Vanessa cardui Kaija Kesa graafika näitus Galerii Kunstiaken näituseaknal avatud 12. maini 2023 Graafik Kaija Kesa avas Tallinna vanalinnas, Eesti tarbekunsti ja graafika galeriis Kunstiaken näituse, kus peategelane on Vanessa cardui ehk ohakaliblikas. Kui ilmastik ja loodus soosivad, siis liblikas avab soojas õhus tiivad ning lendab oma täies hiilguses. Ka inimene sirutab oma tiivad, kui […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ma esimest korda Tatjana Kozlova-Johannese muusikat kuulsin, oli selle mõju peaaegu raske taluda. See oli 2017. aasta Eesti muusika päevade kontserdil, kus kõlas vokaalteose „To My End and to Its End …“ ehk „Kuni lõpen mina ja algab see …“ esiettekanne. See teos jättis mulle sügava mulje mitmel põhjusel, kuid ehk kõige rohkem radikaalse […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Tähe-Lee Liiv ja Grieg“ Ott Kadariku näitus „Kolbad ja rümbad. 2016–2023“ etenduskunstide lühivormide festival „Made in Estonia“ Karlova teatri „Preili Julie“ Kellerteatri „Mets“ Vaata lähemalt ›
0
Kuni märja ja hilise kevade ning väidetavate dokumendilekete tõttu ei ole Ukraina vägede suurpealetung oma maa vabastamiseks veel alanud, oleme Eestis saanud lahja aseainena kaasa elada uue võimutsükli konarlikule ja üpris dramaatilises toonis algusele. Ettevalmistustööks oli aega justkui piisavalt, sest valimistest on möödas mitu nädalat, kuid ikka läks võimukoalitsiooni tegevusplaani ja ametisse astumise vormistamisel rabistamiseks […] Vaata lähemalt ›
0
Termini „tehisintellekt“ (artificial intelligence ehk AI) võttis kasutusele USA arvutiteadlane John McCarthy 1956. aastal, mõistes selle all süsteemi, mis võimendab inimeste teadmisi ja arusaamist maailmast. Tehisintellekti võimekusest on fantaseerinud paljud kirjanikud ja filmitegijad ning peaaegu alati on need ulmad apokalüptilised ja löövad inimkonnale hingekella. Nüüd, 67 aastat pärast tehisintellekti esmamainimist, võib nentida, et elamegi nende […] Vaata lähemalt ›
0
8.1. Kultuur ja loometegevus 8.1.1. Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks. 8.1.2. Jätkame kultuuriranitsa programmiga. 8.1.3. Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide. 8.1.4. Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsime ERR-i senist rahastusmudelit. 8.1.5. Leiame rahalised võimalused ERR-i uue maja ehitamiseks läbi Eesti Kultuurkapitali rahastusvõimaluste. 8.1.6. Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikaturu fookuspäev 6. IV Erinevate Tubade klubis. Eesti muusikaturu fookuspäev oli esimest korda 2021. aasta kevadel, kui koroona oli laastamistööd teinud juba aasta jagu ning välisartiste oli Eestisse tuua keeruline. See andis aga võimaluse pöörata pilk koduturule, leida siin ühisosa. Ühtlasi oli muidugi vaja rääkida tollal päevakorral olnud raskustest, mis seostusid koroonakriisis hakkama saamisega. See […] Vaata lähemalt ›
0
Vaadates 2023. aasta valimistulemusi võib tähelepanelikku vaatlejat tabada déja-vu-tunne – kõike seda on juba varem nähtud. Reformierakonna hegemoonia näib olevat naasmas ning peamine mehhanism, millega seda kindlustatakse, on samasugune nagu varasematel perioodidel: oma peavastane mängitakse julgeolekukaarti kasutades isolatsiooni, aga ennast pakutakse asendamatu partnerina kõikidesse valimisliitudesse. Kirjeldatud loogikal põhinedes püsis Reformierakond järjepanu võimul 17 aastat (1999–2016), […] Vaata lähemalt ›
24
Uue koalitsioonileppe segaselt kirja pandud ja suhteliselt ambitsioonitus kultuuriosas on ERRi puudutav siiski üheselt paigas: ERRi seadust asutakse uuendama. Selle ettevõtmise parim enne oli küll juba aastate eest, kuid ometi ei ole leidunud Pandora laeka avajaid ei ministeeriumis ega ka riigikogus. Seda enam on oluline, et sügisel alanud seaduse muutmise ettevalmistustöö sai nüüd koalitsioonileppega rohelise […] Vaata lähemalt ›
42
Teatrivaatleja Pille-Riin Purje kutsus hiljutises kommentaaris1 üles kaaluma, kas psühholoogiline teater ei vajaks aastaauhindade määramisel oma kategooriat. Selle taga peitub taju, et teatrilaadile, mis oli aastakümneid vaieldamatu peavool, osutatakse järjest vähem tähelepanu ning kahanenud on ka selle mõistjate ja analüüsijate ring. Kas psühholoogiline teater vajab pärast hiljutisi ümberkorraldusi rahastuses või seekordseid auhinnanominatsioone tõepoolest juba kaitset, […] Vaata lähemalt ›
0
Mul on võimalus kõneleda läbi mitme Sirbi numbri kogutud teostest. Alustan sellest, kust tarbekunsti või disainina käsitletavad teosed tulevad. Hakatuseks lühike sissevaade materjalikunsti kujunemisse Eestis. 1932. aastal ilmus sakslase Gottfried Andrease raamatu põhjal Rasmus Kangro-Pooli ja Henno Rahamäe toimetatud „Moodsa elu leksikon“. See oli uueneva maailma kombeõpetuse intensiivkursus, mis koosnes juhistest, kuidas väärikalt ja kultuurselt […] Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi suurim väljakutse on elada koos erisusi arvestades. Inimkonna ellujäämise ja õnnepüüdluse osa on ka inimloodud füüsilise keskkonna arendamine ja seniste vigade parandamine. Viimases Eesti inimarengu aruandes on keskmes vaimne tervis ja heaolu. Siinkohal toon välja selle ruumiplaneerimist puudutavad sõnumid. Mind on pikka aega huvitanud, kuidas ja miks erineb Eesti linnakultuur sellest, mida olen […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskuses PAKK on Renee Puusepa juhtimisel neli aastat arendatud mustermaja ehitussüsteemi. See tähendab ruumilisi puidust mooduleid, mida saab kokku panna paindlikul viisil eri tüüpi hooneteks. Tehases tootmine hoiab ehituskulud madalamal. Praeguseks on jõutud esimeste ehitamisvalmis tulemusteni. Eelmisel aastal toimus arhitektuurivõistlus Põhja-Tallinna kavandatava musterlasteaia rajamiseks. Hiljuti lõppes ehitushange, millega leiti ehitaja mustermaja süsteemis E Vaata lähemalt ›
0
Luule pole ainult autori sõnaosavus ja pädev kirjanduslik bränding. See elustub alles sihtkohas, mingist salapärasest kokkukõlast lugeja silmis, meeles ja sydames ning laiendab tema elukogemust. Tõeliselt suure poeedi ande kontuur ilmub sama selgelt ka tema elusaatuses. Artur Alliksaar (15. IV 1923 – 12. VIII 1966) teadis, et „kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse“,1 ning muutlik ja […] Vaata lähemalt ›
134
Ligi sada aastat on (kodu)eesti kirjanduselu olnud oma kesksete asutuste poolest üsna tsentraliseeritud. Seda saab kujutada kolme ringiga: esiteks kirjandus ise, s.t autorid ja teosed; teiseks kirjanike liit ning kolmandaks selle ajakiri Looming. Need kolm on moodustanud murdmatu liidu – arvatavasti tihedama süsteemi kui muudes väikekultuurides. Sirje Olesk tsiteerib oma raamatus paar korda Paul-Eerik Rummo 1998. aasta […] Vaata lähemalt ›
33
Kanada päritolu moekunstnik Gary Markle on juba mitu aastat Eestis toimetanud. Moemaailmas ei huvita teda glamuursed catwalk’id või lõputute kollektsioonide turulepaiskamine. Moodi eelistab ta kogeda laiendatud vormis, nii et rambivalguses pole ainult inimene. Masstootmise asemel keskendub ta käelisele praktikale. Hopi galeriis oli 9. IV – 4. IV vaadata tema isikunäitus „Sõlmside“, kus massiivseid „kleite“ kandsid […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta betoonehitis Järve tornid. Arhitektid Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar ja Martin Melioranski, konstruktsiooniinsenerid Jaanus Olop ja Mati Jõgiste. Inseneribüroo Pike monoliitbetooni-lahendus, betoontoodete valmistaja ja paigaldaja E-Betoonelement, betoonitööd teostasid PR Betoon, E-Betoonelement ja Maru Betoonitööd. Betooni tarnija Rudus, raketise valmistaja Peri. Tellija ning peatöövõtja TTP AS. Konkursi žürii: ehitusinsener Aadu Kana (esimees), Villem […] Vaata lähemalt ›
58
Tanel Toomi „Viimase vahiposti“ plakatitel ja turundusmaterjalides keskendutakse näitlejatest vahest kõige enam Kate Bosworthile kui filmi ainsale naisnäitlejale, aga filmihuvilisele on ehk kõige intrigeerivam see, et Hendrichsi rollis astub üles kuulus saksa näitleja Thomas Kretschmann. Kretschmann on oma kireva karjääri jooksul mänginud nii Marveli Kapten Ameerika lugude ajalukku ulatuvas osas parun Wolfgang von Struckerit (filmides […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Vetelkõndija“ (Luxfilm, Ilmatar Film, Eesti 2023, 85 min), režissöör Anu Aun, operaatorid Heiko Sikka ja Ants Tammik, helilooja Silver Sepp, produtsendid Anu Aun ja Maie Rosmann. Viimastel päevadel olen mõelnud palju misogüünia peale. Mõelnud selle peale, kuidas ammusel aal kirjutas Mikk Pärnits nihilist.fm-is mu kohta „üleshaibitud lits“, päitses pilt animeeritud naisest, keda vägistatakse (?) igasse […] Vaata lähemalt ›
177
Aasta 2022 oli valusate selginemiste aasta. Vaarusime justkui ühest katsumusest teise. Taipasime nende kaudu, kui habras on meie ühiskond ja kui õhuke kultuurikiht. Sai selgeks, et koroonaviirus ei hävita inimkonda ja isegi mitte tsivilisatsiooni. Kuigi kisub meid välja harjumuspärasest elust, sunnib peale raskeid valikuid ja tõstab tüli. Küll aga võib tohutult kurja teha inimene ise. […] Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 13:06
Viimane uuendus: 13:04.
Uudiste reiting uuendatud: 13:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)