Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Kes on veetnud oma elus mõnegi päeva korteriühistu juhatuses, mõne ülikooli hingekirjas või pidanud maid jagama linnaplaneerimisametiga, teab, et kõige parem viis liiga nõudlike kolleegide vaigistamiseks on nimetamine asjaga tegelemiseks loodava komisjoni liikmeks. Kõigepealt öelda, et „mõistagi on tegu suure probleemiga“, rõhutada kaasamise ja demokraatliku otsustamise vajalikkust, anda mõista, et neile antakse suur vastutus ja […] Vaata lähemalt ›
0
Olenemata sellest, et ülevaatenäituse formaat, kus raam sulgeb teose iseendasse, on peaaegu asendunud arusaamaga näitusest kui installatiivsest keskkonnast, näib mulle, et kuraatorid mõtlevad liigagi harva näitusest kui millestki, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sellel on tõenäoliselt ka väga lihtne põhjus: inimesi, kes peavad nagu mina dokumentaalse jutustusena üles ehitatud näitust kõige täiuslikuma näitusekogemuse mudeliks, […] Vaata lähemalt ›
0
Ajaloo kulgu ja suuri ühiskondlikke muutusi saab mõtestada ka nõnda, et igal uusaja sajandil on olnud läbiv leitmotiiv või tuumvastuolu. Inspireerituna Briti ajaloolasest Eric Hobsbawmist1 võib öelda, et XIX sajand ei alanud mitte 1800ndal, vaid 1789. aastal, sest järgnev sajand tegeleski peaasjalikult Prantsuse revolutsioonist sündinud uute ühiskondlik-poliitiliste vastuolude ja pingete silumisega. XX sajandi avapaugud aga […] Vaata lähemalt ›
0
Krimmis, mitte kaugel Feodossijast, on maagiline mägi Karadag (türgi keeles Must mägi), mis paikneb samanimelisel looduskaitsealal. Idaslaavi folkloori kohaselt on see paik, kuhu on kätketud Surematu Kaštšei surm. Nagu pajatab muinasjutt, on Kaštšei surm peidus nõela otsas, nõel omakorda munas, muna pardis, part jäneses, jänes kirstus ja kirst tamme otsas Mustal mäel. Vanade müütide kohaselt […] Vaata lähemalt ›
1
21. septembril Artise kinos alanud seitsme filmiga Aki Kaurismäe retrospektiivi avaüritusel oli erikülaliseks tema ihuoperaator Timo Salminen, kes on üles võtnud kõik tema filmid algusest peale, umbes 30 tööd täispikkadest filmidest kuni viieminutiste vinjettideni. Nende koostöö algas mõlema filmikarjääri alguses ja on kestnud seniaja, kogu professionaalse tegevuse vältel. Kuigi alguses pidi üritusele tulema Aki Kaurismäki […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Tume paradiis“ (Three Brothers, Eesti 2023, 111 min), režissöör Triin Ruumet, stsenaristid Andris Feldmanis, Livia Ulman ja Triin Ruumet, operaator Erik Põllumaa, helilooja Hendrik Kaljujärv, produtsent Elina Litvinova. Osades Rea Lest, Jörgen Liik, Juhan Ulfsak, Reimo Sagor, Steffi Pähn, Ain Mäeots, Maria Avdjuško, Üllar Saaremäe, Egon Nuter, Artur Talvik jt. Kui varem olen toonitanud […] Vaata lähemalt ›
6
Arhitektuuris otsitakse praegu viise, kuidas ehitussektorit tugevdada ja heitmete hulka vähendada. Üks võimalus on taas au sisse tõsta traditsioonilised ehitusvõtted. Näiteks põhust ehitamine. Selge on see, et käsitsi ja põlve otsas ehitamine on aeganõudev. Ehitustööstuses ei anna see märkimisväärset säästu. Kuidas aga siduda traditsioonid ja moodsad tehases tootmise võimalused? Seda uurib kunstiakadeemia rüppe loodud uurimisrühm […] Vaata lähemalt ›
0
Veerenni kvartali park. Kino maastikuarhitektid Mirko Traks, Juhan Teppart ja Karin Bachmann, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Katariina Lepiku, Liina-Kai Raivet, skulptor Jass Kaselaan. Avati 2022. aastal. USA arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteadlane Marc Treib on raamatus „Moodne maastikuarhitektuur. Kriitiline käsitlus“ analüüsinud maastikuarhitektuuri arengut ja seoseid teiste loomevaldkondadega. Treib tõdeb, et maastikuarhitektuur on üldistest trendidest alati mitu […] Vaata lähemalt ›
0
Septembri algul Tartus toimunud festivali „Draama“ on korraldatud 1996. aastast ning see on muutunud koos aja ja teatriga. Kui alguses oli festival märksa pidulikum, peomeeleolu ja tseremooniatega (žürii ja parimate selgitamine, festivaliklubi ning teised Tartut ja festivali ühendavad ettevõtmised), siis nüüd on „Draama“ vaikselt vajunud argisemasse vakku. On küll teatrite lavastused, hulk väliskülalisi, etendusjärgsed arutelud […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Lear“, autorid William Shakespeare ja Andres Noormets, lavastaja ja kunstnik Andres Noormets, lavastusdramaturg Esko Salervo, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Rain Simmul, Evelin Võigemast, Ursula Ratasepp, Mari Jürjens, Indrek Ojari, Indrek Sammul, Egon Nuter, Mikk Jürjens, Priit Pius, Kait Kall ja Kristo Viiding. Esietendus 2. IX Salme kultuurikeskuse suures saalis. „Leari“ seekordset […] Vaata lähemalt ›
0
Ooperi „Pelléas ja Mélisande“ Eesti esmalavastus 22. (esietendus) ja 24. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Claude Debussy, libreto Maurice Maeterlincki samanimelise näidendi põhjal. Lavastaja Albert-André Lheureux, muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, kunstnik Liina Keevallik, videokunstnikud Andres Tenusaar ja Raivo Möllits, valguskunstnik Rasmus Rembel. Osades Heldur Harry Põlda või Samy Camps (Pelléas), Karis Trass või Helen […] Vaata lähemalt ›
140
Kontsert „URR-39: Kaija Saariaho (1952–2023)“ 19. IX ERRi esimeses stuudios. Ansambel U: (Helena Tuuling – klarnet, Merje Roomere – viiul, Levi-Danel Mägila – tšello, Taavi Kerikmäe – klaver, Tarmo Johannes – flööt, Vambola Krigul – löökpillid) ning sopran Maria Valdmaa. Kavas Kaija Saariaho, Paavo Heinineni ja Helena Tulve muusika. Kontserdi- ja teatrisaal on justkui samalaadsed paigad: […] Vaata lähemalt ›
0
„On huvitavalt kohane, et püha Hieronymuse (u 347–419/420 pKr), tõlkijate kaitsepühaku mälestuspäev 30. septembril .. langeb sügise algusesse, kui tõlkijad hakkavad tõmbuma laualampide lähedale, oodates uusi tundmatuid õndsusi ning ette aimates ka kannatusi, mis ei jää tulemata.“ Võiks öelda, et seda Marju Lepajõe imelist lauset 2017. aasta tõlkijate päeval musta laega saalis peetud kõnest1 on tsiteeritud juba liigagi palju, […] Vaata lähemalt ›
36
Iga kahe aasta järel tähistatakse Edgar Valteri sünnipäeva 21. septembril talle pühendatud illustratsiooniauhinna väljakuulutamisega. Auhinna kutsus 2019. aastal eesmärgiga väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus. On kahju, et see on Eesti ainus raamatuillustraatorite auhind, kuid seda suurem on taas heameel raamatuillustraatorite loomingule tähelepanu pööramise üle. Põhjust raamatuillustratsioonist rääkida on õigupoolest rohkemgi, on ju […] Vaata lähemalt ›
15
Algus 22. IX Sirbis. Sirp kutsus innovatsiooni ja teadmussiirde teemalisele ümarlauavestlusele Eesti maaülikooli rektori ja koduloomade füsioloogia professori Ülle Jaakma, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri Andi Hektori, kes on ka süvatehnoloogia iduettevõtte GScan juhatuse esimees. Margus […] Vaata lähemalt ›
45
Algus 15. IX Sirbis Pöördume algse teema juurde tagasi ja otsime vastust sellele, kuidas mõnel riigil on raha ja ka püsiv kasv inimarengus, kuid teistel seda kas pole, kasv jääb kesiseks või toimub lausa tagasiminek. Kõrvutame Eestit ja Islandit – väikeriiki, kus elab pea kaks korda vähem inimesi kui Harju maakonnas, kuigi pindalalt ületab Island […] Vaata lähemalt ›
5
Viimasel ajal olen palju mõelnud kirjandusest – naiste kirjutatud kirjandusest. Eriti sellest, mida nad võisid kirjutada sel ajal, kui nad meie arvates ei kirjutanud midagi. Kuidas oleks olnud XIX sajandil teha midagi, mida keegi ei vaja ega ole kunagi mult küsinud? Keegi küll ei küsi, aga ma panen ikka selle kirja, mis tuleb, sest kui mul juba […] Vaata lähemalt ›
0
29. oktoobrist on Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Tšehhi kunstniku Barbora Kleinhamplová ja Chicago domina Mistress Velveti koostöös loodud video „Vastupandamatu“. Sissejuhatuseks piisab ilmselt sellest, et Mistress Velvet kogus omajagu tuntust sellega, et sundis oma valgetest meestest orje lugema mustanahaliste kirjutatud feministlikku teooriat. Nägin Kleinhamplová videot 2021. aastal Prahas Futura galeriis. Nii väga tahaksin öelda, et otsuse […] Vaata lähemalt ›
0
VI rahvusvaheline Läänemere koorikonkurss (International Baltic Sea Choir Competition ehk IBSCC) 22. – 24. IX Jūrmalas. Hilissuvehõngu ja varasügiseste vihmavalingute vahel kõikunud Jūrmala võõrustas sedapuhku kuuendat korda rahvusvahelist Läänemere koorikonkurssi, kus kuuldud koorimuusika tulevärk pakkus peotäie põnevust, ent andis paiguti vastuvõtuläve ületanud kõlakülluse kõrval põhjust otsida ka sootuks tüünemaid toone. Konkursil oli esindatud kümme koori: kaks […] Vaata lähemalt ›
42
Helvi Jürisson kuulus literaatide põlvkonda, kellele oli ja on esmatähtis vorminõtkus ja pürgimine täiusliku keelekasutuse poole. Aastate möödumine avaldus Helvi Jürissoni teostes ülenemise, mitte raugemisena, nagu tõestab ilmekalt tema 2013. aastal ilmunud koondkogu „Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998–2012“. Märkimisväärselt meisterlik oli Helvi Jürisson ka tõlkijana, vahendades eesti keelde bulgaaria, prantsuse, vene ja valgevene luulet. Helvi Jürissoni […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
ERR
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Investor
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 07:05
Viimane uuendus: 07:04.
Uudiste reiting uuendatud: 07:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)