Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
12. juulil kell 16 on kõik huvilised oodatud Vadõm Ištšenko maalinäituse avamisele Eesti Rahva Muuseumis. Näitus „Kõndisin aias mööda rohelist rohtu“ toob vaatajate ette üle kahekümne värviküllase maali, mis saanud inspiratsiooni Ukraina rahvalauludest. Teoste juures saab tutvuda ka rahvalauludega. 1970. aastal Harkivi oblastis Lozovas sündinud Vadõm Vasõlovitš Ištšenko elab praegu Gorišni Plavni linnas Poltava oblastis. […] Vaata lähemalt ›
0
Hooaja viimases Müürilehes intervjueerib Henri Kõiv sotsiaalmeedia praktikate uurijat Katrin Tiidenbergi. Eero Epner analüüsib Lilli Luugi ja Tõnis Saadoja näitel 70. ja 80. sündinud põlvkonna nostalgiat. Sanna Kartau teeb vaatlusi Tallinna ööbussides. Maria Muuk küsib, kas jätkusuutliku maailma poole on võimalik liikuda vaimse jätkusuutmatuse arvelt. Riin Magnus ja Yekaterina Lukina kirjutavad taimepimedusest, Lisete Velt Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini oodatakse kandidaate Eesti teaduse populariseerimise auhinnale, et tunnustada säravaid ja aktiivseid teadusest kõnelejaid ning motiveerida inimesi teadusest rohkem rääkima ja kirjutama. Konkursi auhinnafond on 35 500 eurot. Konkursi eesmärk on märgata ja tunnustada neid inimesi, algatusi ja asutusi, tänu kellele on teadus ühiskonnas nähtavam ja avalikkusele mõistetavam. Konkursile võib esitada nii ennast […] Vaata lähemalt ›
0
XXIII Rahvusvaheline puupõletusalase keraamika suursündmus toimub 09.07.—31.07.2023 Tohisoo mõisas. GRAND FINALE 29.07 algusega kl 19:00! Sümpoosioni eesmärk on julgustada rahvusvahelist vahetust keraamika valdkonnas, tugevdada puupõletustehnika hindamist ja mõistmist ning luua interdistsiplinaarset lähenemist koostöös. Kaks viimast aastat oleme läbi viinud eriteemalisi sümpoosione, mis elavdavad kontaktvõrgustiku loomist ja kunstnike omavahelist koostööd. Kaasame keraamikute gruppi kunstniku, kelle ülesand Vaata lähemalt ›
0
Seda, et Maajaam sai 18. juunil muruniitmisega „Aktuaalsesse kaamerasse“, tuleb tähistada intervjuuga. Taavi Suisalu heliteos „Mürafoonia muruniidukitel“, mida dirigeeris dirigent ja helilooja Arash Yazdani tekitas elevust nii siin- kui ka sealpool ekraane. „Metsikud bitid“ on tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm, mis kulmineerub vabaõhunäitusega 2024. aasta suvel Lõuna-Eesti kuplite vahel. Näitust korraldavad kunstnikud ja kuraatorid, kes […] Vaata lähemalt ›
2
Tia Navi „Mitte-suhted“ Mälestusi Andres Männikust Andres Männik 15. II 1934 – 17. VI 2023 Dorian Supin 25. IX 1948 – 2. VII 2023 Esiküljel Timo Toots ja Mari-Liis Rebane. Foto Ken Oja Vaata lähemalt ›
0
Vaevu jõudis kena, kuid toonilt kurvameelse laulupeo emotsioonitolm langeda, kui meediamajade tornikellad hakkasid taas ärevalt lööma. Kahele hoobile lisandus kolmas, nagu häda sõnastati Eesti Päevalehe juhtkirjas. Lahendust pakuti olematule probleemile, nentis Postimees. Meenutades seda, kuidas ajakirjandus on varem reageerinud riigivõimu algatustele postikorralduses ja maksunduses ja nüüdki uuesti sidunud need teemad ühte pakki uitmõttega võimalikust tsensuurist, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinn on koomas,* kuulutas prohvet, pidades silmas Tallinna kesklinnas ehitustööde tõttu suletud tänavaid ja ristmikke, sellega kaasnevat liikluskaost, kahjusid kesklinna elanikele ja seal tegutsevatele ettevõtetele. Jah, on küll koomas, kuid lisaksin, et eluteeks ristitud arterid on kolesteroolist ummistunud, ja mis veelgi hullem, patsient on ilmutanud juba ka nõdrameelsuse märke. Üles kaevatud ja suletud on Pronksi […] Vaata lähemalt ›
0
Käes on südasuvi ja sisseastumise infosüsteem ehk SAIS viimastel nädalatel üks populaarsemaid keskkondi. Seal saab esitada koolidesse avaldusi, aga ka vaadata, missugused erialad on populaarsemad ja kui suur on konkurss. Peagi avalikustatakse ka pingeread ning saab teada, kas mõni tuttav alustab sügisel oma järgmist õpiteed. Seda muidugi juhul, kui tuttaval on olnud julgust oma nimi […] Vaata lähemalt ›
0
XIII noorte laulupidu „Püha on maa“ 2. VII Tallinna lauluväljakul. Kunstiline juht Pärt Uusberg, lavastaja Uku Uusberg, muusikatoimetaja Kersti Seitam. Liigijuhid Maret Poll (mudilaskoorid), Ave Sopp (lastekoorid), Kuldar Schüts (poistekoorid), Aarne Saluveer (neidudekoorid), Kuno Kerge (noormeestekoorid), Valter Soosalu (segakoorid), Riivo Jõgi (puhkpilliorkestrid) ja Jüri-Ruut Kangur (sümfooniaorkestrid). Seekordne laulupidu oli eriline. Mitte ainult sellepärast, et nii märjaks […] Vaata lähemalt ›
3
Näitus „Mees ja naine“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 10. IX, kuraator Mark Soosaar; näitus „Mees ja mees“ Pärnu Linnagaleriis kuni 23. VII, kuraator Jan Leo Grau; näitus „Naine ja naine“ Pärnu Kunstnike Majas kuni 23. VII, kuraator Marian Grau; näitus „Ajareis nõukogude argipäeva“ Kuressaare Saare KEKi muuseumis kuni 31. VIII; „Ruhnu nägu“ Ruhnu rahvamajas kuni 31. VIII ja festival […] Vaata lähemalt ›
18
Juuni hakul esitleti Eesti Kunstiakadeemias (EKA) aruannet „Vanalinn. Pärand, elukeskkond, turism“, mis on kolmeaastase uurimisprojekti kokkuvõte. Juhtumiuuringut juhtis EKA muinsuskaitseosakonna nooremteadur Triin Talk, rühmas töötasid veel arhitekt Raul Kalvo ning Tallinna Tehnikaülikooli sotsioloogid Katrin Paadam ja Liis Ojamäe. Tänuväärt panuse andsid ka mitmed EKAs muinsuskaitset ja konserveerimist ning arhitektuuri õppivad tudengid. Tallinna sadama huvi on […] Vaata lähemalt ›
81
Eestis on peaaegu 20 protsenti hoonetest maha jäetud.1 Hoonete halvale olukorrale aitab kaasa vähene hooldus kasutusajal. Tühjade ja kehvas seisus hoonete tõttu väheneb paljude kohtade atraktiivsus, need voolavad elanikest tühjaks ning suurem osa asulatest kahaneb. Kahanevates linnades ja külades jääb elu ja tegevust aina vähemaks. Nii vajuvad need paigad unustusse, sest kõik soovivad kolida suuremasse […] Vaata lähemalt ›
0
Lugesin hiljuti tsaariaja viimaste aastakümnete konstitutsiooniliste demokraatide (liberaalide) partei ühele juhtivtegelasele Pavel Miljukovile pühendatud kollokviumi materjalide kogumikku.1 Nolens volens meenus Ants Laaneots, kes on hoiatanud, et meie noorem põlvkond, aga ka lääne inimesed ei mõista hästi, mida tähendab üks venelaste mentaliteedi põhialuseid, mida nimetatakse deržava’ks. Kui mitmes teises slaavi keeles tähendab vene sõna „deržava“ kognaat […] Vaata lähemalt ›
3
Kui Annie Ernaux sai oktoobris 2022 Nobeli kirjandusauhinna, ei teadnud eesti lugeja temast kuigi palju. Kirjastus Tänapäev on seejärel kiiresti avaldanud kaks esimest tõlget: romaani „Koht“ Malle Talveti ja „Aastad“ Sirje Keevalliku vahendusel. Hea meel on Ernaux’ loomingu jõudmise üle eesti keelde. Kirjalik retseptsioon on seni üllatavalt napp: alternatiivmeedias leidub üks ebakompetentne sajatus, mis ei […] Vaata lähemalt ›
0
1. Herbert Marcuse esmalt 1964. aastal ilmunud „Ühemõõtmeline inimene“ on äärmiselt tänapäevane raamat, käsitledes probleeme ja tendentse, mille tõsidus on vahepeal möödunud kuuekümne aastaga ainult süvenenud. Kasvu ja kasumi nimel raiskamine ehk energia tarbimine on jõudsalt kasvanud (kui pehmelt väljenduda), kogu planeet on haaratud tööstusühiskonna piiridesse, inimese töö ekspluateerimine ei näita mingeid raugemise märke, looduskooslusi […] Vaata lähemalt ›
0
George Monbiot on briti kirjanik ja ajalehe Guardian kolumnist, kes oma värskeimas raamatus kirjutab sellest, kuidas loomapidamine on keskkonnareostuse ja kliimamuutuste peamine põhjustaja ja seepärast tuleb see põllumajandusharu lõpetada ja suurem osa toidust kasvatada laborites. Loomapidamine on kurja juur Monbiot’d tuntakse eelkõige keskkonna- ja poliitilise aktivismi poolest. Ta kuulub nende keskkonnakaitsjate hulka, kes soovitab radikaalsemat […] Vaata lähemalt ›
9
Kuidas suhestub inimene loodusega? Mil moel käitub metsa alla prügi poetaja keskkonnasõbralikult? Kuivõrd kiiresti muutuvad meie looduskaitselised väärtushinnangud? Miks me ei taha väärtustada elutähtsaid ökohüvesid? Mis on sääskede paaritumise võti? Sellest ja paljust muustki räägib hiljuti Eesti väärikaima looduskaitsealase tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia – pälvinud putukateadlane, loodusfotograaf ja innukas looduse populariseerija Urmas Tartes. […] Vaata lähemalt ›
141
Maailm on kaos, on öelnud Vladimir Nabokov. Just kaosele ütleb „läks!“ kirjanik, rajades maailma, mis lööb sädemeid ja kus sünnivad uued seosed.1 Kaos võib teoses esineda nii fantaasiana kui ka päriselt aset leidnud sündmuste esteetilise ülendusena, rääkimata kaosest autori enda elus. Taani kirjanik Tove Ditlevsen, kelle memuaaride halastamatult kiire sündmustikuga on raske sammu pidada, on andekas […] Vaata lähemalt ›
37
Tallinna Linnateatri „Sünnipäevapidu“, autor Harold Pinter, tõlkija Joel Sang, toimetaja Triin Sinissaar, lavastaja Alo Kõrve, kunstnik Martin Mikson, kostüümikunstnikud Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt, valguskunstnik Jürgen Jaam, helikujundaja Arbo Maran, liikumisjuht Rauno Zubko, videokunstnik Lauri Urb, videooperaator Kristjan-Jaak Nuudi. Mängivad Simo Andre Kadastu, Külli Teetamm, Argo Aadli, Maris Nõlvak, Tõnn Lamp ja Mart Toome. Esietendus […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Sirp
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 18:33
Viimane uuendus: 18:30.
Uudiste reiting uuendatud: 18:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)