„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Eesti keeles on ilmunud Ameerika koomiksikunstniku Will Eisneri (1917–2005) „Leping Jumalaga“, seniajani kõrge kullaprooviga graafiline romaan nii tehnilise teostuse kui ka loo paeluvuse poolest.1 Kui raamat 1978. aastal esmakordselt trükivalgust nägi, oli Will Eisner pisut üle 60 aasta vana. Selleks ajaks juba hinnatud ja äratuntava autorikäekirjaga kunstnik ei pööranud „Lepinguga ..“ uut lehekülge mitte ainult koomiksiväljal, vaid […] Vaata lähemalt ›
42
2022. ja 2023. aastal on Ukraina kinolevis täheldatud hämmastavaid suundumusi. Kinode toimimise kogemusi täiemahulise sõja ajal võiks kasutada erakordse ja tähendusrikka õppematerjalina globaalne filmitööstus, mis toibub seniajani COVID-19 pandeemiast ja otsib uusi arengusuundi. Sõjaaja väljakutsete nagu majanduskriis, ohud ja maksujõuliste inimeste hulga äkiline vähenemine kõrval leiab Ukrainas aset ka imperialistliku mineviku ikke alt vabanemise protsessi […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on nahakunstnik Anne Sander. Ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) nahkehistöö erialal aastatel 1965–1970. 1970. aastast esines ta järjepidevalt vabariiklikel tarbekunstinäitustel Eestis, aga ka Leningradis, Moskvas, Saksamaal, Egiptuses ja USAs. Tegutses koos oma kaksikõe Krista Sanderiga, kes on samuti ERKI lõpetanud nahakunstnik. Anne Sanderil oli kahasse õega ka kaks isikunäitust: 1975. ja 1986. aastal […] Vaata lähemalt ›
0
Sõnapaar „looduse taastamine“ (nature restoration) oli veel hiljuti väljaspool looduskaitsjate ja ökoloogide kitsast ringi suhteliselt tundmatu. Praeguseks on väljend leidnud koha tavakasutuses ning seda kohtab järjest sagedamini nii jutuajamistes kui ka meedias. Näiteks Google leiab internetis otsingule (15. VI) „looduse taastamine“ 4950 vastet (inglise keeles 497 000 vastet). See on loomulik, arvestades, et ÜRO on […] Vaata lähemalt ›
86
Pärast ühte toredat konverentsi Beirutis, kus me kolleegidega Eestist, Soomest ja Austriast arutasime Lähis-Ida aja-, kultuuri- ja usundiloo küsimusi, mõtlesin, et Eestis võiks keegi kirjutada populaarteadusliku, ent põhjaliku teose, mis räägiks hommikumaade despootidest, autoritaarsetest valitsejatest ja absoluutse võimuga kuningatest. Hiljuti avastasin, et orientalist Martti Kalda ongi sellise raamatu avaldanud. Teos baseerub autori raadiosaadetel Vikerraadios ajavahemikul […] Vaata lähemalt ›
76
Muusikafestival „Klassika on Moes“ 7. ja 8. VII Moe külastuskeskuses. Mõte Moe muuseumis ja külastuskeskuses muusikafestivali korraldada hakkas tegijatel idanema pooljuhuslikult tunamullu kevadel, mil esinduslik hoonekompleks oli alles ehitusjärgus. Tuleb tunnistada, et vaist ei vedanud korraldajaid alt: üheks sarmikaks suviseks festivaliks on Moel peaaegu kõik olemas. Peale paraja suurusega saali on meeldiva õhkkonna loomisel abiks maitsekad […] Vaata lähemalt ›
0
Saueaugu teatritalu „Meeletu“, autor Jaan Tätte, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Rebeca Parbus, liikumisjuht Ingmar Jõela. Mängivad Pääru Oja, Katrin Pärn, Tõnu Oja, Meelis Rämmeld, Helo Kaplinski jt. Esietendus 30. V Saueaugu teatritalus. Jaan Tätte näidendi „Meeletu“ lõpupilt jätab kõik võimalused tõlgendusteks valla. Õigupoolest on üsna raske aru saada, mis see siis oli, ja edasi kerkib juba […] Vaata lähemalt ›
0
30ndate eel heietamine on küll kehv toon, ent ma tõesti mäletan veel aega, kui enamik kinolevi filme ei viidanud mõnele varasemale filmile, tootele või firmale. Viimase 10–15 aastaga toimunud paradigma muutus remake-, reboot- ja referents-filmide võidukäiguga on sestap olnud mulle nii õrritav, ärritav kui ka ärgitav. Esmalt õrritav. Noorele filmivaatajale ja aktiivsele tarbijale avanes äkitselt […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina on olnud Eesti meedias ja avalikus ruumis viimase pooleteise aasta jooksul üks kesksemaid teemasid. Kuigi juba 2014. aastast on suurem osa Eesti elanikest suhtunud sümpaatiaga Ukraina võitlusse Venemaa vastu, kasvas huvi ukrainlaste ning nende kultuuri ja ajaloo vastu hüppeliselt pärast 2022. aasta täiemahulist invasiooni ning arvukate Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumist. Segadust külvav Venemaa imperialistlik […] Vaata lähemalt ›
0
Sest see, mu armsad sõbrad, on tõeline Püha Issanda Armulaud: ihu ja hing ja veri ja… Aeglast muusikat, palun. Sulgege silmad, härrased. James Joyce, „Ulysses“1 Kui kriipida mis tahes Euroopa või Ameerika kultuuri kuuluvat ilukirjanduslikku teksti, leitakse ikka, et selle alustekst on piibel. Kuid on ka tekste, mida ei pea selle tõdemiseks isegi kriipima – niisugune […] Vaata lähemalt ›
38
Abielluda soovivad samast soost paarid sooritavad põhimõtteliselt konservatiivse akti. Nad tahavad pühenduda oma abikaasale, anda selleks kas jumala ees (kui nad on religioossed) või perekonnaseisuametis (kui nad on ateistid) vande, moodustada perekonna, kasvatada ühiselt lapsi (ükskõik kas nende endi bioloogilisi või lapsendatud järeltulijaid) ning võtta teineteise ees vastastikune vastutus – nii heas kui ka halvas. […] Vaata lähemalt ›
53
„Isand Ohvritalitus, isand Kaarik, isand Ader ja isand Tulek rääkisid üksteisega niimoodi: „Kes suudab võtta eimiski peaks, elu seljaks ja surma perseks? Kes teab, et elu ja surm, olu ja häving on üks kehand? Selle tahan endale sõbraks võtta!“ Nad vaatasid üksteisele naerdes otsa, olid jalamaid üksmeelel ning said neljakesi sõpradeks.“ Just see, raamatu kuuenda […] Vaata lähemalt ›
39
„Julget teatrit tehakse vabaduse hinnaga“, Tambet Kaugema vestleb Vaba Lava teatrijuhi Märt Meosega Polina Tolmatšova, „Sõda ja kinod Ukrainas“ Aleksander Metsamärt, „Tootebiograafiad – tänan, ei!“ Anni Martin, „Laiad pintslitõmbed ringmajanduses“ Kadri Kasemets, „Kohakiindumus planeerimises“ Madli Jõks, „Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas“ Tiit Maran, „Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid“ Mudlum, „Uimane ja väsinud ma tänagi näin“ Esiküljel Vaba Lava teatrijuht Märt Meos. Fot Vaata lähemalt ›
0
Galerii Muläänruus, Meeksi ja Mehikoorma teel Räpina vallas, valge veski juures. KRISTINA VIIN / “Sõda sinus eneses” “Inimeste võitja on tugev, iseenda võitja on võimas, “ on kirjas Daodejingis, “Kulgemise väe raamatus”. Öeldakse ka, et peaksime olema üksteise suhtes mõistvad ja kaastundlikud, sest kõik me peame enestes võitlust, millest teistel pole aimugi. Kui algas venelaste […] Vaata lähemalt ›
0
12. juulil kell 16 on kõik huvilised oodatud Vadõm Ištšenko maalinäituse avamisele Eesti Rahva Muuseumis. Näitus „Kõndisin aias mööda rohelist rohtu“ toob vaatajate ette üle kahekümne värviküllase maali, mis saanud inspiratsiooni Ukraina rahvalauludest. Teoste juures saab tutvuda ka rahvalauludega. 1970. aastal Harkivi oblastis Lozovas sündinud Vadõm Vasõlovitš Ištšenko elab praegu Gorišni Plavni linnas Poltava oblastis. […] Vaata lähemalt ›
0
Hooaja viimases Müürilehes intervjueerib Henri Kõiv sotsiaalmeedia praktikate uurijat Katrin Tiidenbergi. Eero Epner analüüsib Lilli Luugi ja Tõnis Saadoja näitel 70. ja 80. sündinud põlvkonna nostalgiat. Sanna Kartau teeb vaatlusi Tallinna ööbussides. Maria Muuk küsib, kas jätkusuutliku maailma poole on võimalik liikuda vaimse jätkusuutmatuse arvelt. Riin Magnus ja Yekaterina Lukina kirjutavad taimepimedusest, Lisete Velt Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini oodatakse kandidaate Eesti teaduse populariseerimise auhinnale, et tunnustada säravaid ja aktiivseid teadusest kõnelejaid ning motiveerida inimesi teadusest rohkem rääkima ja kirjutama. Konkursi auhinnafond on 35 500 eurot. Konkursi eesmärk on märgata ja tunnustada neid inimesi, algatusi ja asutusi, tänu kellele on teadus ühiskonnas nähtavam ja avalikkusele mõistetavam. Konkursile võib esitada nii ennast […] Vaata lähemalt ›
0
XXIII Rahvusvaheline puupõletusalase keraamika suursündmus toimub 09.07.—31.07.2023 Tohisoo mõisas. GRAND FINALE 29.07 algusega kl 19:00! Sümpoosioni eesmärk on julgustada rahvusvahelist vahetust keraamika valdkonnas, tugevdada puupõletustehnika hindamist ja mõistmist ning luua interdistsiplinaarset lähenemist koostöös. Kaks viimast aastat oleme läbi viinud eriteemalisi sümpoosione, mis elavdavad kontaktvõrgustiku loomist ja kunstnike omavahelist koostööd. Kaasame keraamikute gruppi kunstniku, kelle ülesand Vaata lähemalt ›
0
Seda, et Maajaam sai 18. juunil muruniitmisega „Aktuaalsesse kaamerasse“, tuleb tähistada intervjuuga. Taavi Suisalu heliteos „Mürafoonia muruniidukitel“, mida dirigeeris dirigent ja helilooja Arash Yazdani tekitas elevust nii siin- kui ka sealpool ekraane. „Metsikud bitid“ on tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm, mis kulmineerub vabaõhunäitusega 2024. aasta suvel Lõuna-Eesti kuplite vahel. Näitust korraldavad kunstnikud ja kuraatorid, kes […] Vaata lähemalt ›
2
Tia Navi „Mitte-suhted“ Mälestusi Andres Männikust Andres Männik 15. II 1934 – 17. VI 2023 Dorian Supin 25. IX 1948 – 2. VII 2023 Esiküljel Timo Toots ja Mari-Liis Rebane. Foto Ken Oja Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 21:22
Viimane uuendus: 21:20.
Uudiste reiting uuendatud: 21:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)