Konverents „Originaalsus kunstis tehisaru ajastul“ Eesti kunstiakadeemias 15. VI. Peakõnelejad Pau Waelder Barcelonast ja Lev Manovich New Yorgist, teised esinejad Paco Ulman, Zeynep Aksoez, Hasso Krull, Taavi Piibemann, Andres Karjus, Oliver Laas, Taavi Suisalu ja Varvara Guljajeva. Vabade kunstide teaduskonna ja professor Kirke Kangro algatatud ettevõtmisel anti teoreetikutele ja kunstnikele võimalus 15minutiliseks mõtteavalduseks, kahele peakõnelejale […] Vaata lähemalt ›
30
I Kassafilmide pealetung Kaitset suured kassafilmid (tuntud ingliskeelse termini blockbuster all) muidugi ei vaja. Ei pea olema valdkonna ekspert, et märgata kinokavades laiutavat monokultuursust. Suurema osa reklaamipinnast, tähelepanust ja kassatulust roogivad transformerid, tasujad, tähesõjad ja Dominic Tretto. Ehk siis enese varem sisse töötanud intellektuaalsele omandile, tegelastele ja kaubamärkidele tuginevad frantsiisid. Kui sul pole vähemalt kaht […] Vaata lähemalt ›
0
Kammerkoori Head Ööd, Vend 15. aastapäeva kontsert „Regiväli“ 15. VII Rapla Maarja-Magdaleena kirikus. Kammerkoor Head Ööd, Vend, kammerorkester Collegium Consonante, dirigent Pärt Uusberg. 31. Rapla kirikumuusika festivali lõpetas kammerkoori Head Ööd, Vend 15. aastapäeva kontsert. Selleks puhuks oli koori looja ja dirigent Pärt Uusberg kirjutanud suurteose „Regiväli“ segakoorile ja keelpilliorkestrile. Viisteist aastat tagasi kutsus Pärt […] Vaata lähemalt ›
156
Pärnu Suveteatri „Sorgu tuletorni saladus“, dramaturg ja lavastaja Tiit Palu. Mängivad Sepo Seeman ja Piret Laurimaa, musitseerib Olavi Kõrre. Esietendus 6. VII Pärnu jahtklubi purjekakuuris. „Sorgu tuletorni saladus“ ei püüdle vapustava ega sügava teatrielamuse loomise poole. See on lihtne, kuid meeldejääv lugu üksindusest. Sõnapaar „aus teater“ on iseenesest nonsenss: vastupidi, mida rohkem fantaasiat ja mängu, […] Vaata lähemalt ›
0
„Avatud Eesti raamatu“ sarjas on avaldatud Peeter Toropi koostatud ja Ants Paikre tõlgitud valimik „Armastuse mõte“ Vladimir Solovjovi (1853–1900) kirjutistest. Vladimir sündis Moskvas kuulsa ajaloolase, Moskva ülikooli professori ja rektori Sergei Solovjovi perekonnas. Isa tegevus ajaloolasena ületas oma mastaapsuselt Nikolai Karamzini „Vene riigi ajaloo“ – kokku ilmus tema sulest 29 köidet „Vene ajalugu vanimatest aegadest peale“. […] Vaata lähemalt ›
26
Eesti näitus „Kodupeatus“ Veneetsia VXIII arhitektuuribiennaalil. Kuraatorid Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Möldre. Lavastajad Liisa Saaremäel ja Keithy Kuuspuu. Etendajad Arolin Raudva, Keithy Kuuspuu, Kirill Havanski, Anumai Raska, Külli Teetamm, Eline Selgis, Paula Veidenbauma, Liisa Saaremäel, Johhan Rosenberg. Dramaturg Jan Kaus, helilooja Markus Robam, kataloogi tekstide autorid Kadri Klementi ja Jan Kaus. Avatud kuni 26. […] Vaata lähemalt ›
0
Nõustusin selgest ettevaatamatusest, raamatut ennast veel lugemata, ainult esmase taustinfo põhjal seda arvustama ja olen nüüd üpris ebameeldivas olukorras. Jaak Kangilaskit eelkõige tema elu viimasel paaril aastakümnel ka isiklikult mõnevõrra tundnuna peaksin lähtuma põhimõttest de mortuis nil nisi bene, aga … Muu hulgas kirjastajana tuleks mul austada heade kolleegide tehtud valikuid, kuid … Ütlen parem kohe alguses […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Puudutus. Väike foto, suur lugu“ Juhan Kuusi dokfoto keskuses kuni 13. VIII. Olgu, ma ei hakka keerutama ja ütlen kohe välja: suuremahulistest grupinäitustest hoian ma eemale. On väga vähe kordi, kui olen neid tõesti nautinud. Kui näitust reklaamitakse, et seal esineb näiteks 56 autorit ja väljas on üle 200 töö, siis on see märk […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Klaaspärlimäng“ 6. – 11. VII Tartus. Peagi kolmekümneseks saav festival „Klaaspärlimäng“ on kesksuvise Tartu lahutamatu osa. Ehk on omamoodi vastuokslikki, et avatusele sedavõrd aldis festival on samal ajal loonud oma tavad ja voolinud oma näo. Midagi murrangulist tänavu ei olnud ja see pole halb ega hea, üks muusikapidu lihtsalt kulgeb oma olemusvoos. Pidin kahjuks […] Vaata lähemalt ›
0
Viimaste aastate kingitus maailma põnevuskirjandusele on soomlane Max Seeck, 38aastane helsinglane. Tema hiljaaegu eesti keeleski avaldatud kuuenda romaani „Vimm“ õigused müüdi 40 riigi kirjastustele juba enne ilmumist. Kokku on tema sulest ilmunud seitse romaani. Seeck tunneb krimi- ja põnevuskirjanduse reegleid ja kasutab häbenemata kõiki žanri klišeesid. Miks peakski häbenema oskust, mida ta valdab suurepäraselt – žanri raamistikus […] Vaata lähemalt ›
6
Hädaolukorra seaduse järgi on puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenuse tagamine elutähtis teenus, mille eest vastutab kohalik omavalitsus. Valdavalt on ühisveevärgi teenuse tase väga kõrge, kuid muutuvate olude tõttu peab taseme säilitamiseks soodustama sektoris innovatsiooni. Eesti veetaristu arendamisesse investeeriti aastatel 2000–2013 riigi ja Euroopa Liidu vahenditega üle miljardi euro,1 mille abil on paljudes väiksemates asulates parandatud puhta […] Vaata lähemalt ›
0
Uuendatud riiklikud õppekavad toovad õpetajatele uusi katsumusi, millest üks on meediapädevuse põhiainetesse integreerimine. Põnev, aga ka aeganõudev ja kohati keerukas lisatöö eeldab õpetajalt kuulamisvalmidust, et ta teaks, mida lapsed internetis teevad. Meediaõpetuse ainekavasse lõimimise raskused saavad alguse juba õppematerjalide, näidete ja meetodite valikust, aga ka pedagoogide digipädevuste tasemest ning suhtumisest (laste) internetikasutusse. Uurides Baltimaade meediavaldkonna […] Vaata lähemalt ›
57
Igava inimesena olen enamiku oma elust elanud samas tänavas Tallinnas Hiiul, tõsi küll, mõneaastaste vahepausidega. Tänav on sama, kuid nimi on aegade jooksul muutunud. Nõmme vanadel plaanidel kannab tänav Kaare nime, sest see pidi tegema uhke kaare Vabaduse puiesteelt alla metsa äärde ja siis kaarega tagasi Vabaduse puiesteele. Millegipärast jäid kaared ühendamata, nii on Kaare […] Vaata lähemalt ›
191
Näitus „Kunstirühmitus Visarid“ Viinistu Tünnigaleriis kuni 30. VII. Kunstirühmituse algus ja lõpp on täpselt dateeritavad. Alguseks on Kaljo Põllu nimetanud (kuupäeva täpsuseta) 1967. aasta detsembrit, kui kolm tulevase rühmituse liiget – Kaljo Põllu, Peeter Lukats ja Enn Tegova, kelle vabariiklikule kunstinäitusele esitatud tööd oli žürii tagasi lükanud, otsustasid moodustada rühmituse Visarid ning korraldada Tartu ülikooli […] Vaata lähemalt ›
0
Ulmekirjanduses on loojal võrreldes teiste žanride autoritega hoopis teistsugused võimalused ideedega ümberkäimiseks. Ulmekirjanduse eriomased motiivid avardavad metafooride võimalusi, mängivad kujundliku ja otsesõnastamise piiriga. Tulnukatega kujutatakse tõeliselt võõrast, libahuntidega võõristust, robotitega inimese ja tehnoloogia suhet, inimesetaoliste androididega hirmu selle suhte keerulisuse ees. Neid näiteid saaks tuua lõputult, ükski tähendus ei ole ammendav ega lõplik. Ulme on […] Vaata lähemalt ›
39
Esimene rahvusvaheline festival „Klaverisuvi“ 4. – 11. VII Pärnu, Narva ja Jõhvi kontserdimajas. Vadym Kholodenko (Ukraina/Luksemburg), Antti Siirala (Soome/Saksamaa), Dina Yoffe (Iisrael/Saksamaa), Age Juurikas ja meistrikursustel osalenud pianistid Hans Matthias Kari, Mattias Heina, Tähe-Lee Liiv, Chaebin An (Lõuna-Korea), Noa Kapelyushnik (Iisrael), Yukimi Okuda (Jaapan), kaastegev Narva Linna Sümfooniaorkester, dirigent Anatoli Štšura. Festivali kunstiline juht Age […] Vaata lähemalt ›
15
Eesti muusikat on tabanud valus kaotus, oma loominguliste võimete tipul lahkus meie hulgast suurepärane muusik, pianist Ivo Sillamaa. Sillamaa lõpetas 1974. aastal klaveri erialal Tallinna Muusikakeskkooli (õpetaja Ruuta Taras) ja 1979. aastal Bruno Luki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendas end aastatel 1979–1981 Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris (juhendaja Vera Gornostajeva). Sillamaa töötas aastatel 1981–1990 ja 2005–2022 […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel nädalal ilmus Sirbis artikkel „Sõda ja Ukraina kinod“1 ning lisaks veel viitav artikkel „Vene rulett“2. Ebameeldiva üllatusena leidsin, et artikkel mainib ka Adastra Cinemat ning kuigi osaliselt on välja toodud õigeid fakte, sisaldab see hea koguse väiteid, mis ei vasta tõele. Alustan sellest, et VLG Filmid OÜ omanike hulgas ei ole kunagi olnud ühtegi […] Vaata lähemalt ›
0
Madis Kolk, „Teatrikastiga varjatud karje“ Jaanus Terasmaa, „Kahhovka veehoidla tühjenemine“ Ivar Annus, „Muudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga“ Küllike Tohver, „Lahkunud on naerev mässaja Milan Kundera“ Peep Ehasalu, „Kõvaks keedetud Max Seeck“ Tüüne-Kristin Vaikla, „Kuidas kureerida kodu?“ Linda Li Arro, „Linnaga sidus tööstuskvartal“ Raivo Kelomees, „Tehisaju ja originaalsus“ Andrei Liimets, „Võimatu missioon kassafilmi kaitseks“ Esiküljel Liisa Saaremäel. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
13.07. – 19.08.2023 Hiiumaa muuseumi Pika Maja hoovikelder Vabrikuväljak 8, Kärdla Näitus on avatud iga päev 10.00 – 18.00 „Sõnade surnuaed“ on performatiivne raamatukogu, kus tegevus on talletunud mateerias ehte ja installatsioonina. Raamatud on kogutud raamatute kogumispunktist, kust need oleksid edasi läinud lõplikule hävitamisele. Aktsioon raamatutega on justkui eutanaasia-akt. Idee tõukub teatud paratamatuse tajumisest […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 22:15
Viimane uuendus: 22:14.
Uudiste reiting uuendatud: 22:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)