Tänavu möödub 80 aastat maailma esimese elektronarvuti tööle hakkamisest, milleks oli 1943. aastal Suurbritannias valminud Colossus, loodud Teise maailmasõja ajal ülisalajase projektina sakslaste sõnumikoodi lahtimuukimiseks. Inglaste jõupingutused sakslaste šifreeritud koodide murdmiseks tegi tuntuks suurepärane ekraniseering „Imiteerimismäng“,1 kus Benedict Cumberbatch mängib toonast geeniust Alan Turingit. Colossus jäi salastatuks viiekümneks aastaks. Seetõttu teadis avalikkus kuni 1993. aastani, […] Vaata lähemalt ›
23
Ingeborg Bachmanni „Kolmekümnes aasta“ Eesti muusika päevade kontsert „Oja/Krigul/Metsvahi/Sumera“ Pärnu Linnaorkestri hooaja lõppkontsert Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Vanemuise „Pisuhänd 2“ Rakvere teatri „Süüta süüdlased“ mängufilm „Rimini“ lühimängufilm „Varblane, mitte kanaarilind“ Esiküljel TTÜ arvutisüsteemide instituudi professor Jaan Raik. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 24. mail kell 17 avame Eesti Arhitektuurimuuseumis ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele pühendatud näituse „Linnamaardla“. Ruumiinstallatsioon „Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining, mis viitab kaevandamisele linnaruumist alternatiivina kaevandamisele loodusmaastikust. Energia- ja ressurssihulk, mis kulub tavapraktikas ehitusmaterjalide kaevandamis Vaata lähemalt ›
64
Avalikku arutelu – kui seda viimasel ajal nii üldse saab nimetada – põhiteemasid jälgides on lihtne jõuda järelduseni, et hulk mõistmatust ja tüli tõuseb sellest, et sõnavõtjatele tähendab üks ja sama sõna erinevaid asju. Võib-olla seetõttu, et inimesed on mõistete sisustamiseks lugenud erinevaid raamatuid. Kõik ei saa kunagi olla lugenud kõike, seega rohkem lugemist enne […] Vaata lähemalt ›
146
Oleme teaduseusku, Eesti Teadusbaromeetri uuringu järgi usaldab teadlasi 78 protsenti elanikest. Samuti peab enamik eestlastest teadlasi ekspertideks. (See uuring tehti küll mõne aja eest 2020. aastal.) Oleme uhked, kui „meie teadlased toovad Euroopast suuri grandirahasid“, oleme uhked, kui „meie teadlaste“ asutatud kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete innovatsioon lööb laineid üle maailma. Hea, et meil on piisavalt humanitaare, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalavahetusel toimub Türi lillelaat. Eelmisel peeti Luige kevadlaata ja ülemöödunud nädalal Tagadi vanavaralaata (peenemalt, restauraatorite päev), kus müüdi kõiksugu kraami tuletõrjekiivritest ja piduriklotsidest hitleriaana ning punaordeniteni. Tuhandete kaupa lettideni trügides või šašlõkisabas seistes leiab meie inimene nii omalaadse osaduse. See näib lausa pisut ülev. Johann Wilhelm Goethe kirjutab oma Itaalia märkmetes Verona iidsest amfiteatrist […] Vaata lähemalt ›
75
Euroopas ja üldse läänes käsitleti Venemaad pikka aega kui Pjotr Tšaikovski balleti uinuvat kaunitari, kelle printsi suudlus äratab autokraatia unest ja suunab demokraatlikule arenguteele, millega saab Nõukogude Liidu lagunemise muinaslugu oma õnneliku lõpu. Printsi rolli on selles uinuva kaunitari loos etendanud ridamisi mitmed lääne poliitikud, ennekõike Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid, kuni ühel hetkel sai selgeks, […] Vaata lähemalt ›
3
„See raamat üritas näidata, et kultuuriteoorial on riigikunstile palju pakkuda, andes raamistava käsitluse, milles mõelda loovalt olemasolevate organisatsioonivormide üle ja uurida rohkeid praktilisi ideid, mis jäävad avalikke teenuseid ja valitsemist alati saatma.“ Christopher Hood Sissejuhatuseks pean tunnistama, et Christopher Hoodi raamatut „Riigikunst“ lugedes oli köitvam ja põnevam osa hoopis professor Georg Sootla järelsõna. Põhjuseks on […] Vaata lähemalt ›
9
Võimalik sarnasus reaalsusega on juhuslik. Esimene faas Ah et keegi Roland Lään mäletab, et armastatud kirjanik Smuul olevat osalenud Kõue vallas küüditamisel? Ja üks viieaastane laps mäletas ka? Viieaastane laps ei ole mingi allikas armastatud kirjaniku mälestuse teotamiseks. Laps ei saa millestki aru, isegi kui ta on nüüd juba täiskasvanuks saanud. Jätke lapsed mängust välja! […] Vaata lähemalt ›
249
Alahinnatud kangelased: kas „pehmed“ teadused on tegelikult raskemad? LEHIS MÕISTUS Olen aastakümneid sukeldunud teadmiste universumisse ja selles protsessis märganud ühte huvitavat, kuid tihti tähelepanuta jäänud paradoksi: n-ö „pehmeid“ teadusi võib tegelikult olla raskem mõista ja rakendada kui „kõvasid“ teadusi. Provokatiivne? Võib-olla. Alusetu? Kindlasti mitte. Kõvad teadused, nagu füüsika ja keemia, on sageli nähtavad kui vaieldamatute […] Vaata lähemalt ›
0
Olena Husseinova on ukraina luuletaja, prosaist ja raadioajakirjanik, kes elab ja töötab Kiievis, hariduselt on ta magistrikraadiga filoloog. 2004. aastal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed luuletused. 2012. aastal avaldas ta esimese luuleraamatu „Відкритий райдер“ ehk „Avatud raider“, kaks aastat hiljem järgnes „Superheroes“ ehk „Superkangelased“. Samuti on ta avaldanud lühiproosat ajakirjanduses. Tänavu kevadel viibib Husseinova UNESCO kirjanduslinnade residentuuriprogrammi raames […] Vaata lähemalt ›
0
Üle maailma on nii üldhariduses kui ka kõrghariduses hakatud kõnelema lõimitud keele- ja aineõppest. Kui võtta arvesse eestikeelsele õppele üleminek, on see suund Eestiski möödapääsmatu. Siinses artiklis keskendun üldhariduskooli ainealasele kirjaoskusele ehk keeleteadlikule aineõpetusele, kuid teema puudutab teadusvaldkondi ja erialasid üldisemaltki. Ülikoolides on tavaks õpetada akadeemilist kirjutamist, mis tähendab, et üliõpilased koostavad esseid ja teisi […] Vaata lähemalt ›
16
Theatrumi „Vaatamata kõigele“, autor ja lavastaja Hanna Junti, kunstnik Nele Sooväli, lavastusdramaturg Tambet Tuisk, valguskunstnik Léon Allik, helikujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Merlin Kivi, Anna Kristin McCarthy, Sirelyn Rääk, Erik Richard Salumäe ja Mark Erik Savi. Esietendus 27. IV Theatrumi saalis. Theatrumi uuslavastus „Vaatamata kõigele“ on kollaaž puhastest teatrižanritest. Seal on Eesti etenduskunsti „mina, siin ja […] Vaata lähemalt ›
5
Musta Kasti „Lilli“, autorid Kaija M. Külm ja Jaanika Tammaru, lavastaja-dramaturg Kaija M. Külm, värsi- ja viisidramaturg Jaanika Tammaru, muusika ja seadete autor Kaarel Kuusk, kunstnik Inga Vares, valguskujundaja Karolin Tamm. Mängivad Silva Pijon, Mariann Tammaru, Agur Seim ja Kaarel Kuusk. Esietendus 8. III Genialistide klubis. Enne eelmise aasta kevadet ei teadnud ma Lilli Suburgist […] Vaata lähemalt ›
33
Näitus „Välja ahju tagant!“ Vabamus kuni 10. III 2024, kuraator Piret Karro. 1887. aastal ilmuma hakanud ajakirja Linda avanumbris pöördus väljaandja Lilli Suburg eesti naiste poole järgmiste sõnadega: „Edasi suuremale vabadusele, kuhu kõrgema vaimuharidusega rahvaste naisterahvad juba jõudnud on! Jah, armsad suguõed, välja ahju tagant, edasi lahkemasse elu õhku!“ Sellest tekstist, mida võib tinglikult pidada […] Vaata lähemalt ›
0
Kadri Toomi näitus „Õhulaev ja kasvuhooned“ Vaala galeriis kuni 27. V. Kadri Toomi (1984) huvitab eksperimentaalne nüüdisgraafika. Oma kunstis on ta ühendanud graafika, maali ja fotograafia, tööde eksponeerimisel kasutab kunstnik insallatiivseid võtteid. Kadri Toom on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli Pallas maalingute osakonna ja kaitsnud magistrikraadi Eesti kunstiakadeemia graafika osakonnas. Ta on pälvinud vabagraafikute ühenduse aasta […] Vaata lähemalt ›
169
XV sajandil kasutusele võetud kuivnõela on XX sajandil huvitavalt viljelenud paljud eesti kunstnikud, nimetagem siinkohal Eduard Wiiraltit, Salome Treid, Agate Veeberit, Aino Bachi, Richard Kaljot, Ott Kangilaskit, Renaldo Veeberit, Marje Üksist, Urmas Viiki, Anu Kalmu ja Ülle Marksi. Ofordilt on kuivnõelale üle läinud Vello Vinn ja Silvi Liiva. Selles seltskonnas kuulub Virge Jõekaldale üks kesksemaid […] Vaata lähemalt ›
57
Eesti muusika päevad 26. IV – 7. V Tallinnas ja Tartus. Kunstilised juhid Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kunstiline juht Märt-Matis Lill. Tänavuste Eesti muusika päevade Tallinna osa oli pühendatud hingele (Tartu osas keskenduti vaimule). Olen festivalide teema suhtes alati olnud skeptiline: mind huvitab palju rohkem, mida tahab mulle öelda helilooja, mitte festivali […] Vaata lähemalt ›
0
„Ehitised ei ole niivõrd objektid kui sõlmed, mis on kokku põimitud materjalide voost,“ kirjutab Uus-Meremaa arhitekt Mark Wigley raamatus „Maavaradest sõltumatu arhitektuur: ehitusviis, mis ei kurna“*. Ta viitab arhitekti ameti kultuurilisele kuvandile ja toob välja, et üldiselt peetakse arhitektuuri andmise kunstiks. Arhitektuur lisab väärtust: liidab eraldi väheväärtuslikud osad ja põimib neist hästi toimiva terviku, kuid […] Vaata lähemalt ›
0
4. mail esines Eesti kunstiakadeemia avatud loengute sarjas pealkirjaga „Arhitektuuri päästikud“ Hollandis resideeriv kirjanik ja arhitekt Klaske Havik (snd 1975). Havik on Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Tema kirjanduslikku loomingut on avaldatud Hollandi luulekogumikes ja kirjandusajakirjades. 2021. aastal ilmus tal ingliskeelne luulekogu „Way and Further“. Vestlesime Havikuga kirjanduse ja arhitektuuri seostest ning […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 02:43
Viimane uuendus: 02:06.
Uudiste reiting uuendatud: 02:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)