Juuni hakul esitleti Eesti Kunstiakadeemias (EKA) aruannet „Vanalinn. Pärand, elukeskkond, turism“, mis on kolmeaastase uurimisprojekti kokkuvõte. Juhtumiuuringut juhtis EKA muinsuskaitseosakonna nooremteadur Triin Talk, rühmas töötasid veel arhitekt Raul Kalvo ning Tallinna Tehnikaülikooli sotsioloogid Katrin Paadam ja Liis Ojamäe. Tänuväärt panuse andsid ka mitmed EKAs muinsuskaitset ja konserveerimist ning arhitektuuri õppivad tudengid. Tallinna sadama huvi on […] Vaata lähemalt ›
81
Eestis on peaaegu 20 protsenti hoonetest maha jäetud.1 Hoonete halvale olukorrale aitab kaasa vähene hooldus kasutusajal. Tühjade ja kehvas seisus hoonete tõttu väheneb paljude kohtade atraktiivsus, need voolavad elanikest tühjaks ning suurem osa asulatest kahaneb. Kahanevates linnades ja külades jääb elu ja tegevust aina vähemaks. Nii vajuvad need paigad unustusse, sest kõik soovivad kolida suuremasse […] Vaata lähemalt ›
0
Lugesin hiljuti tsaariaja viimaste aastakümnete konstitutsiooniliste demokraatide (liberaalide) partei ühele juhtivtegelasele Pavel Miljukovile pühendatud kollokviumi materjalide kogumikku.1 Nolens volens meenus Ants Laaneots, kes on hoiatanud, et meie noorem põlvkond, aga ka lääne inimesed ei mõista hästi, mida tähendab üks venelaste mentaliteedi põhialuseid, mida nimetatakse deržava’ks. Kui mitmes teises slaavi keeles tähendab vene sõna „deržava“ kognaat […] Vaata lähemalt ›
3
Kui Annie Ernaux sai oktoobris 2022 Nobeli kirjandusauhinna, ei teadnud eesti lugeja temast kuigi palju. Kirjastus Tänapäev on seejärel kiiresti avaldanud kaks esimest tõlget: romaani „Koht“ Malle Talveti ja „Aastad“ Sirje Keevalliku vahendusel. Hea meel on Ernaux’ loomingu jõudmise üle eesti keelde. Kirjalik retseptsioon on seni üllatavalt napp: alternatiivmeedias leidub üks ebakompetentne sajatus, mis ei […] Vaata lähemalt ›
0
1. Herbert Marcuse esmalt 1964. aastal ilmunud „Ühemõõtmeline inimene“ on äärmiselt tänapäevane raamat, käsitledes probleeme ja tendentse, mille tõsidus on vahepeal möödunud kuuekümne aastaga ainult süvenenud. Kasvu ja kasumi nimel raiskamine ehk energia tarbimine on jõudsalt kasvanud (kui pehmelt väljenduda), kogu planeet on haaratud tööstusühiskonna piiridesse, inimese töö ekspluateerimine ei näita mingeid raugemise märke, looduskooslusi […] Vaata lähemalt ›
0
George Monbiot on briti kirjanik ja ajalehe Guardian kolumnist, kes oma värskeimas raamatus kirjutab sellest, kuidas loomapidamine on keskkonnareostuse ja kliimamuutuste peamine põhjustaja ja seepärast tuleb see põllumajandusharu lõpetada ja suurem osa toidust kasvatada laborites. Loomapidamine on kurja juur Monbiot’d tuntakse eelkõige keskkonna- ja poliitilise aktivismi poolest. Ta kuulub nende keskkonnakaitsjate hulka, kes soovitab radikaalsemat […] Vaata lähemalt ›
9
Kuidas suhestub inimene loodusega? Mil moel käitub metsa alla prügi poetaja keskkonnasõbralikult? Kuivõrd kiiresti muutuvad meie looduskaitselised väärtushinnangud? Miks me ei taha väärtustada elutähtsaid ökohüvesid? Mis on sääskede paaritumise võti? Sellest ja paljust muustki räägib hiljuti Eesti väärikaima looduskaitsealase tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia – pälvinud putukateadlane, loodusfotograaf ja innukas looduse populariseerija Urmas Tartes. […] Vaata lähemalt ›
141
Maailm on kaos, on öelnud Vladimir Nabokov. Just kaosele ütleb „läks!“ kirjanik, rajades maailma, mis lööb sädemeid ja kus sünnivad uued seosed.1 Kaos võib teoses esineda nii fantaasiana kui ka päriselt aset leidnud sündmuste esteetilise ülendusena, rääkimata kaosest autori enda elus. Taani kirjanik Tove Ditlevsen, kelle memuaaride halastamatult kiire sündmustikuga on raske sammu pidada, on andekas […] Vaata lähemalt ›
37
Tallinna Linnateatri „Sünnipäevapidu“, autor Harold Pinter, tõlkija Joel Sang, toimetaja Triin Sinissaar, lavastaja Alo Kõrve, kunstnik Martin Mikson, kostüümikunstnikud Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt, valguskunstnik Jürgen Jaam, helikujundaja Arbo Maran, liikumisjuht Rauno Zubko, videokunstnik Lauri Urb, videooperaator Kristjan-Jaak Nuudi. Mängivad Simo Andre Kadastu, Külli Teetamm, Argo Aadli, Maris Nõlvak, Tõnn Lamp ja Mart Toome. Esietendus […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Seitsmemagajapäev“, lavastaja Riina Roose koos trupiga, muusikajuht Riina Roose, kunstnik Anu Konze, valguskunstnik Emil Kallas. Mängivad Jan Ehrenberg, Andero Ermel, Hele Kõrve, Maiken Pius, Liis Remmel, Sandra Uusberg, Kaspar Velberg ja Riina Roose. Esietendus 8. VI Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses. Unelaul näib nii ürgne ja intiimne osa lapsepõlvest, et mõte lastest, kellele kunagi […] Vaata lähemalt ›
0
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia „4avastajaDraamat“, autorid, lavastajad ja etendajad Alissija-Elisabet Jevtjukova, Anna Laura Alamets, Eliise Künnis ja Sebastian Talmar, lavastusdramaturg Isabel Laiapea, valguskujundajad Siim Reispass ja Mairon Tovstsik, juhendaja Ruslan Stepanov. Esietendus 30. X 2022 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Mustas saalis. 4. juunil lõpetas oma lavatee TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavastaja eriala viimase kursuse tudengite teos „4avastajaDraamat“, mille […] Vaata lähemalt ›
21
„Bukarest?“ – „Ei-ei, Bukarest on hoopis sealpool.“ – „Ahaa, lääs. Läänes?“ – „Ei, lääs on teisel pool.“ – „Jah? Ma ei tea. Seal, kust mina tulen, on kõik siin lääs.“1 Cristian Mungiu filmide keskmes on ikka olnud idablokist vabanenud ühiskonna valulik integreerumine liberaalsesse Euroopasse, alates iseseisva Rumeenia sünnitusvaludest filmis „4 kuud, 3 nädalat ja 2 […] Vaata lähemalt ›
27
„Indiana Jones ja saatuse seier“ („Indiana Jones and the Dial of Destiny“, USA 2023, 155 min), režissöör James Mangold, stsenaristid James Mangold, David Koepp, Jez Butterworth ja John-Henry Butterworth, operaator Phedon Papamichael, helilooja John Williams. Osades Harrison Ford, Mads Mikkelsen, Phoebe Waller-Bridge, Antonio Banderas, Toby Jones, Boyd Holbrook jt. Lahendame esimeses lõigus kiiresti ära kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei saa oma sügavaimat elu mõtet teada, sest ma ise kõige täiega kehastan seda mõtet. Kui ma saaksin elu mõtet teada, siis ma oleksin juba väljaspool elu mõtet ja see elu mõte poleks sügavaim elu mõte. Ometi pole ma ju ka väljaspool oma sügavaimat elu mõtet, sest ma just nimelt kogu oma elamisega kehastan […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mu Pärnust pärit ema ja Väike-Maarjast pärit isa hakkasid 1990. aastatel suvilat otsima, oli kõige olulisemaks tingimuseks, et see poleks kummagi lapsepõlvemaa, vaid nende ühine, päris oma koht. Teiseks pidi olema meri ja Tallinna lähedus, et saaks ka pärast tööd kiiresti linnast ära. Pärast mõnda hullumeelset ideed sattusid nad Laulasmaale, kus oli väike nõukogudeaegne […] Vaata lähemalt ›
0
PAUL-EERIK RUMMO, kirjanik ja luuletaja, „Tuhkatriinumängu“ autor Silmast silma kohtusin Andyga vaid kahel korral: aastal 1989, kui ta meid Viiuga oma puutöömehe veoautos mööda New Yorki ringi sõidutas, ja aastal 2018 Tallinnas, kus ta (esimest korda pärast seitsme aastakümne pikkust eksiili) käimas oli. Meeleolu, suhtluslaadi, üldse kogu oma olemise poolest poleks kolmekümneaastast pausi nagu olnudki. […] Vaata lähemalt ›
0
17. juunil lahkus New Yorgis 89aastasena Andres (Andy) Männik – sealse väliseesti kogukonna võtmefiguur, kes oli 1970. aastatel New Yorgi avangardis oluline kultuurikorraldaja ning Eesti kultuuritegijatele aastakümneid New Yorgi kultuurimajakas. Andres Männik sündis 1934. aastal Tartus, tema vanemad olid arhivaarid Olga Männik ja Erik Tender. Andres ja Olga Männik lahkusid 1944. aastal Eestist Saksamaale, kus […] Vaata lähemalt ›
0
„Mitte-suhete“ tagakaas kuulutab, et tegu on „erakordselt kaasaegse raamatuga“. See on korraga lubadus ja hoiatus. Kaasaja tabamise püüe võib viia selleni, et mõnd teemat käsitletakse lihtsalt selleks, et ristike kirja saada. Alkoholism, lahutus, koduvägivald, esoteerika ja vanadekodu – varem lasteraamatuid kirjutanud Tia Navi (Tiia Kõnnussaar) üritab oma esimeses täiskasvanutele mõeldud proosateoses katta need kõik ja seeläbi […] Vaata lähemalt ›
0
Dorian, parim, mis sinu võimuses oli, sai tehtud. Meistri lahkudes jääb temast meeltega tajutav ja hinges hoomatav jälg – see leevendab ja lohutab, pühitseb elatud elu ja teistele antu. Olid operaatorina ja režissöörina tark, hell ja tundlik vaatleja, lihtsusest keerulise otsija, püüdsid loojana ulatuda igavikulisse, selmet olla piiratult ajalik. Tõtt-öelda olid sa meie dokumentalistide hulgas […] Vaata lähemalt ›
129
juulil tähistab 19. sajandi linnakodaniku muuseum 30ndat tegutsemisaastat näitusega “Tühja koha peale tervik. Leila Pärtelpoeg ja linnakodaniku muuseum” Näitusega tähistame muuseumi 30ndat tegutsemisaastat ning teeme kummarduse muuseumi sisekujundajale, teenekale sisearhitektile Leila Pärtelpojale. Näitus tutvustab Leila Pärtelpoja kujunemist sisearhitektiks ning annab ülevaate tema tehtud kujundustöödest. Olulisel kohal on L. Pärtelpoja Tartuga seotud tööd ning loomulikult ka […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 23:44
Viimane uuendus: 23:36.
Uudiste reiting uuendatud: 23:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)