Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Algaval õppeaastal toob ülikooli teatrihingust lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas, kelle ainekursus viib huvilised avastama eesti kultuuri mitmekümne aasta jooksul mõjutanud Sigismund von Krahli reaalsusteooriat. „Peeter Jalakas on loonud pea 50 lavastust ja mänginud Eesti teatrimaastikul väsimatu eksperimentaatori rolli,“ sõnab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan, teatriteaduse professor Anneli Saro. „Ta on märkimisväärselt uuendanud […] Vaata lähemalt ›
0
Johann Gottfried Herderi „Torm ja tung“ Mari-Liis Müürsepa „Jäävad ainult silmad“ Angela Dimitrakaki „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“ Birgitta festival Timo Steineri ooper „Crisis“ „Kammermuusika Fotografiskas“ näitused Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“ ja Britta Benno „M/maa saamine“ näitused Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“ ja Anu Põdra „Haprus on vaprus“ Saueaugu teatritalu „Kotka tee […] Vaata lähemalt ›
0
Ajaloolane ja filosoof, Tartu ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe avaldas hiljaaegu Cambridge’i ülikooli kirjastuses monograafia „Herder ja valgustuse poliitika“ („Herder and Enlightenment Politics“). Ideeajaloo kontekstuaalset uurimist esindava Piirimäe nägemuses on Herderi käsitlemine „essentsialistliku“ rahvusluse esiisana ühekülgne ning Herderi humanistlik, enesekriitiline „puhastatud patriotism“ avab märksa avaramaid valgustuslikke perspektiive. Ideed liiguvad ja küllap jäävadki liikum Vaata lähemalt ›
108
Järjekordne suur suvepahandus lahvatas lõkkele, kui üsna ootamatu nurga alt tuli ilmsiks, et Eestis on asutud otsima vastust meessugu iidsetest aegadest vaevanud küsimusele, mida naised mõtlevad. Kui mõtlevad, siis peab selle teadmisega midagi peale hakkama. Inimkond ei suuda aga ses küsimuses konsensusele jõuda seni, kuni veel hingitsevad ja leiavad uskumist suured religioonid, mis on andnud […] Vaata lähemalt ›
349
Olgu alustuseks öeldud, et mul on neli last. See annab ehk õiguse Pere Sihtkapitali SA uuringu teemal sõna võtta ka pintsakus ja lipsustatud poliitikute ning nende mõttemaailma jagajate silmis, kes rahva, kultuuri ja keele püsimajäämise argumendi taha poevad, kui küsivad, kellega naised magavad, kui tihti ning miks nad ikkagi ei sünnita. Juba ainuüksi see, et […] Vaata lähemalt ›
54
Et Eesti riik ja inimesed oleksid vabad ka järgmised 30 aastat ja kauemgi, peame kaitsma keskkonda. Esmapilgul kummaline mõttekäik: kas pole mitte keskkonnahoid just üks suur vabaduste piiramine? Kui me ei leevenda praegu kliimakriisi ja elurikkuse kadu, seisame edaspidi silmitsi paljude vabaduste kitsendamisega. Tugevamad kuumalained sunnivad meid tervise kaitseks päevade kaupa konditsioneeritud ruumidesse varjuma ning […] Vaata lähemalt ›
0
2019. aastal jõudis eesti lugeja lugemislauale lõpuks Herderi pääteos „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“ (originaalis 1784–1791), mille ilmumist on Joonas Hellerma nimetanud „uue tähe süttimiseks eestikeelse mõttekirjanduse taevas“1. Liina Lukas aga mõtiskleb Herderi tõlkimata jäämise üle ning sedastab, et „on raske seletada, miks selle Liivimaa geeniuseks ja reformijaks [—] saada unistanud filosoofi mõtete jõudmine eesti keelde […] Vaata lähemalt ›
0
12. augustil peeti Liivi muuseumis festivali „Eesti kirjanik 2023“. Üritus kandis alapealkirja „Ülesaamine“: nüüdiskirjanduse näitel käsitleti ülesaamist kriisidest, traumadest, rasketest aegadest ja keskkonnaprobleemidest. Aasta kirjanikuks kuulutati Lilli Luuk romaaniga „Minu venna keha“ ja novellikoguga „Kolhoosi miss“. Mis sai Luugi auhindamisel määravaks? Žürii liikme Mihkel Kunnuse sõnul on lühim põhjendus „Ene Mihkelson pluss Jaan Oks“. Pikem […] Vaata lähemalt ›
36
Moos on meile hästi tuntud suupärane maius, mis maitseb eriti hästi pannkookidega. Huvitaval kombel kuulub sõna moos nendega kokku ka päritolu poolest, sest nii pann, kook, pannkook kui ka moos on alamsaksa keelest pärit laensõnad. Marja- või puuviljakeedise tähenduses on moos levinud üle maa (moos ~ muos Põhja-Eestis, moes Saare- ja Muhumaal, muuś Ida- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Angela Dimitrakaki on prantsuse ja kreeka kirjandusantoloogiates nüüdisaja võtmeautorina juba kinnistunud –eesti keeles teevad ta sõnad debüüdi aga alles nüüd. Otsa teeb lahti „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“. Lahtisi otsi on novelli endagi sees omajagu, aga eks olnud 1980. aastate Ateena piisavalt võimalusterohke ja müstikaaldis keskkond, kus vastamata küsimuste ja hingepainega elama õppida. Neli tunnistust […] Vaata lähemalt ›
0
Mari-Liis Müürsepa novellikogu „Jäävad ainult silmad“ oli väga tore lugeda –ütlengi seda esimese asjana ja täpselt nii lihtsalt. Seni on Müürsepa proosat saanud lugeda vaid kirjandusajakirjade proosarubriikidest, kus on ilmunud valik siinse kogumiku lugudest. Küll aga on ta avaldanud kaks luulekogu ja 2022. aastal esindas ta Eestit Euroopa luuleprõmmu finaalis. Ka „Jäävad ainult silmad“ sobitub […] Vaata lähemalt ›
27
Birgitta festival 4. – 12. VIII Pirita kloostri varemetes ja Theatrumis. Ooper „Crisis“ ehk „Kriis“ 4. (esietendus) ja 5. VIII Pirita kloostri varemetes. Helilooja Timo Steiner, libretist Andri Luup, muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Veiko Tubin, kunstnik Kristjan Suits. Osalesid Tamar Nugis (Barichello), Raiko Raalik (Orachello), Iris Oja (Madonna), Maria Listra (Unadonna), Heldur Harry Põlda (Bambino) ja […] Vaata lähemalt ›
163
Ooper „Crisis“ 4. (esietendus) ja 5. VIII Birgitta festivalil Pirita kloostri varemetes. Helilooja Timo Steiner, libretist Andri Luup, muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Veiko Tubin, kunstnik Kristjan Suits. Osalesid Tamar Nugis (Barichello), Raiko Raalik (Orachello), Iris Oja (Madonna) , MaÖria Listra (Unadonna), Heldur Harry Põlda (Bambino) ja Tallinna Kammerorkester. Miks ma seda endale ometi […] Vaata lähemalt ›
95
Kui vaadata viimase kahe aasta kinolevi, siis on Balti kultuurivahetus filmivallas küll selgelt Eesti kasuks, aga ma pole kindel, et see edumaa on midagi sellist, mille üle rõõmustada tasub. Eelmisel aastal ja tänavu on teiste Balti riikide kinolevisse jõudnud või plaanitud jõudma päris mitmed Eesti filmid. Läti kinokülastajail oli 2022. aastal valida vaatamiseks kaks eesti […] Vaata lähemalt ›
116
„Meil ei ole tegelikult müstilisi „Uidi“ prille, mille paned ette, tšakrad avanevad ja siis tunned, kuidas koht sinuga kõneleb,“ naljatleb Kadri Lind, linnafestivali „Uit“ üks peakorraldaja. Me jalutame Tartus mööda Kuperjanovi tänavat peagi avatava installatsiooni poole. „Siia hoovi jätsin ma kunagi oma jalgratta, kui Tallinna rongi peale läksin,“ viskab Kadri oma jutu vahele märkuse ning […] Vaata lähemalt ›
104
Graafilisel disainil ja kunstil on läbi ajaloo olnud vastuoluline suhe. Algselt oli kunst midagi ligilähedast disainile. See oli seotud käsitöö ja tehniliste oskustega ning sellel oli tellija, kes paljuski määras teose sisu. Idee kunstist kui millestki, mis on seotud autori eneseväljendusega, pärineb romantismiajast ning hilisem areng kunsti vabastamise ja autonoomia vallas on viinud kunsti ja […] Vaata lähemalt ›
53
Näitus „Varjupaik – varju paik“ EKKMis 16. VI – 6. VIII, kuraator Helena Tulve, kunstnikud Anne Rudanovski, Félix Blume, John Grzinich, Laura Põld ja Zimoun. Laura Linsi, Roland Reemaa, Maria Helena Luiga ruumiinstallatsioon „Linnamaardla. Spolia naasemine“ arhitektuurimuuseumis 25. V – 30. VII. „See sund, mis rohelist süütenööri mööda kihutab õieks“ Vana-Võromaa kultuurikojas kuni 19. VIII, kunstnikud Nele Kurvits, Sofia Fattahhova, Aimur […] Vaata lähemalt ›
0
Saueaugu teatritalu „Kotka tee taeva all“, autor ja lavastaja Priit Põldma, kunstnik Kristjan Suits, helikujundaja Raido Linkmann, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Grete Jürgenson, Kaie Mihkelson, Andres Mähar, Sander Roosimägi, Oliver Valk ja Madis Martin Kasterpalu. Esietendus 14. VII Saueaugu teatritalus. Alustan vastukaja Priit Põldma „Kotka teele taeva all“ siiski Nikolai Baturinist (1936–2019). Riskantne oleks kaljukindalt […] Vaata lähemalt ›
3
Näitleja lavatee on loodetavasti pikk ja enamasti käänuline. Kunagi ei tea, mis on peidus järjekordse käänaku taga – kas endiselt palju tööd ja uued säravad rollid või hakkab kõik vaikselt allamäge veerema ning hinge kosutavat teatritegu jääb üha vähemaks. Äsja teatrikoolist tulnu värskus ja uudsus kipub aastatega hajuma ning ühtäkki võib näitleja muutuda lavastajatele nähtamatuks, […] Vaata lähemalt ›
2
Nädala eest lahvatanud skandaal seoses Pere Sihtkapitali SA uuringuga lastetute naiste seas on väga mitmetahuline ja tõstatanud avalikkuses olulisi küsimusi teaduseetika, privaatsuse ja andmekaitse kohta. Ei ole kahtlust, et skandaali käigus on märkimisväärselt kahjustada saanud nii Eesti teadlaste kui ka e-riigi maine. On väga tähtis, et asjaomased asutused teevad lähiajal üksipulgi selgeks, kuidas selline kahetsusväärne […] Vaata lähemalt ›
360
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
Naine
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 13:37
Viimane uuendus: 13:34.
Uudiste reiting uuendatud: 13:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)