28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Kauaaegse kirjutamata ja erakondadeülese tava järgi tehakse Eestis põhiseaduslikku riigikorda ja -arhitektuuri sätestavates seadustes muutusi ja täiendusi konsensuslikult, mitte parajasti võimul koalitsiooni jõuga. Nagu parteijuhid ise ütlevad: ilmnema peab poliitiline tahe. See kõlab pisut veidralt, sest eks just soovist poliitikas midagi ära teha ju riigikokku kandideeritaksegi ning seega peaks pulbitsev poliitiline tahe olema kandideerimise eeldus […] Vaata lähemalt ›
44
Abieluvõrdsuse debatis on konservatiivide argumendid jõudnud absurdi: LGBT+ inimestele abieluõiguse andmine ohustavat „heteroseksuaalset identiteeti“ ja rahvuslikku julgeolekut, see viiks pedofiilia ja intsesti legaliseerimiseni ning lõpuks tulenevat abielu „inimese kui looma ja bioloogilise liigi paratamatust olekust“. Nende biologiseeritud argumentide nõrkuse näitamisele on piisavalt tinti kulutatud: homoseksuaalsus on looduses vägagi levinud ning looduse kirjeldamisest ei piisa normide […] Vaata lähemalt ›
18
Karl Ristikivi seltsi ja muuseumi käekäigust objektiivselt kirjutada ei ole kerge. Hindan kõrgelt Ristikivi loomingut ning seltsi kuulub hulk mu sümpaatseid tuttavaid. Möödunud reede hilisõhtul käisin muuseumis, et talletada sealne olustik mällu, sest samal kujul seda enam näha ei saa. Seltsi palvel ostsin minagi nende võlgade katteks mõned raamatud ja olen nüüd seotud isik. Püüan […] Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia XVIII arhitektuuribiennaal „Tuleviku laboratoorium“ Giardini aias, Arsenales, Forte Margheras ja valitud paikades üle Veneetsia kuni 26.XI. Peakuraator Lesley Lokko Veneetsia arhitektuuribiennaali avapäevade järel sai ühismeedias populaarseks foto, mis oleks võinud olla pildistatud kuraatorinäituse avamiselt: lavale on kogunenud suur grupp vanemas keskeas valgeid mehi, kelle seas võis ära tunda maailmanimed nagu Massimiliano Fuksas, Peter Cook, […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa-teemaliste raamatute laviin näib olevat langenud Eestimaa peale, ilmselgelt on tegemist nõudluse hüppelise kasvuga seoses Ukrainas peetava sõjaga. Mida rohkem ja täpsemalt oma idanaabri kohta teada saame, seda parem, sest siis teame, mida sealt veel oodata. Mõne aja eest avaldas kirjastus Kava Briti ajaloolase ja ajakirjaniku Owen Matthewsi raamatu „Häving. Lugu Putini sõja telgitagustest“, mille […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel riigikogu valimistel suure hulga valijate toetuse pälvinud ja koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga võimule pääsenud Reformierakond toob oma tegevusega poliitikakommentaatoritele taas ise teemad lauale. Just nii, nagu toimus 2021. aasta jaanuaris, kui Reformierakond pärast vaheaega uuesti võimule oli pääsenud. Siis tekitasid suuri vaidlusi partei kärpekavad. Seekord aga, vastupidi, on tuliste debattide põhjuseks maksutõusud […] Vaata lähemalt ›
15
Kas diskrimineerimist on vaja? Küsimus võib kõlada retoorilisena, võib isegi näida, et see on iroonia. „Mida on siin üldse arutada,“ ütleb õigluse hääl. Kas pole mitte meie ajastu üks määravaid tõdemusi just see, et diskrimineerimine on pahe, millest peab vabanema? Tahetakse olla vaba kellegi eelarvamuslikust piiramisest, väljajätmisest jne. Ometigi olen aja jooksul üha enam veendunud […] Vaata lähemalt ›
42
„Mart Laar kui põllumajanduse hävitaja“, „ärastamine“, „sundüürnikud“ – rahvasuu kinnitab, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud omandireform oli üks taasiseseisvunud Eesti kõige raputavamaid ja vastuolulisemaid protsesse. Ökonomistid loevad Eesti kiiret tegutsemist tööstusettevõtete erastamisel, riigi suurmajandite lammutamisel ja elamispindade laiali jaotamisel meie majandusedu üheks alustalaks. Meil ei rikastanud erastamine kohalikke oligarhe, nagu juhtus Venemaal ja Lõuna-Euroopas. Niisamuti […] Vaata lähemalt ›
0
Oma esimesel kongressil võtsid võrokesed vastu olulised otsused oma keele, rahva ja maa staatuse ning kaitse kohta.1 Teades võru keele kriitilist seisu, võib tõdeda, et sellise esinduskogu ja otsuste järele on olnud vajadus juba aastakümneid. Et kongress nüüd lõpuks toimus, on suuresti Ukraina sõja mõju. Sõjaõuduste tõttu on kerkinud teravalt päevakorrale Eesti kaitsevõime tugevdamine ja […] Vaata lähemalt ›
115
1. Jaan Kaplinski stipendiumi eesmärk on hoida elavana Kaplinski vaimset pärandit, innustada Kaplinski ilukirjandusliku loomingu, aga ka tema lüürikast, proosast ja esseistikast lähtuvate ideede käsitlemist ning edasiarendamist. Kaplinski oli eesti kultuuriloo kõige laiema haardega intellektuaal. Märt Väljataga on „Valitud luuletuste“ (2021) järelsõna alguses Kaplinski avarust tabavalt kirjeldanud: „Tema sagedased arvamuslood ja sõnavõtud Eesti, Soome ja […] Vaata lähemalt ›
2
Mõlgutades mõtteid Eesti rütmimuusikahariduse käekäigust, tuleb veel kord selgitada rütmimuusika mõistet. Virgo Sillamaa on selle sisu avanud järgmiselt: „Rütmimuusika termin võeti kasutusele XX sajandi teisel poolel Taanis, et tähistada kõiki neid omaaegseid muusikastiile, mille õpetamist pidasid muusikaakadeemiad ja muud haridusinstitutsioonid toona pigem sobimatuks. Sinna alla loetakse reeglina jazz, blues, pop- ja rock-muusika stiilid, aga sageli […] Vaata lähemalt ›
1
Cannes’i rahvusvaheline filmifestival 1. – 27. V 2023. Selline suur ja mõjukas üritus nagu Cannes’i filmifestival toob endaga kaasa lugematul hulgal kõrvalmõjusid ja lisatähendusi, nii et neid on päris keeruline panna mingisse vormi, aga mulle jäi tänavuste sündmuste valguses silma, et suur osa neist võitlustest ja vaidlustest on kuidagi seotud naise ja tema rolliga filmitööstuses. […] Vaata lähemalt ›
54
IV rahvusvaheline foorum „Kultuurikompass“ Eesti Rahva Muuseumis ja TYPA trüki- ja paberikeskuses 18. ja 19. mail. Esimest korda kahepäevasena toimunud foorumil „Kultuurikompass“1 käsitleti mobiilsust2 kultuurisektoris. Tartusse Euroopast ja Ameerikast kokku tulnud kultuurikorraldajad, loovisikud ja poliitikakujundajad otsisid vastuseid küsimusele, mis takistab piiriülest kultuurivahetust. Foorumi pealkiri „Kas kultuur tunneb piire?“ võimaldas läheneda mobiilsuse teemale mitme vaatenurga alt. […] Vaata lähemalt ›
0
Kendal Henryl, kes oli üks foorumi „Kultuurikompass“ esinejatest, on töökogemust kunstiprojektidega avalikus ruumis juba ligi 30 aastat. Praegu puutub ta New Yorgi linnavalitsuse kultuuriasjade osakonna avaliku kunsti voliniku abina kokku paljude programmidega, nagu näiteks protsendikunst, „Linna lõuendid“ (kunsti tellimine ehitusplatse ääristavatele ajutistele seintele ja bänneritele), lisaks töö monumentide ja avalike asutuste ehk raamatukogude ja koolidega […] Vaata lähemalt ›
0
Gesher tähendab ivriidi keeles silda. Üks kord on see Iisraeli sillapea juba Eestisse jõudnud, kui 2004. aasta „Talveöö unenäo“ festivalil etendati Salme kultuurikeskuse laval Isaac Bashevis Singeri romaani „Ori“ järgi tehtud lavastust. See teatriõhtu avas silmad, oli kui sissejuhatav õppetund juudi kultuuri. Lavastanud oli selle Gesheri teatri kunstiline juht Jevgeni Arje, kes asutas selle koos […] Vaata lähemalt ›
15
Teadus- ja arendustegevuses võiksid kvantarvutid tekitada tõelise revolutsiooni. Ühtlasi tuleb tagada, et ettevõtted, valitsused ja avalikkus oleksid kvantarvutite võimalustest ja nendega kaasnevatest riskidest teadlikud. Vaid nõnda saab valmistuda tulevikuks – nii heaks kui halvaks. Praeguste personaalarvutite võimsus on suurem kui mõned aastakümned tagasi aimatagi osati. Ma kirjutan seda artiklit sülearvutil, millel on 64 GB muutmälu […] Vaata lähemalt ›
0
Richard Wagneri romantiline ooper „Lohengrin“ 25. V (esietendus) rahvusooperis Estonia. Muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik Michiel Dijkema (Holland), kostüümikunstnik Jula Reindell (Saksamaa), koormeister Heli Jürgenson, poistekoori koormeister Külli Kiivet. Osades Uwe Stickert või Cosmin Ifrim (Lohengrin), Rauno Elp või Leonardo Neiva (Friedrich von Telramund), Priit Volmer või Pavlo Balakin (Heinrich […] Vaata lähemalt ›
78
Eesti Draamateatri „Teoreem“, autor Pier Paolo Pasolini, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundaja Priidu Adlas, videokunstnik Emer Värk, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam. Mängivad Liisa Saaremäel, Mari Abel, Marian Eplik, Teele Pärn, Jaan Rekkor ja Ursel Tilk. Esietendus 15. IV Eesti Draamateatri suures saalis. Kui Juhan Ulfsaki lavastatud „Melanhoolia“ […] Vaata lähemalt ›
0
Viimaste aastate üha sagedasemate inforünnakute ja väärinfo leviku tõttu pööratakse tähelepanu ka meediapädevuse arendamisele: kriitiliselt mõtlev ja analüüsiv inimene oskab eristada tõde valest.1 Meediamaailm on aga niivõrd palju muutunud, et ka õpetaja, maa sool, võib infohägusse eksida, suutmata tõde valest eristada, ning näha ühismeedias vaid suhtluspaika. Meedia tarbimine tähendab sisu tarbimist: meedia ei võrdu ajakirjandusega, […] Vaata lähemalt ›
0
Harvadel puhkudel, mil avalikkuses võetakse teemaks raamatukogud, kõneldakse neist ikka mingi poosiga – kas rühika pieteeditundega või kahetsevate ohete saatel. Ent mulle on raamatukogu hoopis omalaadne pelgupaik, kuhu pakku mineku teos ei puudu ka patt ja piinlikkus. Räägin lähemalt. Jutt ei käi raamatukogust kui nähtusest, vaid ühest kindlast hoonest – Tõnismäel asuvast rahvusraamatukogu paekivisest paleest, […] Vaata lähemalt ›
132
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Telegram
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.06.2026 01:42
Viimane uuendus: 01:38.
Uudiste reiting uuendatud: 01:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)