teenuste eest kõrgemat hinda. Sellised süvatehnoloogilised ettev Vaata lähemalt ›
0
Loe Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole. I osa“ Eesti ja valitud riikide inimarengust aastatel 1990–2021 ja mida sellest õppida 15. IX Sirbist! Riigi üldises inimarengus on suur osa haridusel. Ei saa salata, et kõrgelt arenenud ja maailmas konkurentsivõimelisi riike on raske ette kujutada ilma ülikoolideta, mis kuuluvad maailma tippliigasse. Hiljuti köitis allakirjutanu tähelepanu QS World […] Vaata lähemalt ›
9
Igasugune suhtlus on võimalik tänu keelele. Kui mõelda keelest võimalikult laias tähenduses, siis võib see kergesti viia kakofooniani. Meiega astuvad dialoogi erinevad vestluspartnerid, igapäevased esemed, virtuaalsed keskkonnad, isiklikud mälestused, kultuurilised stereotüübid, eri laadi esteetika, aga ka meie enda mitmene identiteet, mis on kujunenud kõige eelnimetatu tõttu. Inimest ümbritseva paljukihilise keskkonna peamine ühisjoon on müra, mida […] Vaata lähemalt ›
0
Harva, kui mõni koht mulle kohe muljet avaldab. Enamasti napib mõttevaikust, et ümbritsevat keskkonda selgelt tajuda. Isegi kui õnnestub ratsionaalse mõtlemise haaret lõdvendada ja lasta mölal vaibuda, on üldiselt ikkagi midagi teoksil ja tähendusloome piirjooned ilmuvad alles hiljem. Koha tähendus tekib mul viivitusega ning kohataju on minu meelest eelkõige ikkagi see, kui vaimne ruum assimileerib […] Vaata lähemalt ›
96
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 09:56
Viimane uuendus: 09:54.
Uudiste reiting uuendatud: 09:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne