Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
16. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2023. aasta romaanivõistluse võitjad. Peapreemia ning Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Sihtasutuse keele- ja stiilipreemia pälvis Sven Mikser käsikirjaga „Vareda“. Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt: II preemia – Hannes Parmo „Beeta“ III preemia – Piret Jaaksi „Taeva tütred“ Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia – Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“ Margus Karu […] Vaata lähemalt ›
0
Kui keegi kirjutaks Märten Rattasepast Vikipeediasse artikli, siis küllap tutvustataks teda seal kui andekat ja tunnustatud kirjandusteadlast ja -kriitikut. Priskemaid loorbereid on Rattasepp lõiganud aga hoopis kirjanikuna, ehkki tema sulest ei ole veel ilmunud ühtki raamatut: BAFTA auhindu, Nebulaid ja muid seesuguseid antakse arvutimängude eest. Palusin Märten Rattasepal endale kui võhikule sellest valdkonnast ülevaate anda. […] Vaata lähemalt ›
0
Hiiumaa II kirjandusfestival festival „Fuzz Salvation“ festival „Odessa Classics Tallinn“ Kuidas.worksi näitus „Maast linnaks“ Angela Maasalu näitus „Klaasist südamega narr“ László Moholy-Nagy näitus „Valgusmäng“ Tiina Tammetalu näitused „Exodus“ ja „Tänuteenistus“ Paide teatri „Väljak“ Ugala teatri „Kaheteistkümnes öö“ BodyCartography Projecti „Vastupanu väljasuremisele“ BFMi filmikunsti XIV lennu komöödiafilmide kassett „Nii jääbki v?“ mängufilm „Sügavik“ Esiküljel kirjanik Märten […] Vaata lähemalt ›
0
„Tagasiteed ei ole. Eesti iseseisvuse hind on neli miljonit eurot. Moraali hoidja tapetakse. Vohama hakkavad korruptsioon, stagnatsioon ja Vene propaganda. Viimases lootusetus lahingus hukkub sada ajakirjanikku.“ Niisugune on Eesti ajalehtede peatoimetajate valitsusele ja peaminister Kaja Kallasele saadetud kollektiivkirja kontsentraat. Üdini ja kõikehõlmavalt julgeolekustatud ühiskonnas on iga perekondlik sündmuski rahvuse ja omariikluse eksistentsiaalne küsimus ja kui […] Vaata lähemalt ›
8
Praegu käib ühiskonnas valus vaidlus riigieelarves laiutavate aukude täitmise üle. Arutame, kas koguda mõni miljon eurot riigieelarvesse majutusasutustelt või meediaväljaannetelt. Aga miks ei räägi me maksudebatis sellest, kui odav on hävitada keskkonda? Loodus on meie olemise ainus vältimatu tingimus, nagu ütleb Hasso Krull. Seda arvestades on looduse kahjustamine hämmastavalt odav. Eriti kummalisel kombel annab keskkonnatasude […] Vaata lähemalt ›
0
Päikene paistab ja loodus lokkab, kätte on jõudnud suvi – ka kunstisuvi. Pärnus on avatud juba kolmekümnendat korda „Mehe ja naise“ näitus uue kunsti muuseumis ning kohe avatakse Marian ja Jan Leo Grau kureeritud „Mehe ja mehe“ ning „Naise ja naise“ näitus. Viinistu kunstimuuseumis on lahti selle suve esimesed näitused. Neeruti külas esitleb Maajaam külalistele […] Vaata lähemalt ›
0
Rosinad – just selle toreda metafooriga iseloomustas 23. märtsil ERRi kultuuriportaalis Novaator Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist väliseesti kirjanduse keskust oma raamatukogus pärast selle rekonstrueerimist.1 Aprillis pidin andma kiirvastuse ajakirjaniku liigutavalt lihtsale küsimusele: „Mis siis saaks, kui väliseesti kirjandust enam ei oleks?“ Muidugi, mis siis ikka saab. Või kuhu ta siis kaoks, sest kindlasti […] Vaata lähemalt ›
0
Esimest korda hakkasin pikemalt mõtlema, kas on olemas õiget spordist rääkimise viisi, pärast üht pisut kummalist kommentaari. Tuntud ajakirjanik oli aastaid rääkinud, et tahab kirjutada elulooraamatu endisest sportlasest, kuid praegu seda teha ei saa, sest raamatul ei ole sobivat narratiivi, mis oli viisakam väljendus selle kohta, et sportlane oli elus alla käinud. Oma äraspidine loogika […] Vaata lähemalt ›
21
Liikumisajaloolasele on kõige huvitavamad ajad need, kui liikumisviisis leiavad aset suured üleminekud või isegi hüpped ehk transpordirevolutsioonid (see termin ei ole küll puudustest vaba). Kõige parem sellise ülemineku näide on muidugi XX sajandi algus, kui võeti kasutusele auto. Sellega kaasnes hiiglaslik komplekt muutusi, mida meil, autoajastu inimestel, on tagantjärele üsna raske aduda ja mõtestada, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Mahatma Gandhi „Maailm on väsinud vihkamast“ ilmus 1969. aastal Loomingu Raamatukogus, nüüd juba enam kui pool sajandit tagasi. Sellise pealkirja pani vihiku mõõtu raamatule selle tõlkija Linnart Mäll, kusjuures teosed, millest Gandhi mõtted pärit, kannavad pealkirju „Kõik inimesed on vennad“ („All Men are Brothers“, 1958) ja „Tõde on Jumal“ („Truth is God“, 1957). See raamatuke […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini juhtimisel toimus 19. mail rahvussuhete nõukogu istung, kus arutati riikliku rahvuspoliitika uut strateegiat ning okupeeritud regioonide integratsiooni Venemaa sotsiaalkultuurilisse ruumi, kusjuures rahvuspoliitika muutmine johtuvat välistest ohtudest ja ähvardustest. Istungist võtsid osa Venemaa rahvuspoliitika asjatundjad, duumasaadikud, senaatorid ja rahvuskultuuriautonoomiate juhid. Mis on siis föderatsiooni rahvussuhetega lahti? Kas tõesti koguneti aruta Vaata lähemalt ›
0
Eestis on sünnitusabi kõrgel tasemel, kuid ruumid, kus sünnitatakse, sarnanevad tavaliste palatitega. XX sajandi esimesel poolel sünnitati suuresti veel kodus, kuid paljud tunnustust otsivad arstid hakkasid sünnitust käsitlema kui haigust, millest ainult vähesed pääsevad komplikatsioonideta1, ning arusaam sünnitusest kui loomulikust ja iseenesestmõistetavast nähtusest hakkas taanduma. Sünnituskultuur Eestis Eestis on võimalik sünnitada nii haiglas kui ka kodus, […] Vaata lähemalt ›
0
Kui saan pakkumise teha intervjuu tänavuse Kreisi preemia laureaadi Raoul Kurvitzaga, olen hetke kahtlev: Raoul on küll arhitekti haridusega, aga tegutseb kunstivaldkonnas. Kunstist rääkimist ma pisut pelgan – oht, et teose lahtiharutamisel kaob ära see salapära, mis tast kunsti teeb, on suur. Siis aga meenub Kreisi fondi pressiteade: „Perekond Kreisi kümnenda arhitektuuripreemia laureaat on Raoul […] Vaata lähemalt ›
38
EKA lõputööde festival „Tase“ Tallinnas Vabaduse väljak 8 Tallinna Kunstihoones ja galeriis, kunstnike liidu ateljeedes, Vent Space’is, graafikakojas, Grafodroomis, baari- ja poeruumides, EKAs ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi hoovis* kuni 17. VI. Kaks kuud enne EKA lõputööde festivali „Tase“ avamist Vabaduse väljakul toimus Tallinna Kunstihoone galeriis sümpoosion kuni 26aastastele kunstnikele. Stsenograafia magistrant Riin Maide avas õhtu sõnadega: […] Vaata lähemalt ›
0
Telliskivi loomelinnakus asuv ja veebis leviv IDA Raadio tähistas tänavu viiendat aastapäeva, mida ei ole üldse vähe. Järelikult on IDA Raadiot vaja. Raadio algatajad Natalie Mets, Robert Nikolajev ja Ats Luik meenutavad, kuidas kõik alguse sai. Kust tuli mõte hakata tegema IDA Raadiot? Natalie Mets: See idee tuli Robertil … Robert Nikolajev: See ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Paavli kultuuritehase avamisfestival 9. – 11. VI Tallinnas. Paavli 7a on seni olnud koht tara taga, nagu neid Põhja-Tallinnas võib leida veel ja veel. Kes on käinud Paavli Kaltsukas, on ehk oma sõiduvahendi parkinud just selle värava ette, mille taga avati 9. – 11. juuni nädalavahetusel kolmepäevase festivaliga uus kultuurikeskus. Paavli Kinnisvaralt 3000 ruutmeetri suuruse […] Vaata lähemalt ›
3
Rahvusvaheline visuaalteatrifestival „Tallinn Treff“ 25. – 28. V Tallinnas. Festival tõi Eestisse 17 lavastust ja visuaalteatri aktsiooni 10 riigist, kokku anti 32 etendust ning kohal viibis 60 teatriprofessionaali mitmelt poolt Euroopast. Eesti Noorsooteatri eestvedamisel korraldati mai lõpul taas rahvusvaheline visuaalteatrifestival „Tallinn Treff“, järjekorras kolmeteistkümnes. Küsimusse, mis on visuaalteater, ma laskuma ei hakka. Niipalju, kui olen […] Vaata lähemalt ›
18
Cannes’i festival oli varem märksa polariseerunum: filmidele langesid osaks nii ovatsioonid kui ka väljavilistamine, kirglik publik oli alati valmis oma suhtumist võimalikult häälekalt väljendama. Just seal tabas pahameeletorm Gaspar Noéd „Ümberpööramatu“ ja „Ootamatu tühjuse“1 järel, Antonionit ja „Seiklust“2, Nicolas Winding Refni ja tema filmi „Ainult jumal andestab“3, Bong Joon-hod ja „Okjat“4. Terrence Malick sai pärast „Elupuu“5 […] Vaata lähemalt ›
0
Balti filmi-ja meediakooli filmide auhinnatseremoonia „Best of BFM 2023“ 8. VI. BOBga ehk Bobiga auhinnatud filme saab vaadata Elisa TVs, platvormil Elisa Stage ja Tallinna ülikooli Youtube’i kanalil. Tudengilühikatele kleebitakse tihti tänamatult külge silt „katsetus enne päris filmi“. Kuigi selles tõdemuses on oma iva – oleks naiivne eirata seda, et lühivorm annab võimaluse eksperimenteerida ja […] Vaata lähemalt ›
0
Riigikogu kiitis 24. mail heaks president Alar Karise ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu uueks esimeheks järgmiseks viieks aastaks akadeemik Urmas Varblane. Varblane, kes on olnud Eesti Panga nõukogu liige alates 2009. aastast, asus panga nõukogu juhtima 13. juunil, mil lõppesid senise nõukogu esimehe Mart Laari volitused. Tahtmata kuidagi kahtluse alla seada eelmise nõukogu esimehe teeneid […] Vaata lähemalt ›
28
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
|
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 21:04
Viimane uuendus: 20:58.
Uudiste reiting uuendatud: 21:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)