XXIII rahvusvaheline puupõletuskeraamika sündmus Tohisoo mõisas 9. – 31. VII, kuraator Evi Pärn, korraldajad Lumi Kristin Vihterpal ja Jekaterina Kultajeva. Tänavune Kohila sümpoosion kulmineerus 29. VII tuleskulptuuri ja peformatiivse näituse avamisega Tohisoo pargis. Vaid üheks õhtuks kokku seatud väljapanekul tutvustati üheksa üle kogu maailma kokku tulnud keraamiku töid, mis olid valminud kohapeal kahe eelnenud nädala […] Vaata lähemalt ›
53
Feminist Donna Haraway on sedastanud: „Pole tühiasi, milliste asjade abil me teistest asjadest mõtleme; pole tühiasi, milliste lugudega teisi lugusid jutustame; loeb see, mis sõlmed sõlmi sõlmivad, millised mõtted mõtteid mõtlevad, millised kirjeldused kirjeldusi kirjeldavad, millised sidemed sidemeid seovad. Loeb see, millised lood maailmu loovad ning millised maailmad lugusid.“1 Imbi Paju „Kirjanduskliinik“ haagib kenasti selle […] Vaata lähemalt ›
121
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2022. aasta auhinna venekeelse kirjanduse kategoorias pälvis Tallinna luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik Olga Titova. Tema raamatu „Balti elu suvi“ on välja andnud Tartus asuv kirjastus Dialoog. Raamat koosneb osadest „Armastuskirjad“, „Tervisepalved“, „Kirjad kaugetele ja lähedastele“, „Elu, nagu see on“, „Eesti poeem“ ja „Rõõmsate kohtumiste paigad“, kusjuures mõned on veel alajaotistega, ning […] Vaata lähemalt ›
0
Ajutine mänguala 16. – 19. VIII festivalil „Uit“. Juhendajad ja ehitajad Mari Liis Viirsalu (MTÜ Lapsed Õue), Kerli Irbo ja Kristin Leis (arhitektuurikooli Tartu haru) ning arhitektuurikooli lapsed. Kui õpetajad pärast suvevaheaega Karlova koolimajja jõudsid, olid lapsed juba kohal ja õppimine, mängimine ning ehitamine käisid täie hooga. Festivali „Uit“ raames anti lastele ja noortele augusti keskpaigas Karlova […] Vaata lähemalt ›
75
Arhitektuuriresidentuur Vares koondab sarnaselt maailmast aru saavaid noori ruumiloojaid, kes said kokku õpingute ajal Eesti kunstiakadeemias. Ühel või teisel viisil on nad kõik mõtisklenud ja analüüsinud, mil moel saab arhitektuuri teha ehitamata jättes, milline on tulevikuarhitektuur ning kuidas professionaalsel tasemel luua ruumi juba kasutusel olevatest materjalidest ja ruumidest. Pärast kooli tundsid kõik, et traditsioonilised ruumiloome […] Vaata lähemalt ›
0
Viimane Vikerkaare topeltnumber (nr 7-8, 2023) on väärt lugemine. Selle teematõstatuse „Maha liberalism!“ taustal hakkasin taas mõtlema küsimusele, millist maailmavaadet edendavad meie suuremad päevalehed. Laiale auditooriumile suunatud ajakirjanduse puhul oodatakse seda, et nende arvamusküljed on võimalikult mitmekesised ja sõna saavad erinevate maailmavaadete esindajad. Auditooriumil peab olema võimalus tutvuda mitmesuguste arvamustega ja kujundada nende põhjal oma […] Vaata lähemalt ›
0
25. augustil kell 17 avatakse Telliskivi tänaval Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna maja aial (Telliskivi 56) kahte kogukonda – Kalamaja ja Pelgulinna ühendav välinäitus: “Telliskivi tänava lugu – industriaalmaastikust moodsaks linnaruumiks”. Näitus on sündinud Kalamaja muuseumi ja Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna maja koostöös. 1240 meetrit pikk Telliskivi tänav algab Paldiski maanteelt. See ristub Mulla, Ristiku, Õle, Rohu, Heina […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kandidaatide esitamise kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, helikunsti, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide nõukogude koosseisudesse perioodiks 2023-2025. Sihtkapitali nõukogu ülesanne on igale valdkonnale eraldatud raha jaotamine ning eksperdi töö on tasustatud. Esitatud kandidaatide seast teeb valiku kultuuriminister. Sihtkapitalide nõukogudesse saavad kandidaate esitada kultuuri- ja spordivaldkon Vaata lähemalt ›
0
Algaval õppeaastal toob ülikooli teatrihingust lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas, kelle ainekursus viib huvilised avastama eesti kultuuri mitmekümne aasta jooksul mõjutanud Sigismund von Krahli reaalsusteooriat. „Peeter Jalakas on loonud pea 50 lavastust ja mänginud Eesti teatrimaastikul väsimatu eksperimentaatori rolli,“ sõnab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan, teatriteaduse professor Anneli Saro. „Ta on märkimisväärselt uuendanud […] Vaata lähemalt ›
0
Johann Gottfried Herderi „Torm ja tung“ Mari-Liis Müürsepa „Jäävad ainult silmad“ Angela Dimitrakaki „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“ Birgitta festival Timo Steineri ooper „Crisis“ „Kammermuusika Fotografiskas“ näitused Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“ ja Britta Benno „M/maa saamine“ näitused Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“ ja Anu Põdra „Haprus on vaprus“ Saueaugu teatritalu „Kotka tee […] Vaata lähemalt ›
0
Ajaloolane ja filosoof, Tartu ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe avaldas hiljaaegu Cambridge’i ülikooli kirjastuses monograafia „Herder ja valgustuse poliitika“ („Herder and Enlightenment Politics“). Ideeajaloo kontekstuaalset uurimist esindava Piirimäe nägemuses on Herderi käsitlemine „essentsialistliku“ rahvusluse esiisana ühekülgne ning Herderi humanistlik, enesekriitiline „puhastatud patriotism“ avab märksa avaramaid valgustuslikke perspektiive. Ideed liiguvad ja küllap jäävadki liikum Vaata lähemalt ›
108
Järjekordne suur suvepahandus lahvatas lõkkele, kui üsna ootamatu nurga alt tuli ilmsiks, et Eestis on asutud otsima vastust meessugu iidsetest aegadest vaevanud küsimusele, mida naised mõtlevad. Kui mõtlevad, siis peab selle teadmisega midagi peale hakkama. Inimkond ei suuda aga ses küsimuses konsensusele jõuda seni, kuni veel hingitsevad ja leiavad uskumist suured religioonid, mis on andnud […] Vaata lähemalt ›
349
Olgu alustuseks öeldud, et mul on neli last. See annab ehk õiguse Pere Sihtkapitali SA uuringu teemal sõna võtta ka pintsakus ja lipsustatud poliitikute ning nende mõttemaailma jagajate silmis, kes rahva, kultuuri ja keele püsimajäämise argumendi taha poevad, kui küsivad, kellega naised magavad, kui tihti ning miks nad ikkagi ei sünnita. Juba ainuüksi see, et […] Vaata lähemalt ›
54
Et Eesti riik ja inimesed oleksid vabad ka järgmised 30 aastat ja kauemgi, peame kaitsma keskkonda. Esmapilgul kummaline mõttekäik: kas pole mitte keskkonnahoid just üks suur vabaduste piiramine? Kui me ei leevenda praegu kliimakriisi ja elurikkuse kadu, seisame edaspidi silmitsi paljude vabaduste kitsendamisega. Tugevamad kuumalained sunnivad meid tervise kaitseks päevade kaupa konditsioneeritud ruumidesse varjuma ning […] Vaata lähemalt ›
0
2019. aastal jõudis eesti lugeja lugemislauale lõpuks Herderi pääteos „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“ (originaalis 1784–1791), mille ilmumist on Joonas Hellerma nimetanud „uue tähe süttimiseks eestikeelse mõttekirjanduse taevas“1. Liina Lukas aga mõtiskleb Herderi tõlkimata jäämise üle ning sedastab, et „on raske seletada, miks selle Liivimaa geeniuseks ja reformijaks [—] saada unistanud filosoofi mõtete jõudmine eesti keelde […] Vaata lähemalt ›
0
12. augustil peeti Liivi muuseumis festivali „Eesti kirjanik 2023“. Üritus kandis alapealkirja „Ülesaamine“: nüüdiskirjanduse näitel käsitleti ülesaamist kriisidest, traumadest, rasketest aegadest ja keskkonnaprobleemidest. Aasta kirjanikuks kuulutati Lilli Luuk romaaniga „Minu venna keha“ ja novellikoguga „Kolhoosi miss“. Mis sai Luugi auhindamisel määravaks? Žürii liikme Mihkel Kunnuse sõnul on lühim põhjendus „Ene Mihkelson pluss Jaan Oks“. Pikem […] Vaata lähemalt ›
36
Moos on meile hästi tuntud suupärane maius, mis maitseb eriti hästi pannkookidega. Huvitaval kombel kuulub sõna moos nendega kokku ka päritolu poolest, sest nii pann, kook, pannkook kui ka moos on alamsaksa keelest pärit laensõnad. Marja- või puuviljakeedise tähenduses on moos levinud üle maa (moos ~ muos Põhja-Eestis, moes Saare- ja Muhumaal, muuś Ida- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Angela Dimitrakaki on prantsuse ja kreeka kirjandusantoloogiates nüüdisaja võtmeautorina juba kinnistunud –eesti keeles teevad ta sõnad debüüdi aga alles nüüd. Otsa teeb lahti „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“. Lahtisi otsi on novelli endagi sees omajagu, aga eks olnud 1980. aastate Ateena piisavalt võimalusterohke ja müstikaaldis keskkond, kus vastamata küsimuste ja hingepainega elama õppida. Neli tunnistust […] Vaata lähemalt ›
0
Mari-Liis Müürsepa novellikogu „Jäävad ainult silmad“ oli väga tore lugeda –ütlengi seda esimese asjana ja täpselt nii lihtsalt. Seni on Müürsepa proosat saanud lugeda vaid kirjandusajakirjade proosarubriikidest, kus on ilmunud valik siinse kogumiku lugudest. Küll aga on ta avaldanud kaks luulekogu ja 2022. aastal esindas ta Eestit Euroopa luuleprõmmu finaalis. Ka „Jäävad ainult silmad“ sobitub […] Vaata lähemalt ›
27
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Veebikiri.ee
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 16:29
Viimane uuendus: 16:24.
Uudiste reiting uuendatud: 16:24.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)