„Märkamised, vanad armastused, värsked kiindumused ja uudishimu“, Indrek Grigor ja Maarin Mürk vestlevad Tamara Luugiga Indrek Grigor, „Kogutud teos. Taavi Talve konstruktor“ Karsten Brüggemann, „Sõda monumentidega ei vabasta minevikust“ Intervjuu arhitektuurikeskuse juhi Hannes Praksiga Berk Vaher, „Tartu 2035 – rahvusteküllasem annetelinn“ Kas ja kuidas tehisaru mõjutab arhitektuuri ja füüsilist ruumi? Joosep Susi, „Suitsu nurk XXI. Hando Runneli „Küünlapäeval““ Intervjuu mängufilmi „Lapsmasin“. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina avangardkunsti näituse „Futuromarennia” saateks toob Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari ekraanile harvanäidatava linateose pea saja aasta tagant. „Üheteistkümnes aasta” (Одинадцятий) on esimene kolmest avangardfilmist, mille režissöör Dziga Vertov ja tema operaatorist vend Mõhhail Kaufman tegid 1928. aastal Kiievi filmistuudios. Just selle, revolutsiooni üheteistkümnendaks sünnipäevaks vändatud ja Nõukogude Ukraina industrialiseerimisele pühendatud linateosega katsetas Vertov oma uuendu Vaata lähemalt ›
0
Mais on eesti kultuuriväljal traditsiooniliselt olnud kirjanduse lõikuspidu, mille rütmis tuksub ka värske Müürileht. Müürilehe maikuu persooniks on Igor Kotjuh, kes räägib intervjuus Maia Tammjärvele kirjanduse vähenevast mõjust, Eesti venekeelse kirjanduse kaotatud põlvkonnast ja loomeinimeste keerulistest elutingimustest. Jan Kaus proovib defineerida täiuslikku lauset. Kaisa Kuslapuu selgitab, miks eestikeelne muusika on cringe. Sanna Kartau paneb ritta […] Vaata lähemalt ›
0
11-13 mail toimub eˉlektroni kolmas rahvusvaheline “Kõheda vastasmõju festival”, mis toob kokku valdkonnaüleste kunstivormide loojad ja nende teosed. Ühtlasi avab eˉlektron Tallinnas ka uue kunstisaali aadressil Kopli 27. Kõheda vastasmõju festival on 2020 aastal alustatud transdistsiplinaarse kunsti festival, mis toimub sel kevadel kolmandat korda. Esimesel kahel festivalil keskenduti digitaalsele vahendatusele, põhiküsimuseks etendaja ja publiku kohalolu […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 8.-13. maini. Kahekümnendat sünnipäeva tähistava festivali teemaks on sedapuhku “Soovida võimatut” ning patrooniks kirjanik Mehis Heinsaar. Festivali pidulik avamine on 9. mail kell 16 Tartu Ülikooli Raamatukogus. Teemavalikuga kutsub festival muuhulgas mõtlema sellele, milline roll on kujutlusvõimel ning oskusel kujutleda ja kujutada asju, mis paistavad jäävat teispoole tuttavlikkuse ja […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalal avati ERMi A-fuajees kaks uut näitust. „Tribaalrebased“ on Urmas Viiki digitaalselt loodud tööde näitus ning teise näitusega tähistab Kursi koolkond oma 35. sünnipäeva. Alates 27. aprillist on ERMi A-fuajees avatud Kursi koolkonna arvult 91. näitus. Avamisel meenutati 1988. aasta kohtumisi ja grupi sünnilugu. ERMi näitusel esineb koolkonna tuumikgrupp: Ilmar Kruusamäe, Imat Suumann, Priit […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurigerontoloogia on viimastel aastakümnetel tõusnud üheks elavamaks ja sisukamaks akadeemilise analüüsi valdkonnaks. See vananemisteadus põimib humanitaar- ja sotsiaalteadused ja on keskendatud vanema ea väärtustele, tavadele, normidele ja moraaliideedele ning on mõjutanud arusaamu sellest, kuidas me vanemas eas õpime; vaidlustanud vanu stereotüüpe, kombineerides ja tuues kaasa uusi teooriaid ja uusi metoodikaid. Üks stereotüüpidele üles ehitatud, sageli […] Vaata lähemalt ›
21
Sami Lotila „Tallinna Terminaator. Olev Annuse lugu“ EMTA doktorantide ja vilistlaste galakontsert klaveriduo Maila Laidna – Tiiu Sisask kontsert Age Juurika klaveriõhtu Eesti Kontserdi sarjas „Rahmaninov 150“ näitus „Iidamast-aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad“ Timo Tootsi näitus „Luba kõik küpsised. Valik töid aastatest 2008–2023“ Apple TV+ telesari „Teener“ Esiküljel folklorist, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid. Foto Alar […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsuse moodustamiseks riigikogu ees peetud kõnes (11. aprillil) alustas peaminister Kaja Kallas tõdemusest: „Sõda on muutnud kõike: meie majandust, meie inimeste toimetulekut, energiakandjate kättesaadavust ja hindu jne.“ Mastaapse üldistusena ei ole sellele midagi ette heita, aga veel üldisemalt võib öelda, et elu muutubki iga päev nagu ilm ja see juhtub paljude tegurite koosmõjul, mitte ühe […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstivaldkonna alarahastus ei ole mingi uudis. Sellele on tähelepanu juhitud kultuuriministeeriumi eelarve jaotistes, kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalil kipub kolm korda vähem raha olevat, kui küsitakse. Kunstnike töö eest õiglaselt tasumine ei ole jäänud hea tahte, vaid rahaliste võimaluste taha. Seis on nutune, kuid kaugeltki mitte lootusetu. Kollektiivis ja koostöös peitub jõud. Koostööd on organisatsioonide, […] Vaata lähemalt ›
0
Laiskust pole vist olemas. Mitte et ma usuksin sellesse, et seda pole – ikka on. Aga mulle näib, et laiskus on tingitud hoopis millestki muust, mitte prokrastineerimisaltist inimloomusest või et ei viitsita midagi teha. Kas üks nn laiskuse põhjendus võiks olla hoopis alateadlik ebaõnnestumise kartus? Sest parem on olla ju potentsiaalikas laisk kui läbikukkunud? Nüüd, […] Vaata lähemalt ›
0
Järgneva käsitluse teemaks on 2022. aasta augustis Ameerika Ühendriikide Kongressi vastu võetud inflatsioonitõrje seadus (ingl Inflation Reduction Act, lühendatult IRA). Kõik kolm pealkirjas nimetatud probleemi on üliolulised. Samal ajal näivad need nõudvat valdkonnale iseloomulikke lahendusi. Inflatsioonitõrje peaks tegelema rahapakkumise ja kogunõudluse juhtimisega, rohepööre keskkonda saastavate tehnoloogiate asendamisega loodussõbralikega, siseturu kaitse meetmed on mitmesugused tariifsed ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas uurida nähtamatuid seoseid looduses ja tuua osagi sellest – mida me isegi ei tea, et me ei tea – teadmata teadmatusest päevavalgele? Varjatud interaktsioone ja varivõrgustikke vaevad allergoloog-immunoloog dr Tiia-Linda Okas ja selle aasta Biotoopia konverentsi esinejad, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ning molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik, vestlust juhtis Biotoopia kuraator, kunstnik Peeter Laurits. […] Vaata lähemalt ›
198
Tänavune aprill on möödanik ning seega ka rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu. Maastikuarhitektuuri kuu tähistamise eesmärk on tuua eriala rambivalgusesse ja näidata, kuidas maastikuarhitektuur on kõikjal ja kuidas meie elu mõjutab. Kuu tähistamise traditsioon on pärit USAst ja seotud sealse maastikuarhitektuuri suurkuju Frederick Law Olmsteadi sünnikuuga. Olmsteadi peetakse USA maastikuarhitektuuri valdkonna rajajaks, tema käe all valmis New […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Rävala puiestee projekteerijate majas on sündinud nii mõndagi. Ka arhitektuuribüroo b210 asutajad Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu panid oma koostööle aluse just selle majas, toas b210. Noore arhitekti preemia antakse kuni 40aastasele arhitektile või arhitektide kollektiivile, kes, nagu ütleb statuut, on arhitektuuri arendanud või Eestile tuntust toonud, on olnud omal […] Vaata lähemalt ›
11
Risto Kübar (snd 1983) * Lõpetanud lavakunstikooli XXII lennu (2006) * Aastatel 2006–2014 teatris NO99, alates 2012 töötas ka Münchner Kammerspieles, 2014–2015 München Kammerspiele trupi liige * 2015–2018 NTGent (Belgia) trupi liige * alates 2018 Bochum Schauspielhausi trupi liige Sergo Vares (snd 1982) * Lõpetanud lavakunstikooli XXII lennu (2006) * Aastatel 2006–2012 teatris NO99 * […] Vaata lähemalt ›
0
Eestist kaugel põhjas asub Finnmark ehk saamide maa. Pikkuskraadilt ulatub see Eestist pisut kaugemale itta, Peterburi poole, ning suure idanaabriga on saamidel peaaegu kakssada kilomeetrit ühist piiri. Vahemaad on Finnmarkis pikad ja inimesi vähe. Seal, maailma lõpus, kasvas üles norra kirjanik Hanne Ørstavik, kes väisab peatselt festivali „Prima vista“. Kui asetada sirkli teravik maakaardil Oslo […] Vaata lähemalt ›
26
Kuigi Juhan Smuuli bareljeefi küsimus jõudis 21. aprillil Eesti Kirjanike Liidu hääletusega lahenduseni või vähemalt vahepeatusse, ei ole Smuuli isiku ümber alanud vaidlused sugugi vaibunud. Muu hulgas võimaldab niinimetatud Smuuli juhtum mõtiskleda laiemalt nõukogude minevikuga tegelemise üle taasiseseisvunud Eestis.1 Alustuseks tuleks küsida, kuidas on võimalik, et küsimus, kas Smuuli bareljeef peaks seisma eesti kirjanduse esindushoone seinal […] Vaata lähemalt ›
63
Smuuli bareljeefi ümber toimunud ühiskondlik-poliitilises lainetuses ei ole kerge jätta sellele diagnoosi panemata. Ja seekord ei jäta ka. Tõepoolest, olen seda hinnangut kaalunud juba pikemat aega. Vaadates Eesti ühiskonna arengut viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul, viitavad nähud pikemat aega sündroomile, mille vasteks on psühholoogias piirialane isiksushäire (ingl borderline syndrome). Selles mõttes on kaklus bareljeefi ümber sündroomi […] Vaata lähemalt ›
0
Minu lapsepõlves oli sõnal suur jõud. Neil oli selge tähendus ja tagajärg. „Ah, ta on üks keskmist sorti kultuurikiibitseja,“ ütles ema omaaegse muuseumidirektori kohta, kui ma varateismelisena kellegi kohta küsimuse esitasin; „Mis ma ikka luuletan, kui Viiding on olemas,“ lasi sõnaosav sõber kõrvad lonti, sest luuletajate latt oli tollal nii kõrgel. Eluks ajaks sai selgeks, […] Vaata lähemalt ›
37
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 00:42
Viimane uuendus: 00:38.
Uudiste reiting uuendatud: 00:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)