Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Minu kodumaja vastas pargis pesitseb sõge rähn. Selle asemel et normaalse linnu kombel puid toksida, peksab tema nokaga tänavavalgusti metallist kuplit. Aknaid või terrassiust pole tarvis lahti tehagi, niigi kostab metalne tümin tuppa ära. Ta aktiveerub just kevaditi, mistõttu julgen ornitoloogiakauge inimesena üksnes oletada, et seda isasrähni – vaid isased saavad olla nii lollilt järjekindlad […] Vaata lähemalt ›
0
Tanel Veenre näitus „Sinihabe“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 24. IX, kujundaja Katrin Sipelgas ja helikujundaja Veiko Anvelt (Ajar Stuudio). Tanel Veenre on oma näituse pealkirjastanud Charles Perrault’ 1697. aastal ilmunud muinasjutu „Sinihabe” järgi, mis olla XVII sajandi lõpul mõeldud pedagoogilise ja hoiatusliku mõistujutuna Louis XIV vennatütrele, 19aastasele mademoiselle’ile. Muinasjutt jõudis Gustave Doré graafika kaudu hiljem […] Vaata lähemalt ›
13
Paljudest spekulatsioonidest selle üle, mis võiks aidata Ukrainal sõda Venemaa vastu võita või saavutada kiiremat edu, on intrigeerivamalt mõjunud Iisraeli sõjanduseksperdi Grigori Tamari ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja endise nõuniku Dan Rice’i väljaütlemised. Tamari arvates pole sõja võitmiseks vaja leiutada jalgratast. „Teil on olemas HIMARSid, mis saavad kasutada ATACMSi laskemoona. Viissada [suure laskeulatusega – Ü. M.] ATACMSi […] Vaata lähemalt ›
18
Täna algab järjekordne kooliaasta. Meie PISA testide tulemused on head, üha enam inimesi on kõrgharitud või osaleb elukestvas õppes. Ometi tõdes õiguskantsler Ülle Madise oma ametiaja alguses 2016. aastal, et „liigume hariduses kihistumise, hiiliva tasuliseks muutumise ja stressi süvenemise suunas“.1 Kas vahepeal on midagi muutunud? Lähisajandite inimest iseloomustatakse üldiselt terapeutilises võrgus ja hingehädade käes vaevlevana2, […] Vaata lähemalt ›
166
Marksistide suur naiivsus seisnes ja seisneb, hoolimata kõigist ajaloo õppetundidest, usus, nagu oleks kurja juureks varanduslik ebavõrdsus ehk tootmisvahendite eraomand. Kui vabrikud saavad töölistele ja rikkad, kelle raha lubab neil palgata ehk orjastada teisi inimolendeid, ära kaovad, siis saab inimkond lõpuks ometi asuda vabale ja loomulikule arenguteele. Ühesõnaga, jõudeklass, selle paljas olemasolu, on silmanähtav skandaal […] Vaata lähemalt ›
12
Kas laste saamise või ilma lasteta jäämise motiive üldse tohib uurida? Kas peale ülikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised? Sellised küsimused on kõlanud paaril möödunud nädalal. Vastus mõlemale küsimusele on jah. Aga kas rahvastikuregistri andmed on kättesaadavad igaühele? Kas teadust on võimalik teha ilma uuritavat valdkonda tundmata? Ei ja ei. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina peremajade tüüpprojekti arhitektuurivõistlus I preemia – „Hata“, Dagopen (autorid Oleksi Volodõmõrovõtš Pahomov, Jaan Kuusemets, Anna Solts ja Oksana Buzjak) II preemia – „Ruut“, Molumba (autorid Karli Luik, Johan Tali, Oksana Šapovska, Marõna Harlampova ja Harri Kaplan) III preemia – „Krestiki Noliki“, Kuu arhitektid (autorid Joel Kopli ja Anastassija Klimentjeva) Ergutuspreemia – „Segasumm“, Koko arhitektid […] Vaata lähemalt ›
4
Näitus „Sõsarkond“ Kondase keskuses kuni 10. IX. „Ich schicke das für Papa er ist Photograph Riet,“1 kirjutab nelja-aastane Hilja Riet konarlike tähtedega Dresdenist saadetud postkaardi tagaküljele. On 1909. aasta ja ta viibib Saksamaal oma ema Mariega, kes täiendab ennast fotograafia alal. XX sajandi esimest kümnendit võib mõtteliselt pidada Jaan Rieti fotoateljee ümber tekkinud naisfotograafide dünastia alguseks. […] Vaata lähemalt ›
0
Paljuski lääne kunstmuusika kaanoni keskel elades – seda õppides, esitades ja kuulates – tekib hõlpsasti ning ehk isegi intuitiivselt arusaam, mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks, ning millised on kriteeriumid, mille alusel nimetatakse muusikat kauniks või kvaliteetseks. Mitmesuguste esteetiliste otsustuste langetamisse on aga ilmselgelt juba eos kätketud implitsiitseid eeldusi, mida ei pruugita esmapilgul tähele […] Vaata lähemalt ›
68
Taasiseseisvumispäeva kontsert „Usk. Lootus. Armastus“ 20. VIII Eesti Rahva Muuseumi suvelaval. Maarjamaa Filharmoonikute koor ja orkester, solistid Karmen Puis (sopran), Brett Pruunsild (bariton), Peep Puis (bass), Ruslan ja Rute Trotšinski, Kristjan Häggblom, Andres Dvinjaninov, Toomas Lunge, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Indrek Kalda. Dirigent ja kunstiline juht Lilyan Kaiv. Kuna mõnele lugejale on kõne all olev […] Vaata lähemalt ›
167
Aastaid arvasin, et meie kodu üks ilusamaid esemeid on solgiämber. Ostetud 1960. aastail Sõrve sovhoosi traktorist-elektrijaamaoperaatori ja põllutöölise perre. Põhjakõrgenduse ja maitseka siluetiga valge emailämber. Sangal keerlemas lakitud puidust käepide. Kõige ilusam ämber oli oma karjääri eelviimasel astmel solgiämbri rollis.1 Seevastu esimesel aastakümnel hoiti selles moosi – kõrgeim positsioon, mis ühele ämbrile üldse osaks saada […] Vaata lähemalt ›
10
Mika Keränen on algsest kinkeraamatust arendanud sarja. Tallinna keskraamatukogu tellib igal sügisel mõnelt autorilt Tallinnas kooliteed alustavatele lastele raamatu kinkimiseks uue teose – nõnda saigi 2012. aastal 4151 last Keräneni „Armando“. Sarjas on nüüdseks ilmunud neli osa: „Armando“, „Armando ja Ahjulinnud“, „Armando suvelaagris“ ja „Armando Inglismaal“. Peategelane on ikka seesama kräsupea Armando ja läbiv teema jalgpall, […] Vaata lähemalt ›
18
Ekspeditsiooni „Reis metsa lõppu“, lavastaja Lauri Lagle, dramaturg Eero Epner, kunstnik Allan Appelberg, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, maketikunstnik Laura Pählapuu, helikujundaja Artjom Astrov. Mängivad Marika Vaarik, Jörgen Liik, Katariina Tamm ja Simeoni Sundja. Esietendus 17. VIII Sakala 3 teatrimajas. Eesti keeles tähendab sõna „kõrb“ kaht vastandlikku asja. Kõrb-kõrbe suurt liiva- või kivivälja, Saharat ja Gobit. Kõrb-kõrve […] Vaata lähemalt ›
0
Musta Kasti „Luikede järved“, autorid Pjotr Tšaikovski, Katrin Pärn ja Janek Savolainen, lavastaja-dramaturg Katrin Pärn, lavastaja-koreograaf Janek Savolainen, kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Kaarel Kuusk. Mängivad Laura Niils, Jaanika Tammaru, Kaija M. Külm, Kaarel Targo, Johannes R. Sepping, Siim Angerpikk ja Karl Robert Saaremäe. Esietendus 1. VIII Luke mõisapargis. Katrin Pärna debüüt näitekirjanikuna pakub […] Vaata lähemalt ›
0
„Kas neli võrdub viiega?“. See küsimus tuleb endale esitada neis ettevõtteis, kus kaalutakse neljapäevase töönädala rakendamist viiepäevase asemel. Tööaja paindlikkuse vaates saab sel juhul rääkida osalise tööajaga töötamisest, mis on nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides kaunis levinud töökorralduse vorm. Mitmetes riikides katsetatakse aga praegu, kuidas toime tulla siis, kui täiskoormusega töö tähendabki nelja tööpäeva […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti palgainfo agentuuri 2023. aasta kevadel toimunud tööandjate küsitluse tulemused pakuvad pealkirjas esitatud küsimusele vastuseks mitu üllatust. Nimelt on mõned isiksuseomadused tööandjate arvates töötajate valikul tähtsamadki kui kandideerija teadmised, oskused ja varasemad kogemused. Samas mõnda isiksuseomadust väärtustatakse oodatust vähem. Tööandjatelt küsitud küsimus kõlas: „Milliseid tööle kandideerijaid eelistate, kui teil on võimalik valida mitme kandidaadi vahel?“ […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarse ühismeediarakenduse TikToki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud.1 Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on või millisel tasemel on tema meediapädevus. Alustades 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku kajastustega USAs ja lõpetades internetiavarustes levinud paremäärmusliku […] Vaata lähemalt ›
75
Kui ema väikesele Pilleriinule ütles, et nüüd on aeg maal asjad kokku pakkida ja tagasi linna sõita, hakkas ta heleda häälega nutma. Hakkasin jah. Suvitasime ühes Põhja-Eesti rannakülakeses, kus meil oli täitsa oma, rõvedat oranži värvi maja. (Tegelikult on siiani.) Mulle oli see umbes nagu paradiis. Aias oli vana traktorikummi sisse tehtud liivakast. Päike paistis […] Vaata lähemalt ›
0
Sel suvel rahvuskultuuri fondi allfondina loodud Jüri ja Kai Arraku fond on seadnud endale eesmärgiks toetada just vanemas loomeeas kunstnikke ja kirjanikke. Miks on teie allfond vanuseliselt piiritletud? Mis vanusest on vanemas eas kunstnikud ja kirjanikud unarusse jäetud? Kas neil on raskem näituse tegemiseks vajalike materjalide ostmiseks või raamatu väljaandmiseks toetust saada kui noortel? Vahel […] Vaata lähemalt ›
2
Mängufilm „Räägi minuga“ („Talk to Me“, Austraalia-Ühendkuningriik 2022, 95 min), režissöörid Danny ja Michael Philippou, stsenarist Danny Philippou ja Bill Hinzman, operaator Aaron McLisky, helilooja Cornel Wilczek. Osades Sophie Wilde, Alexandra Jensen, Joe Bird, Miranda Otto jt. Ülepeakaela filmimaailma sukeldudes esitleb populaarse Youtube’i õuduskomöödiakanali Rackaracka taga olev dünaamiline duo Danny ja Michael Philippou oma esimest täispikka […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
Naine
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 10:48
Viimane uuendus: 10:44.
Uudiste reiting uuendatud: 10:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)