Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
13. juunil kell 17 avatakse Kondase keskuse II korrusel Soome kunstniku Loviisa Tala näitus masinatest „Inimene kui masin. Portreed mehaanika kaudu”. Kunstnik on öelnud: „Kohmakad masinad ärkavad ellu värvikate portreedena. Iga teos on kui metafoorne koomiksiruut. Neil kujutatud inimeste lood ja sisemaailmad avanevad äratuntavaiks sümboleiks muundunud värvide ja masinaosade kaudu. Kogu loomeprotsessi vältel süüvin sügavale […] Vaata lähemalt ›
0
Semjon Franki „Inimese hing“, „Reaalsus ja inimene“ ja „Ühiskonna vaimsed alused“ Narine Abgarjani „Simon“ ERSO kontsert „Paavo Järvi ja Triin Ruubel“ René Eespere autorikontsert „Loitsud ja palved“ näitus „Puude taga on mets“ näitus „Ema, mul on Põhjalas näitus!“ Anumai Raska „Parasiidiaed“ minifestival „DinoKino“ animafilm „Suzume“ Esiküljel Praha kvadriennaalil Eestit esindava kogemusruumi „Eternity“ autorid kunstnik Kristiina […] Vaata lähemalt ›
0
8. – 18. juunini toimuval rahvusvahelisel lavastuskunstnike suursündmusel, Praha kvadriennaalil esindab Eestit Tartu Uus teater vabaõhulavastuse „Serafima+Bogdan“ lavaruumist lähtuva kogemusruumiga „Eternity“ („Igavik“). Memoriaali peategelane on igavene võsa, mis pole kunagi kellegi poolt ega vastu, vaid mis kasvab ühtmoodi peale nii lillepeenrale kui ka lahinguväljale. „Eternity“ autorid on kunstnik Kristiina Põllu, kuraator-kunstnik Ivar Põllu ja insener-kunstnik […] Vaata lähemalt ›
136
Vanemad inimesed ehk veel mäletavad nõukogude lastekirjaniku Arkadi Gaidari jutustust „Timur ja tema meeskond“, mida kasutati aastakümneid aktiivselt punases ideoloogia- ja kasvatustöös „keskmise kooliea“ ajupesuks. Lugu on puhas hea ja kurja võitlus, kus head lapsed aitavad Timuri juhtimisel vanureid ja punaarmeelaste perekondi, võtavad kõik nõrgemad oma kaitse alla ning takistavad ühtlasi varga- ja huligaanibandet kurja […] Vaata lähemalt ›
15
Tõenäoliselt peaksin järjepidevalt kirjutama hoopis Kroonikasse või Õhtulehte, sest klikimagnetitest pealkirju olen sama varmas välja mõtlema, nagu Postimees avaldab abieluvõrdsuse vastaseid propagandaartikleid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Eelmisel nädalavahetusel käisin Soomes elava Usbekistanist pärit luuletaja Hamdam Zakirovi kutsel vestlemas eesti-vene identiteedist „Art&Plow“ festivalil. Minuga koos rääkis veel Turu poeet Susinukke Kosola, kodanikunimega Daniil […] Vaata lähemalt ›
0
„What the heck!“ – „Mida kuradit!“ – hüüatasin peaaegu kõva häälega, kui selle aasta varakevadel Tartust Räpina poole sõitsin ja Võnnu kandis lageraie ohvriks sattunud üle pea ulatuvatesse virnadesse laotud kuusehekki nägin. See pikk sirge maanteelõik on mulle mällu sööbinud juba lapsepõlvest, kui, kütusehaisust süda paha, ümara liinibussiga maale vanaema juurde loksusin. Maanteed palistanud sirgetest […] Vaata lähemalt ›
3
Nagu tehnoloogia tihtilugu, kehastab ka jalgratas lootust, et tulevik on parem, õiglasem ja puhtam. Ainulaadseks teeb jalgratta aga tõik, et see lootus ei lähtu usust tehnoloogilisse progressi. Keegi ei oota, et jalgratas hakkaks ise sõitma, lendama või sulgkergelt läbi vaakumtorude liuglema. Jalgratas on ammu valmis, põhijoontes olnud samasugune viimased 130 aastat, ning isegi (elektri)võrr ja […] Vaata lähemalt ›
47
16. V esitas rahandusministeerium avalikule arutelule riigihangete korraldamise uued põhimõtted. Odavaima lahenduse asemel plaanitakse väärtuspõhiseid ja sotsiaalselt vastutustundlikke hankeid. Kas see märgib Eesti ruumiplaneerimises suunamuutust? Kehtiv normaalsus Riigil on ruumiplaneerimises seadusandlusest ja järelevalvest suurem roll. Ta peaks toimima ka teadliku tellija ja suunanäitajana kestliku ja inimkeskse ruumi arendamisel. Riigi loodud ruum peaks normaliseerima neid materjale, […] Vaata lähemalt ›
0
2004. aastal ilmus Krista Leesi raamat „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“, mis pani juba formaadiga mõnust käsi hõõruma: lõbustav oli lugeda tema leide tekstiilivaldkonna sõnavara seast. Sellesse sõnaraamatusse on aga peale harivalt tõsiste entsüklopeediliste sõnaseletuste koondatud ka nende eesti keele spetsiifiliste leidude tõlgendusi materjalis. Tema aastate vältel kogutud tähelepanekute põhjal valminud teoste seas on näiteks tillukestest kleitidest koosnev […] Vaata lähemalt ›
33
Eesti Kunstnike Liidu XXIII aastanäitus Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (Jaan Koorti 24) kuni 22. VI. Osaleb 50 kunstnikku, esindatud on Vaala, Kogo ja Okapi galerii. Žürii: EKLi president Elin Kard ja asepresident Vano Allsalu, näituse kujundaja Kaarel Eelma, Tallinna Kunstihoone kuraator Tamara Luuk ja kunstitoetaja Rain Tamm. Publikuhääletuse võitjale panid kunstitoetajad Tiit Pruuli, Jaan Manitski, Riivo […] Vaata lähemalt ›
21
Briti-Kariibi kirjanik Monique Roffey jagab oma aega Londoni ja Trinidadi vahel. Roffey on sündinud immigrantide peres 1965. aastal, seega mõni aasta pärast Trinidadi ja Tobago saareriigi iseseisvumist. Tema sulest pärineb kaheksa raamatut, ta on pälvinud mitu kirjandusauhinda ning olnud veel mitme kandidaat. Roffey seni viimane romaan, 2020. aastal ilmunud „Black Conchi näkk“ („The Mermaid of Black Conch“) jõudis […] Vaata lähemalt ›
17
Juhan Viidingu 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu 1. VI Tallinna Kirjanike Majas. Esinesid Tiit Aleksejev, Klara Helena Peterson, Anna-Magdalena Peterson, Celia Peterson, Tõnis Rätsep, Laurits Muru, Hele Palumaa, Emili Rohumaa, Jaak Prints, Lembit Peterson, Olav Ehala, Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli XI klass, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased jt. väikese poisi juustesse takerdub tuvi ta küüntesse jääb selle lapse […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Sammud“, lavastaja Mari-Liis Lill, lavastusdramaturg Paavo Piik, helikujundaja Pille-Riin Langeproon. Mängivad Henrik Kalmet, Helena Lotman ja Kaie Mihkelson. Esietendus 13. V Tallinna linnaruumis. Jalutuskäigu vormis lavastus „Sammud“ on fiktiivne lugu kahest omavahel tõmbuvast-tõukuvast armastajast (osatäitjad Helena Lotman ja Henrik Kalmet). 26-liikmeline publikukamp jälitab paari nende jalutuskäigul Tallinna vanalinnas ja kuulab kõrvaklappidest pealt nende kolmetunnist […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Sada grammi taevasina“, autor-lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas, videokujundaja Karl-Gustav Kello. Mängivad Piret Laurimaa, Lena Barbara Luhse, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen. Esietendus 15. IV Sadamateatris. Alliksaare „Ei ole paremaid, halvemaid aegu …“ on kui universaalne rahvalaulukilluke, sobib lohutuseks igavesest ajast igavesti. Kõik näikse teadvat luuletuse kahte esimest rida. Urmas […] Vaata lähemalt ›
0
Sebastian Junger on Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja filmirežissöör, kes on pühendunud ekstreemsete olude ja nende järelmõjude kujutamisele. Tema esikteos „Täiuslik torm“ (ingl 1997, ee 2016) kõneleb ühest 1991. aasta tormisest kalastusretkest. Raamat oli menukas ning 2000. aastal valmis selle alusel ka samanimeline Hollywoodi film Mark Wahlbergi ja George Clooneyga peaosades. Tema järgmine raamat „Surm Belmontis“ käsitleb […] Vaata lähemalt ›
0
„Semjon Frank? Nagu oleks kuulnud, aga ei, ei tea.“ Võib vist öelda, et Semjon Frank (1877–1950) on suurtest Vene filosoofidest üks vähem tuntuid. Isegi nii vähe, et võib õigusega küsida, kas ta sellist epiteeti vääribki. Aga küllap ikka väärib. Vähemasti David Vseviovi järelsõnas raamatule „Reaalsus ja inimene. Inimolemise metafüüsika“ tuleb hästi välja, kuivõrd mõjukas ja […] Vaata lähemalt ›
26
Kuu muusikaelu ülevaadet kirjutades leian end tavaliselt küsimuste eest, kas rõhuda mingile ühisjoonele või tuua välja just erisusi; kas rõõmustada turvalise repertuaari kõrgetasemelise esituse üle, kuna see toob publiku saali, või tõsta esile kõrvalradu pidi käijad, kellel sageli kuulajaid heal juhul paarkümmend. Maikuus pakkus elamusi nii üks kui ka teine suund, kuid et „klassikaline muusika ei […] Vaata lähemalt ›
47
Muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ 31. V Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Muusikast saab mõelda seda kuulates, lahates või sellest mitte midagi aru saades, saab ka lihtsalt artiste kommenteerida või laulutekstide üle naerda. Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ tõestas, et muusikast võib mõelda vähemalt 18 viisil, sest just nii palju oli seekord ettekandeid. […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu 24. veebruaril jagati 48. korda välja Prantsuse filmiauhinnad Césarid –need kõige hinnatumad prantsuse filmivaldkonna auhinnad. Tihedas konkurentsis tõusis tol õhtul mõnevõrra üllatuslikult esile Dominik Molli politseitriller „Mõistatuslik mõrvalugu“1, mis sai suurvõitjana lausa kuus auhinda lähimate konkurentide kahe ees, sealhulgas kõige hinnatumad: parim film, parim lavastaja (Dominik Moll), parim kõrvalosatäitja (Bouli Lanners), parim uustulnuk (Bastien […] Vaata lähemalt ›
14
Sinu laual on kolme inimese CVd. Kristjan, 24. Hoolimata noorusest on Kristjan töötanud kaheksa tööandja juures. Kõige kauem kaks aastat, kõige vähem üks kuu. Kõik tööandjad on tuntud ja on näha, et Kristjan on liikunud järjest rahvusvahelisemate kogemuste poole ning on aastakese ka välismaal töötanud. Oskuste nimekiri on tal muljetavaldav. Mari, 36. Mari on töötanud […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
|
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 22:16
Viimane uuendus: 22:14.
Uudiste reiting uuendatud: 22:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)