Alates 16. septembristi saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”. Näituse ajendiks oli Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas. […] Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 12. septembril kell 14 algab Rotermanni soolalaos sümpoosion „Keraamika kannab | Loading Ceramics“ ja selle järel, kell 16 samanimelise näituse avamine. Osalevad Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco Ernest Ulman, Markus Wikar. Sümpoosion on inglise keeles ja seda juhatab Andres Kurg. Sümpoosion ja näitus tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 16. septembristi saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”. Näituse ajendiks oli Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas. […] Vaata lähemalt ›
0
9. septembril toimus Tartus Vildes ja Vines Eesti luuleprõmmu finaal, kus publik valis tänavuse meistri, kes läheb Eestit esindama jaanuaris toimuvale Euroopa luuleprõmmule Belgias. Seekord korraldatakse Euroopa prõmm Antwerpenis, kus see traditsioon üle-euroopalises vormis alguse sai. Eesti finaali teisele kohale tuli 2018. aasta meister Silver Sepp ja kolmandaks värske ja noor luulehääl Mihhail Boitsov. Võitja […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 16. septembristi saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”. Näituse ajendiks oli Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas. […] Vaata lähemalt ›
0
Keset tulist ühiskondlikku privaatsusdebatti toome lugejateni Müürilehe privaatsusnumbri, et üritada paremini aru saada, miks meie suhe privaatsusesse kõigub paranoia ja pohhuismi vahel. Riikliku küberturbe juht Liisa Past võrdleb Aleksander Tsapovile antud intervjuus privaatsust taastumatu loodusvaraga, mida käest antuna on pea võimatu tagasi võita. Hent Kalmo kirjutab naiste vetost, Mirjam Vaher ahistavast jälitamisest, Piia Õunpuu võrguvanemluse […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 10. septembril kell 12.00-20.00 toimub Tallinnas, Tondi asumis (Tondi 8A) Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoovis ja majas heategevuslik muusika- ja kunstifestival PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus). Festival seob kokku muusika, tänavakunsti ja pimedate/vaegnägijate kogukonna. Festivali keskmeks on muusikalava, millel Blind Sound muusikastuudio kureerimisel astuvad üles armastatud Eesti artistid Robin Juhkental, Di’Artist, Bonzo ja Marge, Wiiralt […] Vaata lähemalt ›
0
Triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ viimane osa „Võim“ avatakse Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis reedel, 8. septembril kell 17. Kuraatorid Marje Taska ja Reet Varblane, kujundaja Villu Plink, kunstnikud Britta Benno, Madlen Hirtentreu, Jonas Johansson, Kirke Kangro, Edith Karlson, Flo Kasearu ja Elina Vitola, Raul Keller, Urmas Lüüs, Mikk Madisson, Tanja Muravskaja, Jüri […] Vaata lähemalt ›
12
Ei juhtu just tihti, et arhitekt kirjutab memuaare. Ega Veljo Kaasiku raamatut „Maal. Linnas. Tänaval. Majas“ päris memuaariraamatuks pidada saagi, aga üht-teist huvitavat arhitekti ja ka tema aja kohta leiab neist mälestuskildudest kindlasti. Vestlesime raamatu, elu ja arhitektuuri teemal ühel suvisel õhtupoolikul Viimsis Veljo Kaasiku endale projekteeritud ridamajaboksi terrassil. Kui ilm vihmale kiskus, kolisime arhitekti […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna kammermuusika festival kontsert „Tõnu Kaljuste 70“ dokumentaalfilm „Neeme Järvi. Muusika üle kõige“ näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu suvenäitus Esiküljel Veljo Kaasik. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Olukorda ja paika, kus asjaosalised ei suuna pilku enam kaugustesse, vaid tegelevad egoistlikult ainult vähetähtsaga, nimetatakse tihti konnatiigiks. Järgmisel nädalal täiskoguna istungjärguks kogunev Eesti parlament on eutrofeerumises jõudnud niikaugele, et ükski arukas konn selles tiigis enam elada ei taha ja kui vähegi saaks, kalpsaks minema. Isegi kure kõhus on parem, seal ei ole vähemasti ööistungeid. […] Vaata lähemalt ›
0
Sellel, kas kinoketi Apollo ostutehing Coca-Cola Plaza omandamiseks jääb jõusse või mitte* on loomulikult mõju kohalikule filmimaastikule, aga mõnes aspektis muutuks müügi tagasipööramisega vähem, kui me kahjuks sooviksime. Olgem ausad, pole eriti vahet, mis järjekorras näitab täpselt samu kommertsfilme praegu Apollo, Cinamon või Viljandisse taanduma löödud Forum Cinemas. Selle kõrval on veel üks aspekt, mis […] Vaata lähemalt ›
215
Hiljaaegu jäi silma Delfi video Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa ja aselinnapea Madle Lippusega. Nad käisid väidetavalt naistele kõige ebaturvalisemaks peetavateks kohtades – Snelli tiigi ääres, Vana-Viru tänaval, Balti jaama tunnelis jne.1 Oleks tahtnud teada, kas valiku aluseks oli statistika või ajakirjaniku tunne, et need paigad on ebaturvalised. Millised on kuriteod, mida neis paikades toime […] Vaata lähemalt ›
35
Näitus „Kaduvik“ kuni 10. IX 2023 Tallinna Linnahallis. Kuraatorid Kristina Grigorjeva ja Margit Säde. Osalevad Lithic Alliance, Isabelle Andriessen, Vanessa Billy, Dora Budor, Cyprien Gaillard, Liisa Hirsch, Edith Karlson, Anu Pennanen, Anna Škodenko, P. Staff, Félix González-Torres, Ingel Vaikla, Barbezat-Villetard. Linnahalli hämaras fuajees on seis sama kui 11 aastat tagasi, tumedad veelombid peegeldavad salapäraselt ruumi […] Vaata lähemalt ›
39
Pealkirjaks pandud anekdoodil venelaste kohta on variant grusiinidest: seda räägitakse samamoodi, aga tähendus on teine. Venelased – seda teab muidugi igaüks! – lähevad sauna selleks, et end täis juua, grusiinid aga selleks, et tegelda omasooseksiga … Rahvuslikud stereotüübid on hirmus, kuid kahjuks väga püsikindel asi. Venemaa kohta käivate negatiivsete stereotüüpide omamoodi entsüklopeediaks on saanud Astolphe De […] Vaata lähemalt ›
16
Euroopa südamest on nüüdseks saanud maailma üks kõige plahvatusohtlikumaid paiku. Juba viisteist aasta tagasi tõdes Tõnis Saarts, et „kui tõesti osutub tõeks Edward Lucase „uue külma sõja“ kontseptsioon ja Eesti selles sõjas eesliinil asub, võib ka küsida, kas meil on üldse jäänudki mingeid häid valikuid peale rahvusliku kaitsedemokraatia. Võib-olla ei olegi?“*. Demokraatlikel riikidel lasub kohustus […] Vaata lähemalt ›
0
Alles siis, kui enam ei jaksa – raamatukokku. Sel aastal Sirbis ilmunud kolme teksti – Lisanna Laansalu „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“, Gregor Kulla „Klassikaline muusika on sumbunud“ ja möödunud nädalal Aurora Ruusi „Ühel ajal mitu lugu“1 – ühendab autorite kirglik soov nn kunstmuusika kaanonit värskendada, aga ka varjamatu kriitika Eesti klassikalise muusika […] Vaata lähemalt ›
151
NOËPi staadionikontsert 2. IX A. Le Coq Arenal. Külalisesinejad Alika ja Trad.Attack! Lilleküla staadionile lähen esimest korda. Ma pole jalgpallifänn, aga olen mõelnud küll, et tahaksin osa saada sellest ühiseufooriast, massipsühhoosist, ühtekuuluvustundest, erutusest ja mäsust – kõigest, mis sel areenil võib juhtuda. A. Le Coq Arenal on küll varem olnud suuri kontserte: nullindatel jõudsid siia […] Vaata lähemalt ›
164
Kuigi Iraani kultuur ja kirjandus on alati olnud ääretult rikkalik, ei ole eesti keelde nüüdisaegset iraani kirjandust, liiati naisautorite oma, ülearu palju tõlgitud. Meenubki vaid üle kümne aasta tagasi eestindatud graafiline romaan „Persepolis“ Marjane Satrapi sulest (tlk Meelis Rohtla). Nüüd on sellele Üllar Petersoni vahendusel lisandunud Shahrnush Parsipuri romaan „Meesteta naised“, kus käsitletakse mõnevõrra samasuguseid teemasid […] Vaata lähemalt ›
0
Ahvid ei ole sugugi nii suured banaanisõbrad, nagu loomaaia direktriss värisedes valetab. Artur Alliksaar Lugeja ees avaneb Ergo, 33. aastaringi käiva šimpansi päevik, pihtimuslik jutustus, mis kirjandusžanrina võiks kvalifitseeruda satiiriliseks ulmememuaariks või sotsiaalkriitiliseks allegooriaks. Need ühe ahvi filosoofilised targutused, milles peegeldub intellektuaalne nüansseeritud mõttemaailm, aga aimub ka vääramatu tung kasvada inimeseks, kubisevad retoorilistest tiraadidest ja kummastavatest […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 13:10
Viimane uuendus: 13:10.
Uudiste reiting uuendatud: 13:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)