2023. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessorile Anastasiya Astapovale. Žürii tõstis esile, et Anastasiya Astapova on rahvusvaheliselt tunnustatud, viljakas teadlane, kes laiendab folkloristikateaduse piire nii Eestis kui väljaspool seda. Anastasiya Astapova sünteesib oma uurimustes loovalt folkloristika, huumoriuuringute ja sotsiaalteaduste meetodeid, analüüsides ja mõtestades folkloori ja võimu vahekorda. Tema töö iseloomu on […] Vaata lähemalt ›
0
27. maist 26. novembrini on Kai kunstikeskuses avatud Hrafnhildur Arnardóttiri/Shoplifteri isikunäitus ‘‘Hüpervõrk‘‘. Tegemist on maailmakuulsa kunstnikuga, kes esindas 2019. aastal Islandit Veneetsia biennaalil. Näitusele on heli loonud Islandi muusik ja andekas teremiinimängija Hekla.Shoplifteri esimene isikunäitus Eestis on spetsiaalselt Kai jaoks loodud monumentaalne ruumiinstallatsioon, kus värviküllane kiudmass ripub labürindina vaataja ümber. Kunstnik on eelkõige tuntud kogu ruumi hõlmavate mitmevärv Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Viimane reliikvia“ (Baltic Film Production, „The Last Relic“, Eesti-Norra 2022, 104 min), režissöör-stsenarist Marianna Kaat, operaator Kacper Czubak, helilooja Lauri-Dag Tüür, produtsent Marianna Kaat, kaasprodutsendid Mette Cheng Munthe-Kaas ja Tobin Auber. Venemaa-lähedus ja tihedad ajaloolised sidemed on taganud Eestile rohkelt idanaabriteemalist teadmist ja tunnetust. Sõja, okupatsiooni ja küüditamise trauma on omakorda tähendanud ettevaatlikkust seal, […] Vaata lähemalt ›
1
Heikki Kännö „Unessaar“ Elin Cullhedi „Eufooria. Romaan Sylvia Plathist“ Eesti Rahvusmeeskoori ja ERSO kontserdid Ühendkuningriigis näitus „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ arhitektuurikooli kevadnäitus Rakvere teatri „Metamorfoos“ mängufilm „Sinine kaftan“ Esiküljel režissöör-stsenarist Marianna Kaat. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kindlaim kinnitus, et vaenlast väravate taga ei ole ega sinna ka ei tule, on Eesti riigikogu viimaste nädalate tegevus ja jutuaine. Kui rahvaesindajad usuksid südame salasoppides NATO ja Venemaa vahelise sõja akuutsust, siis peaks midagigi meelelt keelele jõudma. Isegi valitsuskoalitsioon ei nõua opositsioonilt sisepoliitilise rähklemise katkestamist, kuna kogu riik ja rahvas peab keskendunult otsustavaks lahinguks […] Vaata lähemalt ›
0
Lootuses, et abieluvõrdsus võimalikult väikese aja- ja energiakuluga seadustatakse, möönan, et ma pole kunagi abielualdis inimene olnud. Juba varateismelisena, ammu enne, kui kuulsin sõna „patriarhaalsus“, tekitas mus kummastust ja trotsi naiste komme võtta abielludes mehe nimi. Rõõmustasin, et vähemalt mu oma ema nii ei teinud, kui isaga abiellus: ema selgitas ka, et nad abiellusid, kuna […] Vaata lähemalt ›
97
Koostöökultuur on kultuuri loomises, kultuurikorralduses ja kultuuripoliitikas ikka veel arengustaadiumis. Küllap on igas kultuurivaldkonnas jäänud mõni lahendamist vajav teema toppama või teinud suisa vähikäiku, sest mõned tegelased või institutsioonid, kel võiks olla ühisosa, pööravad tähelepanu pigem erinevustele ning keelduvad ühisosa ja ühiseid eesmärke tunnistamast või üldse otsimast. Sirbi muusikakülgedel (lk 6–8) on seekord põhjalikult juttu sellest, […] Vaata lähemalt ›
0
2. mail otsustati Eesti Interpreetide Liidu üldkoosolekul kokku leppida Eesti solistide ja kammermuusikute õiglase tasu määrades. Esimesed katsed honoraride standardimiseks tehti EILis juba aastaid tagasi, kuid kirjalikult fikseeritud ühiskondliku kokkuleppeni tookord ei jõutud. Seda tervitatavam on EILi värske intsiatiiv, mis leidis käsitlemist ka paar päeva hiljem toimunud Eesti Muusikanõukogu avalikul arutelul „Millised võimalused on Eestis […] Vaata lähemalt ›
171
Enne viimaseid riigikogu valimisi toimusid mitmel korral debatid kultuuri ja selle tegijate, loovisikute rahastamise üle. Kohati oli poliitikuil isegi keeruline hinnata, kes on vabakutseline loovisik, märkimisväärset selgust ei toonud ka koalitsioonilepe. Jätan poliitikud diskuteerima, kes on vabakutseline loovisik ning kuidas teda vähemalt pensionieani töötamas hoida, vaatan, kas ja mida saab loovisik – ja siinkohal keskendun […] Vaata lähemalt ›
3
Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete tagatiste problemaatikat on viimasel ajal palju arutatud ja see puudutab ka Eesti Kultuurkapitali rahastusmudelit. Loovisikute ligipääsu sotsiaalkaitsele takistab peamiselt kolm asjaolu: väike tasu, sotsiaalmaksuga katmata sissetulek ja ebaregulaarne hõive. Esimesed kaks on otseselt seotud kultuurkapitali rahastuspõhimõtetega. Kulka kaudu jaotatakse loovisikutele maksuvabu stipendiume ja loometöötoetusi, mis lõikavad vabakutselised sotsiaalkaitsesüsteemist välja. Kui. Vaata lähemalt ›
14
Välja on ikka asja ja mõnikord tuleb ette ka asjalkäimist. Ometi ei palista meie avalikku ruumi ei puud ega põõsad, pingid ega peldikud. Paranenud on lood prügikastidega, mille puhul on peamiseks mureks lohakas kasutamine ja laisk urnide tühjendamine, samuti vildakas – või ehk hoopis varesesõbralik? – disain. Eriti nukker on seis käimlatega. Käimlatega seotud mured […] Vaata lähemalt ›
74
Võib vist öelda, et elu maal toetub kolmele sambale: poele, koolile ja rahvamajale. Kui on leiba, haridust, kooskäimise ja kultuuritegemise koht, siis on elu elamist väärt. Värskelt on ilmavalgust näinud raamat, kus vaadeldakse rahvamaju kui Eesti omariikluse ja identiteedi loomise hälli. Raamatu autorid kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik, arhitektuuriloolane Karin Paulus ja kultuuriloolane Lauri Suurmaa on […] Vaata lähemalt ›
173
Maist jookseb eesti kinodes prantsuse film „Rodeo“, mis esilinastus umbes aasta tagasi, 2022. maikuus Cannes’i filmifestivali alamprogrammis „Kõrvalpilk“ (Un Certain regard) ning pälvis žüriilt ka auhinna nimega Coup de Coeur, vabatõlkes siis ehk Südamevõit. „Rodeo“ lavastaja Lola Quivoron rääkis Sirbile sellest, kuidas sündis see hüperrealistlik lugu mootorratturitest, kelle tegevus sarnaneb ühevõrra nii võidusõidu kui akrobaatikaga. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Hüvasti Ida, hüvasti Narcissus“ EKKMis kuni 4. VI. Kuraator Tanel Rander, kunstnikud Aliaxey Talstou, Elo Liiv, Holger Loodus, Kateryna Lysovenko, Kirill Tulin, Paulina Pukytė ja Svitlana Biedarieva. „Mina olen su sigitanud, mina su ka tapan.“ Tarass Bulba Aprilli keskpaigas avas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum hooaja Tanel Randeri kureeritud esseenäitusega „Hüvasti Ida, hüvasti Narcissus“. Nagu […] Vaata lähemalt ›
13
Eesti Rahvusballeti „Must/Valge“: Katarzyna Kozielska ja Serge Lifari lühiballetid. „Avatud uks“ („Open Door“), helilooja Georges Bizet, koreograaf, lavastaja ja dekoratsioonikunstnik Katarzyna Kozielska, muusikajuht Kaspar Mänd, dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Marja-Liisa Pihlak, valguskunstnik Rasmus Rembel. Tantsivad Ami Morita, Anna Roberta, Madeline Skelly, Ketlin Oja, Laura Maya, Jevgeni Grib, Ali Urata, William Newton, Joel Calstar-Fisher, Marcus Nilson […] Vaata lähemalt ›
19
Tallinn Music Week (TMW) 10. – 14. V. Usutavasti on mul õigus, kui väidan, et kõik ökosüsteemid vajavad vett. See „päeva sõna“ ilmutas end ühel 2023. aasta Tallinn Music Week’i olulisematest vestlusringidest, mis leidis aset reedel moekas Tallinna hotellis Nordic Forum. Keskustelu pealkirjaga „Ökosüsteemide aeg. Kuidas arendada kestlikult üleminekuetapis Euroopa muusika ökosüsteemi?“ tutvustas algatust „Music […] Vaata lähemalt ›
3
Nii Jamali poolsaare kui ka Euroopa tundraneenetsite elu mõjutavad viimasel ajal hirmud ja väljamõeldised, nii poliitilised, julgeolekualased, kriminaalsed kui ka mütoloogilised süüdistused. Põlisrahva võitlusväli on korraga uus ja vana, haarates poliitikat, meediat kui ka rahva mälestusi ja -luulet. Neenetsid esinevad selles loos üleilmse vandenõu etturite või deemonlike koletistena, kelle tõttu ähvardab Vene maailma murenemine ja […] Vaata lähemalt ›
187
Kuuldavasti arvavad Ivangorodi elanikud, et neil on narvalaste ees suur eelis: nemad saavad imetleda Narva korda tehtud kaldapealset, teiselt poolt aga avaneb vaade inetule võsastikule, mis ümbritseb Ivangorodi kindlust. Ülemöödunud nädalal pakuti Narvale teistsugust vaatepilti. Võsa kadus ja tehti peoplats, kuhu püstitati suur ekraan. Läänekaldal olevat neid ettevalmistusi kiivalt jälgitud ja arutatud, mida linnusest vastu […] Vaata lähemalt ›
0
Idee ukrainlastest ja venelastest kui vennasrahvastest on üldteada. See on arusaam, millega propaganda on üles kasvatanud mitu põlvkonda ukrainlasi ja – olgem ausad – kuni viimase ajani ei ole ka keskmine eestlane osanud ukrainlasel ja venelasel hästi vahet teha. Mis iseloomustab kahe rahva vahelist sidet, nende sarnasust või siis hoopis erinevust? Üks võimalus on uurida […] Vaata lähemalt ›
50
I Külma sõja lõpp hoogustas üleilmastumist, millele peetakse iseloomulikuks deregulatsiooni, multikultuurilisust, interventsioonipoliitikat, kaubanduse rahvusvahelistumist, uute tehnoloogiate laia levikut ja rahvusvahelisi institutsioone. Selliste protsesside tulemusena hakkas maailm meenutama globaalset küla. Liberaalne demokraatia, liberaalne majanduspoliitika ja liberaalsed väärtused andsid üleilmastumisele näo. Eeldused, mis toetasid liberaalset üleilmastumist, vanguvad või on nüüdseks kadunud. Märke, e Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 19:09
Viimane uuendus: 19:05.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)