Kohe pärast finišit ei hakka sportlase süda jälle tavatempos lööma ja sama käib ka poliitikute kohta. Aus ja õiglane oleks kõigile valimismaratonis osalenutele anda puhkamiseks ja taastumiseks vähemasti nädalake aega, et ennetada võimalikku läbipõlemist ja terviserikkeid. Valijad targa tööandjana selle sundpuhkuse ehk isegi annaksid, aga poliitikaelu ümber pöörlev müramasin nõuab katkematut tööd. Peaminister Kaja Kallas […] Vaata lähemalt ›
1
Enne riigikogu valimisi lubasid nii mõnedki kõva häälega seista eesti keele ja kultuuri kestmise eest. Selle kooriga liitusid ka Eesti Keele Instituudi lubadused ehk „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mis kinnitati 17. veebruaril haridusminister Lukase käskkirjaga ja mida tutvustati instituudis samal päeval ka avalikkusele. Võiks arvata, et sellega on lahenenud viimaste aastate olukord, […] Vaata lähemalt ›
0
Vahest polegi väga riukalik mõelda, et inimene on nagu kiisu või kutsu. Urineerimise asemel märgistame oma territooriumi küll piiritara või kuusehekiga, ent kontseptsioon on sama. Rohketest subkultuuridest ja sallivusest hoolimata käib hoogne punaste joonte tõmbamine. Nii on ju päris kurbnaljakas, et vasakpartei, mille liikmeid peeti juhuslikeks klounideks ja keda reitingutes ei vilksatanudki, sai rohkem hääli […] Vaata lähemalt ›
102
Tszwai So (s 1981) on Briti Hongkongist pärit arhitekt, kellele on südamelähedane mälupaikade projekteerimine ja mõtestamine. Kohtusin Soga Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelisel konverentsil „Kommunistliku terrori nekropol“, kus arhitekt tutvustas oma viimatist suurprojekti: esimese üleeuroopalise XX sajandi totalitarismiohvrite memoriaali kavandit „An Echo in Time“ ehk „Kaja ajas“, mis võitis 2018. aastal Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvormi […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“ arhitektuurimuuseumis kuni 30. IV. Kuraatorid Andres Kurg ja Mari Laanemets, assistent Kristina Papstel. Kujundaja Kaisa Sööt, graafiline kujundaja Indrek Sirkel. Näitusel on esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused Archizoom, Juri Avvakumov, Aleksandr Brodski ja Ilja Utkin, Igor Dřevíkovský ja David Vávra, Dviženije, Stano Filko, István B. Gellér, Jozef […] Vaata lähemalt ›
18
2022. aasta sügisel ilmus kirjastuselt Lugemik kunstnik Marge Monko loomingu käsitlus „Veatu, õmblusteta“. See on mahukas tagasivaade kunstniku üheksateistkümnele teosele aastatest 2014–2021, kus kunstnik on käsitlenud ihade arhitektuuri. See ei ole pildialbum ega kõrvaltvaade, vaid kunstnik Marge Monko, toimetaja Laura Tootsi ning graafilise disaineri Indrek Sirkli tihe koostöö. Monko kunstipraktikat ja eri vaatenurki tema loomingule […] Vaata lähemalt ›
26
Mängufilm „Taevatrepp“ (Filmivabrik, 2023, 107 min), stsenarist ja režissöör Mart Kivastik, operaator Rein Kotov. Osades Mait Malmsten, Timotheus Sammul, Harriet Toompere, Raivo Trass, Ivo Uukkivi jt. Aeg on Tarkovski sõnul iga filmi vundament, nagu heli on muusikale, värv maalile, karakter näidendile. Film annab ajale kindla, nähtava kuju. Seega on see iga filmi nähtamatu peategelane. Tartlase Mart […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduseetikast räägitakse viimasel ajal sageli nii Eestis kui ka mujal riikides. On näha suundumust, et valdkonna eetikastandardid fikseeritakse kirjalikult vastavates dokumentides ning neid püütakse dokumendile heakskiidu andnud institutsioonides realiseerida. See praktika erineb varasemast, kus eetikapõhimõtteid õpiti pigem mitteformaalselt, näiteks autoriteetide eeskuju järgimisega. Eesti hea teadustava võeti vastu 2017. aastal, aga ükski deklaratiivne dokument ei taga iseenesest […] Vaata lähemalt ›
0
Что будет? Ты не беспокойся, да от погибели не бойся, ведь даже смерть только предлог; что еще хочешь за ответа? да будут ночи, полны лета и дни сияющего света и будем мы и будет бог Rainer Maria Rilke, „Hommik“ (vene keeles kirjutatud luuletus)1 Poleks eriline liialdus nimetada Jaan Kaplinskit XX sajandi teise poole tähtsaimaks eesti poeediks. […] Vaata lähemalt ›
161
Läinud aasta lõpul ilmus Iisraelis Jaan Kaplinski mahukas heebreakeelne valikkogu „Tolm ja värvid“ („אבק וצבעים“). Olin raamatu kaaskoostajana kohal Tel Avivis esitlusel, kus tõlkija Gili Haimovich pälvis töö eest Eesti välisministeeriumi tänukirja, ka teos ise on leidnud juba palju positiivset vastukaja. Vestlesime raamatu esitluse järel selle üle, mida Kaplinski luule praeguses maailmas tähendab ning milline […] Vaata lähemalt ›
94
Viimastel kuudel Nursipalu ümber toimuv on pannud mõtlema kodust, koduse koha piiridest. Ja see teeb Valdur Mikita möödunud kevadsuvel ilmunud „Mõtteränduri“ päevakohaseks lugemiseks. Harjutusväljaku laiendamise vajalikkuse eest kõnelejad on üles kutsunud piire üksjagu hoogsalt nihutama: ärgu peetagu koduks vaid maja ja krunti, kodu on Euroopa, kodu on demokraatlik maailm. Omal moel nihutab koduse koha piire […] Vaata lähemalt ›
87
„Igatsused. Teadagi kelle järele“, autorid Jaan Kruusvall ja Jüri Kaldmaa, lavastaja ja muusikaline kujundaja Jüri Kaldmaa, video-, valgus- ja helikujundaja Indrek Tobre. Mängivad Rein Annuk, Helle Laanes, Indrek Tobre ja Alla Ird, laulavad Rutt Poolakese ja Raahel Poolakese. Esietendus 29. I Tartu Kirjanduse Majas. Vaatasin Tartu Kirjanduse Maja saalis Jaan Kruusvalli ja Jüri Kaldmaa tükki „Igatsused. […] Vaata lähemalt ›
27
Vanemuise „Kirsiaed“, autor Anton Tšehhov, tõlkijad Ernst Raudsepp ja Toomas Kall, lavastaja Priit Strandberg, kunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Priit Strandberg ja Ele Sonn, liikumisjuht Marika Aidla. Mängivad Piret Laurimaa, Linda Porkanen, Karol Kuntsel, Helo Kaplinski, Andres Mähar, Ken Rüütel, Margus Jaanovits, Marika Barabanštšikova, Jüri Lumiste, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas, Kristjan […] Vaata lähemalt ›
0
Lastemuusikal „Sipsik“ Eno Raua raamatu ja Edgar Valteri illustratsioonide põhjal 18. II (esietendus) Vanemuise teatri suures saalis. Heliloojad Ewert Sundja ja Tauno Aints, laulusõnade autorid Priit Strandberg ja Leelo Tungal, muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, dirigent Martin Sildos või Kristi Jagodin, lavastaja Maria Annus, libreto autor Priit Strandberg, kunstnik Iir Hermeliin, koreograaf Heili Lindepuu, valguskunstnik […] Vaata lähemalt ›
0
Valter Ojakääru 100. sünniaastapäeval tema tegemistele tagasi vaadates saab taas kinnitust väide, et inimvõimetel pole piiri. Tema 93 aasta pikkuse elukaare alla mahtuvate saavutuste loetelu on pikk ja võimatu on nende hulgast välja sõeluda kõige olulisemat. Tegemist oli ajalookirjutaja, raadio ja kirjutava meedia ajakirjaniku ning helilooja ja saksofonistiga, kelle arhiivikogu teatri- ja muusikamuuseumis koosneb 167 […] Vaata lähemalt ›
16
Thilo Sarrazin, olgu kohe ära öeldud, on paras šarlatan. Sellega võiks siinne arvustus alata ja lõppeda, aga hea tava nõuab väite põhjendamist. Niisiis, tegu on 384-leheküljelise raamatuga, mille mahust 50 lk moodustavad järelmärkused viidetega – andmaks asjale akadeemilist jumet – ning 14 lk register. Peale vaadates soliidne. Teemaks on ootuspäraselt1 migratsioon, mille vaatlus algab kindluse […] Vaata lähemalt ›
35
See raamat juhtus minu öökapile pooljuhuslikult. Isale oli selle keegi kinkinud ning ta andis mulle selle muiates lugeda, et vaata, mis sina ka sellisest raamatust arvad. Kui ma seda õhtul kodus lähemalt uurisin, läksid ohutuled kohe põlema: tagakaanel iseloomustab Martin Ehala (!) Lauri Vahtre (!!) tõlgitud raamatut sõnadega „Vajalik raamat, et kultuurisõja lahinguväljal mitte langeda“ […] Vaata lähemalt ›
60
Koguteost „Eesti merenduse ajalugu“ esitletakse Eesti mereakadeemias 14. märtsil kell 16. Väike on tore olla, teadis juba ligi poole sajandi eest Briti majandusteadlane Ernst Friedrich Schumacher. Eriti siis, kui sellega kaasneb arusaam, et loodusvarad, ka meie aia taga ja osaliselt aia sees sillerdav meri, ei ole mitte tuluallikas, vaid põhikapital. Väike ei tähenda tähtsusetust. Viimase […] Vaata lähemalt ›
0
Residentuur Molini di Trioras Põhja-Itaalia Liguuria maakonnas, mis pühendatud Eesti kunstnike Malle Leisi (1940–2017), Villu Jõgeva (1940–2019) ja Andrus Joonase (1970–2021) mälestusele. 21. II, täiesti juhuslikult Malle Leisi ja Villu Jõgeva 54. pulma-aastapäeval, alustasime Frankfurdi kaudu lendu Nizzasse, Põhja-Itaalia Liguuria maakonnas asuvasse Arma di Taggia linnakesse. Eesmärk oli järgmisel päeval, 22. II aset leidev notaritehing, […] Vaata lähemalt ›
84
Emakeelepäeva üks oodatumaid sündmuseid, Vikerraadio e-etteütlus tuleb taas. Järjekorras juba 16. korda toimuva e-etteütluse tekst on inspireeritud noorte laulu- ja tantsupeost, aga ka liikumisaastast ja Artur Alliksaarest. Vikerraadio kutsub kõiki 14. märtsil tähistama e-etteütlusega emakeelepäeva. Osalema on oodatud koolid, organisatsioonid, üksikisikud ja kindlasti ka kõik laulu- ja tantsupeolised, kes saavad end etteütluse lehel eraldi ära […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Müürileht
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 11:25
Viimane uuendus: 11:24.
Uudiste reiting uuendatud: 11:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)