Tallinna Linnateatri „Poiss, kes nägi pimeduses“, autor Rasa Bugavičute-Pēce, tõlkijad Anni Leena Kolk ja Carmen Karabelnik, lavastaja Marta Aliide Jakovski, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Jan Ehrenberg, Külli Teetamm, Indrek Ojari, Elisabet Reinsalu, Priit Pius, Allan Noormets, Maris Nõlvak ja Tõnn Lamp. Esietendus 11. II 2023 Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žüriiliikmete kommentaarid Lisanna Laansalu, „Milline muusika jääb kuulajas (h)elama?“ Peeter Sauter 2022. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatutest Vestlusring „Digiteerimine kui tõlkeprotsess“ Vestlusring „Hoone renoveerimine algab elanikust“ Henri Otsing, „Nursipalu on võimalus, mitte probleem“ Francesca Arnavas, „Mis juhtub pärast kriisi? Tulevikust jutustamine mõjutab ka olevikku“ Uno Veismann, „Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?“ Johannes. Vaata lähemalt ›
0
29. märtsist kuni 20. maini on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud kunstinäitus „Kas Läänemeri jääb meiega?“. Näitusel on esindatud Joanna Czaplewska (Poola), Rasa Joni (Leedu), Lucija Mrzljaki (Eesti), Gundega Muzikante (Läti) ja Justyna Nyka (Norra) illustratsioonid ja Grażyna Rigalli nukud, mis loodud inspireerituna poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatust „Baltek“. Raamat kõneleb Baltekist, noorest ja targast tursast, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatri auhinnad 2023 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad 27. märtsil kuulutati Narva Vabal Laval välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd. Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab EV Kultuuriministeerium, või Vaike […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 1. aprillil avatakse Viljandis tuntud fotograafi JAAN RIETi 150. sünniaastapäevale pühendatud näitused. Esmalt kogunetakse kell 12.15 Posti ja Koidu tänava nurgale parki, kus on Rieti fotoateljeed ja eramut tutvustav näitus. Sealt liigutakse kella 13-ks Viljandi muuseumi näitusele „Viljandi fotograaf Jaan Riet 150“ ning 13.45 avatakse Kondase keskuse kogu maja hõlmav näitus „Sõsarkond“. Viljandi muuseumi […] Vaata lähemalt ›
0
barokkooperi „Ariadnet otsides“ kontsertettekanne kontsert „Alessandrini ja Bachid“ näitus „Kaunitar koletise kõhus“ Martin Siplase fotonäitus „Talling“ Eesti Lavastuskunstnike Liidu rändnäitus „1 : 10 | Suhe üks kümnele“ Kaja Kann, „Too tants. Nüüdis“ VAT-teatri „Hell häving“ Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalal esilinastus Eestis Anna Hintsi esimene täispikk dokfilm „Savvusanna sõsarad“, mille esilinastus jaanuaris USAs ühel maailma tunnustatuimal festivalil Sundance tõi Annale rahvusvaheliste dokumentaalfilmide programmis parima režissööri auhinna. Tegu on võimsa tunnustusega seitsme aasta pikkuse töö eest, mille käigus küpses režissööris arusaamine talle loomuomasest intuitiivsest loomeviisist ja sellest, kuidas jääda oma käsitlusele truuks ka siis, kui see läheb vastuollu sissejuurdunud üldtunnusta Vaata lähemalt ›
0
Tükike usaldust läks jälle katki, kui tuli välja, et politseijuhid on põhitöö kõrvalt jaksanud ka natuke omakasupüüdlikult susserdada. Sõltumata sellest, millise järelduseni jõutakse juurdluses ning mida lõpuks otsustab kohus, on kahju juba sündinud, politsei usaldusväärsus kannatada saanud. Institutsioonide usaldusväärsuse edetabelis on politsei aastaid kõrgel kohal seisnud ning on, kuhu kukkuda. Seetõttu on ka intsidendi mõju […] Vaata lähemalt ›
0
Nii, sry, et ma ikka sel vanal teemal jauran, aga „Täistunni“ saatest alanud keelekähmlus on nii põnev. Lahe, kuidas inimesi (mind ka!) erutab küsimus, kui suur võiks olla keeleteadlase sõnavara (ja kas osavõtlik ja liiderlik peaksid sinna kuuluma). Aga huvitav on ka küsimus, kas tegu on põhimõttelise arutelu või pigem netikiusuga. Mõnele on tähtis, kes […] Vaata lähemalt ›
2
Eelmise aasta lõpust peale on Eesti kinolevis samm-sammult taandutud tinglikust kokkuleppest Vene filme mitte välja tuua. Ükski juhtum eraldiseisvana justkui ei anna põhjust muretsemiseks, aga film on üks võimas mõjutusvahend ja seetõttu tuleb siiski veenduda, et me rõõmsa konna kombel ei arvaks, et küll on mõnus soe vann. Kui 11. novembril 2022 tõi levifirma Bestfilm […] Vaata lähemalt ›
0
26. märtsil on Leida Laiuse sajas sünniaastapäev, millega seoses kerkib mälusopist esile järgmine stseen. Suitsu tõmbav Jüri Sillart ütleb mulle „Leida ei olnud kunagi modernist“ ja ma tajun selles lauses mingit mulle arusaamatut hukkamõistu. On 2001. aasta, me istume Sillartiga ühes tollase Kalamaja vähestest baaridest ning arutame Leida Laiuse loomingut. Sillart on just teinud mulle […] Vaata lähemalt ›
0
Rootsi nüüdiskunsti fondi Index ajalugu ulatub rohkem kui neljakümne aasta taha. Algusaastail keskenduti fotograafiale ja kirjastamisele, viimased kakskümmend viis aastat on pühendutud nüüdiskunstile üldisemalt. Index ei ole tähtis mitte ainult Stockholmis, vaid Põhjamaadel ja Kesk-Euroopaski, toimides platvormina nii kunstnikele kui ka külastajatele. Indexi väike meeskond on teinud endale selgeks, et tänapäeva kunstiinstitutsiooni roll ei piirdu pelgalt […] Vaata lähemalt ›
26
Art Allmäe ja Katrin Piile näitus „Paremad ajad …“ Viljandi Rüki galeriis kuni 25. III; Kaido Ole näitus „MDF, metall, kumm ja värv“ Temnikova ja Kasela galeriis 20. I – 12. III; Jüri Kase näitus „Laammaal“ Vaala galeriis 17. II – 11. III; Jan Kausi artikkel „Vormuvad võnkelud“, Sirp 3. III. Algselt kavandatud artikkel Katrin […] Vaata lähemalt ›
133
Linnaaiandusel on Eestis pikk traditsioon. Nõukogude ajast on linnapilti jäänud aiamaid, mida nüüdseks kasutatakse justkui illegaalselt, kuid mis toovad inimesed nagu endisajalgi kokku, koondavad lugusid ning pakuvad mõtestatud tegevust. Tallinnas siiski selliseid ajaloo ja aednike lugudega täidetud aedu enam alles polegi. Üleilmsete liikumiste tuules on linnaaiandus võtnud meie pealinnas uusi vorme, näiteks on tulnud kogukonnaaia […] Vaata lähemalt ›
0
1. Modernne ühiskond ei ole kogukond. Ühiskond moodustub hoopis teistsugustest elementidest. Need elemendid tulenevad üldistamisest ja abstraheerimisest. Ühiskonda ei moodusta inimesed ja nende omavaheline läbikäimine. Ühiskondlik läbikäimine on alati institutsioonide vahendatud. Nii olen ma valija, mind iseloomustab teatav palga- ja võlanumber (olen kas vaene või rikas), kuulun teatavasse subkultuuri või hoopis peavoolu, samuti mingisse põlvkonda, […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei oska hõlmavalt vaadelda Loomingu Raamatukogu (aja)lugu ega analüüsida tähendust eesti kirjanduses ja kultuuris 66 aasta jooksul – ei mahuks see vist lehte äragi. Ühest küljest on see tagasihoidlikult ajakirja Looming lisa, teisest küljest meie tõlkekirjanduse kese ja stabiilsuse hoidja. Kirjastusi on tulnud ja läinud, LR jäänud. Äkki ongi päästnud elu ja asukoht kultuuriajakirjanduse tiiva all, […] Vaata lähemalt ›
65
Pühapäeval, 26. märtsil tähistatakse liivi pärandi päeva. Sel päeval heisatakse lipud mitmel pool ajaloolistel liivi aladel, ka Eesti ja Läti piiril Iklas. Ķempi Kārl on selle sündmuse puhuks kirjutanud luuletuse, kus liivi lipu värvid (rohe-valge-sinine) on ühendatud lindude äratamise motiiviga – on ju kevadine pööripäev liivlastel lindude äratamise püha. Liivi pärandi päeva kohta saab lisa lugeda […] Vaata lähemalt ›
0
Bologna lasteraamatumess märtsi algul on selle valdkonna inimestele üks aasta vilkamaid töönädalaid. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonnale oli see ühtlasi seni üks pingelisemaid. Peatun siin kahel alateemal: konflikt IBBY juhatusega ja Euroopa osakondade konverents. Vanem põlvkond tunneb artikli pealkirjas ära ühe laulu algussõnad ja teab, et edasi tuleb juttu sõprusest ja rahust. Rahvusvahelised lastekirjanduse […] Vaata lähemalt ›
0
briti-nigeeria kirjanik Bernadine Evaristo on ajaloo esimene Bookeri preemia võitnud mustanahaline naine tema võiduteos ütleb meile muu hulgas, et võiksime rohkem ühte hoida ja ma olen nõus, mistõttu hoian siinkohal ühte Evaristo endaga, kelle teose üks mõjuvamaid omadusi on vorm ilma lauset lõpetavate punktide ja seda alustavate suurtähtedeta, murtud ridadega, justkui vabavärsis luuletusteks vormistatud tekstiplokkidega, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „12 vihast meest“, autor Reginald Rose, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, valguskujundajad Hendrik Toompere ja Priidu Adlas, helikujundajad Lauri Kaldoja ja Tristan Rebane, videokujundajad Hendrik Toompere ja Tristan Rebane. Mängivad Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Merle […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 07:57
Viimane uuendus: 07:54.
Uudiste reiting uuendatud: 07:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)