Olete oodatud Matthias Sildniku näitusele „Ülesküntud uudismaa“ Vabaduse galeriis. Näitus on avatud 28. 04. – 25. 05. 2023. Matthias Sildnik (1987) on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja Vabaduse galerii näitus on üks doktorikraadi kaitsmise väljapanekutest. Sildnik kutsub näitusel „Ülesküntud uudismaa“ uurima võrgustikke kui vallutamist ootavaid infotöötlusmaastikke; paiku, kus intensiivsed andmevood deformeerivad maastikku, kus nad levivad. Galerii […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 28. aprillil avavad maailmaklassi väliskunstnikud A-Galerii akendel oma näitused Täna, 28. aprillil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma näitused neli eriilmelist ja tunnustatud kunstnikku: Philipp Spillmann Norrast, Carolin Dieler Saksamaalt, Andrei Balašov Eestist ning Mima Pejoska Makedooniast. Avamisel on kohal kõik kunstnikud, kes oma näitustest räägivad ning oma loomingut tutvustavad. Näitused on A-Galerii akendel […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Matthias Sildniku näitusele „Ülesküntud uudismaa“ Vabaduse galeriis. Näitus on avatud 28. 04. – 25. 05. 2023. Matthias Sildnik (1987) on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja Vabaduse galerii näitus on üks doktorikraadi kaitsmise väljapanekutest. Sildnik kutsub näitusel „Ülesküntud uudismaa“ uurima võrgustikke kui vallutamist ootavaid infotöötlusmaastikke; paiku, kus intensiivsed andmevood deformeerivad maastikku, kus nad levivad. Galerii […] Vaata lähemalt ›
0
„Saja-aastane Looming seisab ristteel“, Pille-Riin Larm vestleb Indrek Mesikepiga Juhani Salokannel, „Saja-aastase naaber“ Joonas Veelmaa, „Luuletaja-luuletaja, kus on su lavasõu?“ Karin Bachmann, „Ekspertide mäss“ Intervjuu imelike filmide festivali korraldaja Harly Kirspuuga Laurie Penny „Seksuaalrevolutsioon“ näitus „Vaata mind! Kuula mind!“ Tallinna Kammerorkestri kontsert „Carte blanche“ VAT-teatri ja EMTA lavakunstikooli „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“ mängufilm „Renfield“ Vaata lähemalt ›
0
Mulle meeldib silmitseda töölaudu. Laud kõneleb inimesest, kes selle taga istub, mõndagi. Ajakirja Looming peatoimetaja Indrek Mesikepi lauda, nagu kogu kabinetti Tallinnas Harju tänaval, võib iseloomustada sõnadega „esteetiline“ ja „asjalik“: korrektset pinda ilmestab vaid siin-seal mõni raamatuvirnake või pliiats, trükikojast tulnud Loomingute pakk on asetatud diivanile. Loomingu asutaja Friedebert Tuglase portree Mesikepi pea kohal mõjub […] Vaata lähemalt ›
41
Kui tunneksin end eaka rahvusliku suurmehena, kes teeb tulevaste ajaloolaste väärtõlgenduste ennetamiseks kogu faktiloometöö ise õigeaegselt ära, kirjutaksin, et minu titekorv oli vooderdatud kirjandusajakirjadega ning juba ajast, mil veel vaid lebasin, ei pööranud ega roomanud, kaunistas mu vaatevälja tähistaeva asemel lõputusse kahanev riiul Loomingu aastakäikudega. Aga ei tunne ega hakka siin valetama. Need aastakäigud olid […] Vaata lähemalt ›
0
Täna sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Oluline verstapost on ka Keelel ja Kirjandusel, mis tähistab tänavu 65. ilmumisaastat. Nendele on lisandunud aja jooksul ka teisi olulisi ajakirju, nagu näiteks Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar, Tuna ja Oma Keel. Kui meil on nii pikk ja rikas keele- ja kirjandusajakirjade ilmumistraditsioon, siis on ehk põhjust […] Vaata lähemalt ›
0
Jalutasin soojal õhtul Pärnus mereviirul, kui saabus rühm tiinekaid. Vääneldi ja võeti poose, suudeldi ja kallistati. Suhtemõnu salvestati napid paar minutit, misjärel mindi mornilt atomiseerudes, omaette nutikaga nohistades öhe. Võimalik, et üsna kohe levis Facebooki jm jälplate toel ka teave, kui lahe ja kõva pidu ühtedel kusagil on, ning jagamis- ja kaasaelamisrõõmu lehvis laiemalt. Üldiselt […] Vaata lähemalt ›
30
Kui käisin kunagi 1970. aastate alguses esimest korda Loomingu toimetuses, jättis Harju tänava kirjanike liidu pikk koridor mulle sügava mulje. Ma teadsin hästi, millistes ruumides tehti soomlaste samaväärset kirjandusajakirja. Parnassot. Parnassot toimetati kahe poole päevapalgaga mehe jõul: kaks kirjutuslauda vastakuti toas, mida tuli jagada kõigele lisaks veel ajakirjadega Metsästys ja Kalastus ning Kanava. Ja kui […] Vaata lähemalt ›
73
Luulel läheb Eestis suurepäraselt. Aastas ilmub üle saja algupärase luuleraamatu. Tugevad luuleaastad sammuvad üksteise järel hingamisruumi jätmata. Luulet kirjutatakse, sellest räägitakse ja kirjandusteadlane Joosep Susi kinnitab raadioeetris, et luuleväli on rikkalik. Samal ajal on luuleraamatute tiraažid kolmesaja ringis ja neid ostavad suures osas ühed ja samad inimesed. Ma ei taha itkema hakata, aga näitena kannab […] Vaata lähemalt ›
23
Viimasel paaril aastal on meedias puhuti lahvatades hõõgvel püsinud järjekordne vaidlus eesti (kirja)keele ümber: kas ja kuidas tuleks keelt korraldada, kellel on volitused keele üle otsustada ja kes selliseid volitusi saab anda. Diskussiooni vahekokkuvõtte esitas eelmise aasta detsembris keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang, resümeerides optimistlikult: „Eesti keelel läheb kokkuvõttes siiski hästi, vaatamata sellele, et arutelud keelevaldkonna […] Vaata lähemalt ›
48
Äsja toimusid riigikogu valimised, millele eelnenud valimiskampaania käigus rõhutasid erakonnad, sh valimised võitnud Reformierakond ja uus tegija riigikogus Eesti 200, teaduspõhise lähenemise tähtsust poliitikas. Loodetavasti avaldub valmisolek teadlaste nõu kuulata ka uue riigikogu ja valitsuskoalitsiooni töös. Üks teadlastele ja poliitikakujundajatele võrdväärselt huvi pakkuv teema võiks olla ühiskonnateadlaste uuringud, kus tuuakse välja ühiskonnas levinud stereotüübid osa […] Vaata lähemalt ›
114
. Elame aastas 2023 m.a.j, kolonialismi sünged ajad on ammugi möödas. XV sajandil asusid esimesed hispaanlastest ja portugallastest meresõitjad teele, et avastada uusi maid ja hõivata need Euroopa jaoks. Christoph Kolumbus sattus oma seikluslikel reisidel Uude Maailma. Algas see, mida ajaloolased nimetavad uusajaks ja mis ulatub tänasesse päeva. Olgugi et Venemaa sõjalise kallaletungi tõttu Ukrainale […] Vaata lähemalt ›
160
Laurie Penny on briti feministlik kriitik ja kirjanik, 2000. aastate blogisfääris tuule tiibadesse saanud autor, keda on avaldatud ajakirjades The Guardian, New Statesman, The Independent, The Nation jne. „Seksuaalrevolutsioon. Tänapäeva fašism ja feministlik vastupanu“ on tema kaheksas raamat ning esimene, mis on eesti keelde tõlgitud. Kohalikud lugejad teavad Pennyt ehk kõige paremini tema Trumpi valimistele […] Vaata lähemalt ›
0
bell hooksi „Kõik armastusest. Uusi nägemusi“ teeb, mida ütleb. Pakub laia ampluaa nägemusi armastusest, mis ei piirdu kaugeltki romantilise armastusega. Ühtlasi ei räägi raamat armastusest kui paratamatust tundest, vaid kui kavatsusest, valikust ja teost. Ehk on just see bell hooksi raamatu vaatlemiseks üks põhilisemaid arusaamasid. Teine on bell hooksi (1952–2021) taust. bell hooks (justnimelt väiketähtedega), […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta algul esitasime Sirbis kunstiavalikkusele ettepaneku maksta õiglasemat töötasu.1 Ettepanek sündis koostöös ligi 70 kunstivaldkonna esindajaga ja lähtub põhimõttest, et õiglase tasu kujundamisel tuleb arvesse võtta töömahtu. Ettepanekule lisasime astmelise soovituslike tasumäärade mudeli, mille kõrgem palgaaste on seotud kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja madalam aste riikliku alampalgaga. Nüüd, aasta pärast, vaatame, kas ja kuidas on ettepaneku […] Vaata lähemalt ›
42
Järgnevalt on kirjeldatud episoodid keskkonnaküsimustega tegelevate ekspertide igapäevast. Saan e-kirja, kus kutsutakse eksperdina osalema arutelusse. Välja on toodud töö lepinguline koostaja, ette on nähtud avalik arutelu ja arutelu ekspertidega. Projekti kodulehel on kirjas rahastaja ja rahastatavad. Ainsad, keda ei tasustata, on eksperdid, kuigi neilt oodatakse peamist sisendit ning paaripäevast eeltööd materjaliga. Küsimuse peale, kas töö […] Vaata lähemalt ›
37
Ooper „Cyrano de Bergerac“ 22. IV (esietendus) Vanemuise teatri väikses majas. Helilooja Eino Tamberg, libretist Jaan Kross (Edmond Rostandi näidendi alusel). Muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendid Martin Sildos ja Taavi Kull, lavastaja, kostüümi- ja lavakujundaja, valgus- ja videokujunduse idee autor Mare Tommingas, valguskujundaja Andres Sarv, videokujundaja Juho Porila, kontsertmeistrid Piia Paemurru, Margus Riimaa ja Katrin […] Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatri ja EMTA lavakunstikooli „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“, autor ja lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Eugen Tamberg, muusikajuht Riina Roose, video- ja valguskunstnik Rommi Ruttas. Mängivad Katrin Saukas ja EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice […] Vaata lähemalt ›
4
Londonis tegutseva arhitekti Pascal Bronneri joonistused on pälvinud palju tähelepanu. Teda on tunnustatud Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi (The Royal Institute of British Architects, RIBA) pronksmedali, Serjeanti auhinna ja Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnaga. Koos partner Thomas Hillieriga veavad nad bürood Flea Folly Architects, nende eesmärk on luua üllatavat ja rõõmu valmistavat arhitektuuri, mille puhul pole funktsionaalsus peamine. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 01:57
Viimane uuendus: 01:48.
Uudiste reiting uuendatud: 01:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)