Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Muidugi on keeruline teha vahet, milline praegusel soojal ajal esietenduv lavastus paigutub olemuslikult suveteatri alla ning milline satub sinna vaid oma etendumisaja tõttu, kuid nii või teisiti oleme taas samalaadses olukorras, nagu paljudel varasematelgi suvedel. Kuidagi ei taha vaibuda teatritegijate kihk astuda mõnes mõisas, küünis või karjamaal publiku ette ka ajal, kui nad võiksid rahus […] Vaata lähemalt ›
0
Näiteks sellepärast, et on suvi, vallatu suvi, laotuses päiksenaer, nüüd on rõõmudeks antud aeg. Just praegu saame kasutada haiguste hooaja ajutist järeleandmist, nautida gripivabu hingamisteid ja vahelduseks natuke ka õues lõõritada. Meie, Eesti noored (kelle hulka end veel soovin lugeda, palun!), armastame oma kodumaad, meile meeldib Eesti suvi, me ilus eesti keel ja laul. Tänu […] Vaata lähemalt ›
0
1 Üle heliseva luiteliiva 2 keerleb kajakate legendaarne lend. 3 Üle virvendava, valge liiva 4 matkan ma, käekõrval väike vend. 5 Vahupärleid ritta lükib meri, 6 hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. 7 Lainte rütmi kajastab mu veri, 8 igas libles tuikav päiksekiir. 9 Tunnid helepalgsed pikka kaovad, 10 pikka läände lookleb raugust õhkuv rand. 11 […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsuse moodustamisest on nüüd juba kaks kuud läinud ning mitmesugused tähtajad hakkavad valitsuse tegevusprogrammis kätte jõudma. Alustan algusest: kas teie ettekujutus, mida kultuuriministeeriumis juhitakse ja mida üldse saab juhtida, on osutunud tegelikkusega kooskõlaliseks või toimub valitsemisalas hoopis midagi muud kui see, mis paistis riigikogu kultuurikomisjonist? Kultuur kui selline on pidevas muutuses koos inimeste ja ühiskonnaga. […] Vaata lähemalt ›
9
Eestis, kus tapatalgud Ukrainas on uudiste peateema, peaks olema kõik selge. Ometi andis ligi pool narvalastest – Eesti Vabariigi kodanikud – sel kevadel hääle Venemaa hävitussõda õigustanud Mihhail Stalnuhhinile ja Aivo Petersonile. Erik Gamzejevi arvates jagavad Stalnuhhini ja Petersoni vaateid veel kümned tuhanded mittekodanikud. Nagu on ka sõnatud, „mis Toomil meelel, see Stalnuhhinil keelel“. Putini […] Vaata lähemalt ›
79
Wagneri grupi jaanipäevaretk Moskva peale kõneleb sellest, et Venemaa pealinn on kaitseta ja iga suurem relvastatud jõud võib riigis võimu üle võtta. Kuigi Wagneri grupp otsustas sedakorda taanduda, on džinn pudelist välja lastud ja võib arvata, et jaanipäevaretkele järgneb ka mihklipäevaretk. Eks igal oinal ole lõpuks ka mihklipäev. Võim, kellele võib oma tingimusi esitada mingi […] Vaata lähemalt ›
28
Hiljutises Värskes Rõhus ilmunud kirjutis keeletoimetaja karjääri algushetkedest1 lõpeb kahjuks toimetajatöö mõttes kõige põnevamal kohal. Seepärast ja teistestki kirjatükkidest ajendatult võiks minna kogemuse najal ajajoonel kaugemale ja anda toimetajatööst terviklikuma pildi. Keeletoimetaja alustab õpipoisina2 Ülikoolilõpetanu on ikka tarkust täis ja tahab oma teadmisi hoogsalt rakendama hakata. Ka noor keeletoimetaja on innukas ja tulvil siirast soovi […] Vaata lähemalt ›
20
Näitus „Linnamaardla. Spolia naasmine“ arhitektuurimuuseumis kuni 30. VII. Kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa, kaaskuraator Maria Helena Luiga. Osalevad Andrea Tamm, Maria Helena Luiga, Hannes Praks, Henri Papson (Kuidas.works); Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke; Mariann Drell ja Ruuben Rekkor; Holger Orek (säästva renoveerimise infokeskuse vanamaterjaliladu); Simo Ilomets ja Anni Martin (Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut), Andres […] Vaata lähemalt ›
0
Niguliste muuseumi klaaslift ja taevakorrus. Arhitektuurilahendus ja kujundus Koko Arhitektid, sisearhitekt Liis Lindvere (Koko Arhitektid). Avati märtsis 2023. Niguliste kirik on märkimisväärne nii mitmeski mõttes. See on meie üks uhkemaid keskaegseid linnakirikuid, mis Tallinna vanalinnas ainsana sõjapurustuste ohvriks langes. Selle taastamine muuseum-kontserdisaaliks Nõukogude ajal, kui ülejäänud sõjas purustatud linnakirikud kas lammutati – Pärnu Nikolai, Narva […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ Nigulistes kuni 5. XI. Näituse juhtkuraator Merike Kurisoo, kuraatorid Greta Koppel, Lars Nylander (Hälsinglandi muuseum) ja Jan Friedrich Richter (Berliini Riiklikud Muuseumid), kujundajad Liis Lindvere ja Villu Plink ning graafiline disainer Tuuli Aule. Niguliste kirikus eksponeeritud näitus on mitmeti tähelepanuväärne. Sõna otseses mõttes kõige nähtavam on muidugi Rootsist Bollnäsi kirikust […] Vaata lähemalt ›
41
August Künnapu retrospektiivnäitus „Le soleil de ma vie“ Kadrioru galeriis kuni 1. VII. Mait Vaigu film näitusest (20’39’’). August Künnapu on Kadrioru galerii maalinäituse esitanud senise loometee kokkuvõttena. Tore, et kunstnik teeb loomingust ülevaate 45. sünnipäeva puhul, ootamata traditsioonilist juubelit. Niisiis saab kõigepealt istuda Kadrioru galerii aatriumi mugavas toolis ja tutvuda raamatutega kunstniku loomingust, Elnara […] Vaata lähemalt ›
66
Viimane poolaasta on olnud kohalikule helikunstile eriti viljakas aeg. Selliseid säravaid hetki on loomulikult ette tulnud varemgi, kuid praegune lainehari tundub olevat kuidagi eriti kõrgelennuline. Seda eelkõige põhjusel, et igal aastal eri kunstisuuna tutvustamisele keskendunud kunstifestivali „Ma ei saa aru“ keskmes oli seekord helikunst (toimus 9. ja 10 VI Telliskivi loomelinnakus). Selleks oli põhjust ka […] Vaata lähemalt ›
0
Juuli alguses linastub Tšehhis Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil Leida Laiuse mängufilm „Varastatud kohtumine“, mis valiti filmiklassika programmi „Out of the Past“ ehk „Otse minevikust“. Sündmus ise on märkimisväärne, sest ei juhtu just sageli, et nii väärika festivali programmi valitakse mõni vana eesti film. Tänavu märtsis tähistati 100 aasta möödumist Leida Laiuse sünnist tema filmide juubelinädalaga. […] Vaata lähemalt ›
114
Olen kasvanud kõnekäänuga „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ (rääkimata kanade kusemise müsteeriumist). Selline mõtteviis on ajakohatu ja naiivne, isegi kõrk – agressiooniuriini kirbe hais on vallutanud maailma, mis kaetud inimkonna ülbusepasa kihiga. Vaikimine on argadele, sest ajatud inimväärtused jäävad püsima vaid siis, kui igaüks meist liitub häälekalt protestikooriga, nagu viitas oma Viini pidunädalatel peetud kõnes Euroopale […] Vaata lähemalt ›
20
„Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“, lavastaja Sveta Grigorjeva, helilooja Martin Kirsiste, kunstnik Mara Kirchberg, valguskunstnik Sebastian Talmar, videokunstnik Anastassia Semjonova, dramaturg Kerli Ever. Tantsivad Kristiina Vilipõld, Riina Ausma, Helina Karvak, Linda Vaher, Pääsu-Liis Kens ja Sveta Grigorjeva. Esietendus 5. V Sõltumatu Tantsu Laval. Eesti teatrikäsitluses ja -kriitikas näivad ootused jagunevat peamiselt […] Vaata lähemalt ›
43
Niisiis – keda ei huvitaks suhted, mis on kõikjal meie ümber ja määravad eluslooduse majapidamise ja mida uurib ökoloogia (Kristjan Zobeli „Ökoloogia võhikutele“, edaspidi KZ, tagakaanetekst)? Teisalt: „Kõik mis meie elus on hästi või halvasti, taandub evolutsioonibioloogiale“ (Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“, edaspidi TS, lk 8). Need on kaks raamatut, mis näivad vastanduvat teineteisele nii taksonoomiliselt, […] Vaata lähemalt ›
158
Kui Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna põliselanike rahulolematust neile tekitatud eluraskustega võrreldi veel mõne aasta eest XX sajandi algupoole mandalada kogunemistega,1 siis koos hantide heitlusega naftafirmade vastu hakati meenutama 1930ndate aastate Kazõmi jõe ja Num-to järve piirkonnas toimunud ülestõusu. Rahutus jumala kodus Hantide ja metsaneenetsite püha järve Num-to ümbruses valitses veel 25 aastat tagasi vaikus ja […] Vaata lähemalt ›
73
Augustinus pihtis, et aja osas on ta suures segaduses. Ta ei teinud sellest saladust ja seetõttu teavad lääne mõttelooga kursis olijad, et kui keegi Augustinuselt ei küsinud, mis on aeg, siis ta teadis küll, millega on tegu, aga kohe, kui keegi seda temalt küsis, kadus tal järg käest ja ta ei teadnud enam. Nii nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Oli kord jõekäär Lõuna-Eestis ja talu, kus kasvas kuus last. Kolm venda sattus sõjakeerises välismaale. Nad ei näinud enam oma kodu ega vanemaid, vaid rajasid elu kaugel teisel pool maakera. Tagasi said nad tulla alles aastakümnete pärast, külla taas iseseisvale Eestile. Kolm ülejäänud last, kaks tütart ja poeg, jäid Eestisse, elasid üle Nõukogude võimu. Üks […] Vaata lähemalt ›
0
Oli aeg, kui üks seltskond üritas tõsimeeli tantsuliigutused ära tõlkida, ikka selleks, et tantsuetendus oleks arusaadav. Näiteks ülakehast ettepoole küürus olemine tähendab, et tegelane on kurb. Kohe, kui keha oli tahapoole vibus, läks aga juba keerulisemaks. Vaatajad kippusid seda sillaks kutsuma. Kuna aga sild on kõigile teada võimlemisharjutus, siis oli raske sealt mingit muud tähendust […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Sirp
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
|
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 19:43
Viimane uuendus: 19:40.
Uudiste reiting uuendatud: 19:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne