Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Tallinna kammermuusika festival kontsert „Tõnu Kaljuste 70“ dokumentaalfilm „Neeme Järvi. Muusika üle kõige“ näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu suvenäitus Esiküljel Veljo Kaasik. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Olukorda ja paika, kus asjaosalised ei suuna pilku enam kaugustesse, vaid tegelevad egoistlikult ainult vähetähtsaga, nimetatakse tihti konnatiigiks. Järgmisel nädalal täiskoguna istungjärguks kogunev Eesti parlament on eutrofeerumises jõudnud niikaugele, et ükski arukas konn selles tiigis enam elada ei taha ja kui vähegi saaks, kalpsaks minema. Isegi kure kõhus on parem, seal ei ole vähemasti ööistungeid. […] Vaata lähemalt ›
0
Sellel, kas kinoketi Apollo ostutehing Coca-Cola Plaza omandamiseks jääb jõusse või mitte* on loomulikult mõju kohalikule filmimaastikule, aga mõnes aspektis muutuks müügi tagasipööramisega vähem, kui me kahjuks sooviksime. Olgem ausad, pole eriti vahet, mis järjekorras näitab täpselt samu kommertsfilme praegu Apollo, Cinamon või Viljandisse taanduma löödud Forum Cinemas. Selle kõrval on veel üks aspekt, mis […] Vaata lähemalt ›
215
Hiljaaegu jäi silma Delfi video Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa ja aselinnapea Madle Lippusega. Nad käisid väidetavalt naistele kõige ebaturvalisemaks peetavateks kohtades – Snelli tiigi ääres, Vana-Viru tänaval, Balti jaama tunnelis jne.1 Oleks tahtnud teada, kas valiku aluseks oli statistika või ajakirjaniku tunne, et need paigad on ebaturvalised. Millised on kuriteod, mida neis paikades toime […] Vaata lähemalt ›
35
Näitus „Kaduvik“ kuni 10. IX 2023 Tallinna Linnahallis. Kuraatorid Kristina Grigorjeva ja Margit Säde. Osalevad Lithic Alliance, Isabelle Andriessen, Vanessa Billy, Dora Budor, Cyprien Gaillard, Liisa Hirsch, Edith Karlson, Anu Pennanen, Anna Škodenko, P. Staff, Félix González-Torres, Ingel Vaikla, Barbezat-Villetard. Linnahalli hämaras fuajees on seis sama kui 11 aastat tagasi, tumedad veelombid peegeldavad salapäraselt ruumi […] Vaata lähemalt ›
39
Pealkirjaks pandud anekdoodil venelaste kohta on variant grusiinidest: seda räägitakse samamoodi, aga tähendus on teine. Venelased – seda teab muidugi igaüks! – lähevad sauna selleks, et end täis juua, grusiinid aga selleks, et tegelda omasooseksiga … Rahvuslikud stereotüübid on hirmus, kuid kahjuks väga püsikindel asi. Venemaa kohta käivate negatiivsete stereotüüpide omamoodi entsüklopeediaks on saanud Astolphe De […] Vaata lähemalt ›
16
Euroopa südamest on nüüdseks saanud maailma üks kõige plahvatusohtlikumaid paiku. Juba viisteist aasta tagasi tõdes Tõnis Saarts, et „kui tõesti osutub tõeks Edward Lucase „uue külma sõja“ kontseptsioon ja Eesti selles sõjas eesliinil asub, võib ka küsida, kas meil on üldse jäänudki mingeid häid valikuid peale rahvusliku kaitsedemokraatia. Võib-olla ei olegi?“*. Demokraatlikel riikidel lasub kohustus […] Vaata lähemalt ›
0
Alles siis, kui enam ei jaksa – raamatukokku. Sel aastal Sirbis ilmunud kolme teksti – Lisanna Laansalu „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“, Gregor Kulla „Klassikaline muusika on sumbunud“ ja möödunud nädalal Aurora Ruusi „Ühel ajal mitu lugu“1 – ühendab autorite kirglik soov nn kunstmuusika kaanonit värskendada, aga ka varjamatu kriitika Eesti klassikalise muusika […] Vaata lähemalt ›
151
NOËPi staadionikontsert 2. IX A. Le Coq Arenal. Külalisesinejad Alika ja Trad.Attack! Lilleküla staadionile lähen esimest korda. Ma pole jalgpallifänn, aga olen mõelnud küll, et tahaksin osa saada sellest ühiseufooriast, massipsühhoosist, ühtekuuluvustundest, erutusest ja mäsust – kõigest, mis sel areenil võib juhtuda. A. Le Coq Arenal on küll varem olnud suuri kontserte: nullindatel jõudsid siia […] Vaata lähemalt ›
164
Kuigi Iraani kultuur ja kirjandus on alati olnud ääretult rikkalik, ei ole eesti keelde nüüdisaegset iraani kirjandust, liiati naisautorite oma, ülearu palju tõlgitud. Meenubki vaid üle kümne aasta tagasi eestindatud graafiline romaan „Persepolis“ Marjane Satrapi sulest (tlk Meelis Rohtla). Nüüd on sellele Üllar Petersoni vahendusel lisandunud Shahrnush Parsipuri romaan „Meesteta naised“, kus käsitletakse mõnevõrra samasuguseid teemasid […] Vaata lähemalt ›
0
Ahvid ei ole sugugi nii suured banaanisõbrad, nagu loomaaia direktriss värisedes valetab. Artur Alliksaar Lugeja ees avaneb Ergo, 33. aastaringi käiva šimpansi päevik, pihtimuslik jutustus, mis kirjandusžanrina võiks kvalifitseeruda satiiriliseks ulmememuaariks või sotsiaalkriitiliseks allegooriaks. Need ühe ahvi filosoofilised targutused, milles peegeldub intellektuaalne nüansseeritud mõttemaailm, aga aimub ka vääramatu tung kasvada inimeseks, kubisevad retoorilistest tiraadidest ja kummastavatest […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ Kumus kuni 5. XI. Kuraatorid Eda Tuulberg, Maria Arusoo ja Eha Komissarov, kujundajad Edith Karlson ja Maria Luiga ning graafiline disainer Brit Pavelson. „Läbi su silmaterade musta kuru“ on Concordia Klari luulerida ja ühtlasi ka kaunis pealkiri näitusele, mille naiskuraatorid Eda Tuulberg, Maria Arusoo ja Eha Komissarov on koostanud naisgraafikute […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu suvenäitus Tallinna Kunstihoone galeriis 3. – 24. VIII. Performatiivne moelava „Mania grandiosa“ 4. – 8. VII. Daylight Project Collective’i interaktiivne näitus Vent Space’is 24. – 28. VIII. Mariliis Rebase kuraatorinäitus „Nagu tuuletu pilv“ Hobusepea galeriis 12. VIII – 4. IX. Margit Säde ja Kristina Grigorjeva kureeritud näitus „Kaduvik“ Tallinna Linnahallis […] Vaata lähemalt ›
47
Vabaduse festival 15. – 19. VIII Narvas. Just sel nädalal, kui Narvas toimus teine rahvusvaheline Vabaduse festival, avaldas Tiit Pruuli oma GO reisiajakirjas juhtkirja „Unustame Venemaa!“, kus hiljutine Peterburi ja Moskva suuna rongiliikluse eestvedaja leiab: „Flirtimine Venemaaga mis iganes tasemel on täna esimene samm oma riigi salgamise ja demokraatlike väärtuste reetmise suunas.“ Neil laiuskraadidel, kus […] Vaata lähemalt ›
32
Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia „Dissonantsed“, autor Tom Stoppard, tõlkija Anu Lamp, helilooja André Previn, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kristjan Suits, muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste. Mängivad Jan Uuspõld, Peeter Tammearu, Priit Võigemast, Kadri Voorand, Tõnu Kaljuste, Timotheus Tats ja Tobias Tark, kaastegev Tallinna Kammerorkester. Esietendus 20. VII Viimsi Artiumis. On see üldse võimalik: […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Vaba raha“ (Tallifornia, Eesti 2023, 105 min), režissöör-stsenarist Rain Rannu, operaator Ants Tammik, helilooja Bert on Beats, produtsendid Tõnu Hiielaid ja Rain Rannu. Osades Miklós Bányai, Märt Pius, Ivo Uukkivi, Steffi Pähn, Amanda Hermiine Künnapas, Einar Kuusk jt. Kui keegi võtab Eesti filmimaastikku läbi valgustada, siis peatub ta enamasti ikka äärmustel: EFI ja kultuurkapitali rahastatud […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Põrgu katlakütja“ (Rühm Pluss Null, Eesti 2023, 77 min), režissöör Kullar Viimne, operaator Kullar Viimne, helilooja Janek Murd, produtsent Erik Norkroos. Väidetavalt pidavat iga inimese elust saama kirjutada ühe raamatu. See lause tuli mulle meelde, kui sattusin eneselegi ootamatult kinno minnes vaatama filmi, teadmata täpsemalt, millest film räägib või kes on peategelane. No mida […] Vaata lähemalt ›
126
Asun pikema sissejuhatuseta asja kallale ja lennutan õhku küsimuse: kas me teame, milliseid tähendusi rohepööre ja tasaareng endas peidavad? Rohepöördest räägitakse palju meedias, ettevõtete ja organisatsioonide strateegiadokumentides ning poliitikas. Rohepöörde abil kõneldakse targemast ja jätkusuutlikumast majandamisest, kuid selle kontseptsiooni raames ei ole hüljatud ka majanduskasvu ideed. Poliitilisel tasandil on rohepööre ikkagi majanduskasvu strateegia, mida pehmendavad […] Vaata lähemalt ›
177
Kui ökoloogiline kriis on inimtekkeline, tuleks antropotsentristlikult lähenedes lahendust otsida eeskätt inimesest. Paraku ollakse loiud, tajutav on mentaliteet, et üksikisikust ei sõltu ju midagi. Indiviid justkui pelgaks vastutada omaenda ja keskkonna käekäigu eest. Ideaalis võiks inimene tahta ja julgeda oma elu üle ise otsustada, sest sellest sõltub tema tulevik. Ent tihtilugu õigustatakse tegevusetust Koguja1 raamatu […] Vaata lähemalt ›
0
Minevikku kujutledes või kujutades pöördume tagasi varem olnu poole, teise aja poole, kus olid mingil määral teistsugused asjad, teistsugused toimijad ning teistsugused suhted toimijate vahel ning toimijatel asjade ja oma ümbrusega. Minevik meenutab ennast meile juba meie ümber leiduvate asjade, hoonete, kujundatud maastikega. Kui ma istun raamatukogutoas, siis enamik mulle näha olevatest asjadest pole tekkinud […] Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 09:39
Viimane uuendus: 09:33.
Uudiste reiting uuendatud: 09:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)