Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Evelin Zolotko isikunäitus „Armastus kolmnurga vastu“. Külastaja saab näha dünaamilist lugu, mis muutub vastavalt vaatenurgale ja vaatajale ning omakorda vaataja kogemusele. Näitusel „Armastus kolmnurga vastu“ on kolm tegelast: jänes nimega Bunny, kukk nimega Le Coq ja rebane nimega Foxy. Milline on nende omavaheline suhe, kus asuvad […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Angela Maasalu isikunäitus „Klaasist südamega narr“. Näituse kuraator on Maria Arusoo. „Klaasist südamega narri” keskseks motiiviks on maskide taha peitunud tegelane, kes on ümbritseva maailma suhtes teatavas hämmingus, pilk kuhugi ebamäärasesse kaugusesse suunatud, mõtisklemas inimeste individualistliku käitumise ja lõksusoleku üle selle kiirtempos allakäigu taustal. Näituse […] Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnuneni „Ei öelnud, et kahetseb“ ja Rosa Liksomi „Koloneliproua“ ning „Väil“ Stephen B. Heardi „Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik“ Tallinna Linnateatri „Tõhususe sümfoonia“ Teatri Ilieh „Siis-siin-seal“ HBO sari „Viimased meie hulgast“ Esiküljel kunstiteadlane Tamara Luuk. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstiteadlane Tamara Luuk (sünd 1952) kehtestas end 1970ndate ja 1980ndate kunstipildis isikupärase käekirjaga kriitikuna. Pärast kolimist Belgiasse 1990. aastal sai temast 1996. aastal Eesti Vabariigi esimene kultuuriatašee. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu juures ning kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on pärast Eestisse naasmist 2009. aastal jätkunud säravalt Tallinna […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitilise moesõnavara järgi püüab riigikogus tööle hakata koalitsiooni teerull, mida äärmusliku meeleheiteni viidud vähemus soovib end masina teele takistuseks pikali heites peatada või koguni tagurdama sundida. Metafoor on Eesti võimukeeles kasutusel juba aastast 1995 ning selle on kordamööda huulile võtnud kõik erakonnad, kes on parasjagu mõnest valitsusliidust välja jäänud. Iseenesest on tegu äpardunud võrdluse ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kes ei käiks vahel juuksuris ega sirviks seal värvilisi ajakirju? Paljud sirvivad, nii minagi. Kõige sagedamini on salongi valikus Anne & Stiil ning Eesti Naine, vahel ka Buduaar, aiandusžurnaalid jms. Ehkki leian iga kord mõne huvitava artikli, pean tõdema, et ei kuulu vist naisteajakirjade sihtgruppi. Lehitsen neid rohkem erialase pilguga: kas ja kui hästi on esindatud […] Vaata lähemalt ›
0
Kõik semiootikat õppinud inimesed teavad, et Noam Chomsky kasutas lauset „Värvuseta rohelised ideed magavad raevukalt“ näitamaks, et sõnade kooslus, mis moodustab grammatiliselt korrektse lause, võib olla täiesti tähenduseta. Iga järgmine sõna selles lauses tühistab eelmise: roheline ei saa olla värvuseta, idee ei saa olla roheline ega magada ning magada pole võimalik raevukalt. Üks sõber tegi […] Vaata lähemalt ›
61
Taavi Talve näitused on üldjuhul enigmad. Ma tean, et mu ees on lugu, aga üldjuhul kokku veeritud ma seda ei saa. Skeem, mis komponendid kokku viiks, on, kui kunstnikult küsima minna, enamasti üllatavalt lihtne ajalooline ja üldinimlik narratiiv. Kui 2021. aastal Talve näituse „Ma olin Timbuktus“ brošüürile tekste hakkasin kirjutama, võtsin eesmärgiks teha võimalikult selged […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Madalad allikad“ („Shallow Springs“) Helsingi Kohta galeriis kuni 22. VI. Kuraatorid Anders Kreuger, Jaakko Pallasvuo ja Miša Skalskis, kunstnikud Gabrielė Adomaitytė (Leedu/Holland, 1994), Māris Ārgalis (Läti, 1954–2008) , Milla Aska (Soome, 1993), Marikki Hakola (Soome, 1960), Madlen Hirtentreu (Eesti, 1993), Elvyra Kairiūkštytė (Leedu, 1950–2006); Miska Kukkohovi (Soome, 2001), Daria Melnikova (Läti, 1984), Rait Prääts […] Vaata lähemalt ›
33
Kahekümnenda sajandi lõpp, täpsemalt, vaevalt viie aasta pikkune periood 1986–1991 oli tunnistajaks kahe idealistliku ja teleoloogilise maailmapildi kokkuvarisemisele. Ühe lagunemises arvas teine ära tundvat oma võidu, kuid rõõm oli petlik. Esimeseks oli kommunism või sotsialism. Ebaselgus nimetuses on märk ideoloogia sisukaotusest 70 aasta jooksul – lõpuks taandus see lihtsalt katsele keelduda kapitalismist. Mihhail Gorbatšov arvas, […] Vaata lähemalt ›
0
Veel peaaegu lapseeas, 17aastaselt, astus Günther Grass vahetult enne Teise maailmasõja lõppu Waffen-SSi. 1927. aastal sündinud Nobeli kirjandusauhinna laureaat tunnistas seda siiski alles 2006. aasta augustis. Enne seda teadis avalikkus, et ta oli kutsutud lennuväe abiteenistusse ja teenis seejärel Wehrmachtis. See uudis oli ülemaailmne šokk, nagu kirjutati Frankfurter Allgemeine Zeitungis.1 Oli ju Grass 1950. […] Vaata lähemalt ›
41
Kuidas unistada linna? Kuidas unistada nii, et see innustaks paljusid teisi ja nägemus saaks teoks enne, kui see muutunud vajaduste ja veendumuste tõttu aegunuks ja kohatuks osutub? Ja kes siis on need teised unistajad ja teostajad, on neid juba piisavalt või peaks alustama just nende juurde otsimisest? Kõik see on mind kummitanud Tartule UNESCO kirjanduslinna […] Vaata lähemalt ›
29
Tehisaruga sobitasin tutvust selleks, et aru saada, mis võimalusi see arhitektile üldse annab. Mind huvitavad võimalused, mida tehisintellekt arhitektile pakub ja kuidas arhitekti elukutset mõjutab. Esimene kokkupuude uue visualiseerimistarkvaraga oli hoopis tellija kaudu. Sügisel tuli minu juurde klient kindla ettekujutuse ja visuaaliga, mille oli kokku pannud just seesama tehisaju. Ta oli oma äriideed kirjeldanud Midjourney […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti arhitektuurikeskus on tegutsenud 15 aastat. Organisatsiooni missioon on nende aastate jooksul olnud nüüdisaegse Eesti arhitektuuri ja linnaehituse edendamine ja arendamine, arhitektuurialase teadlikkuse kasvatamine, info kogumine, vahetamine, vahendamine ja levitamine nii kodu- kui ka välismaal. Nüüd on keskuse uus juht Hannes Praks lisanud sellele kestliku ruumi nüansi ja loodab keskusest kujundada kompetentsikeskuse. Kuna ta on harjunud […] Vaata lähemalt ›
0
„A Bestiary of the Anthropocene“ („Antropotseeni bestiaarium“) on kohe kindlasti kaunis, juba selle käes hoidmine ja sirvimine pakub tõelist naudingut. Mustal taustal hõbedased joonised ja tekst köidavad pilku ja tekitavad huvi, paber on mõnusaks lehitsemiseks just paraja paksusega. Kui peaks midagi kriitilist ütlema, siis raamatu lõhn tundus tehislikuvõitu, aga see võib olla ka tingitud sisust, […] Vaata lähemalt ›
45
Justin Gregg on Kanada teaduskirjanik, delfiiniuurija ja St. Francis Xavieri ülikooli abiprofessor. Tema intrigeeriva pealkirjaga raamat ilmus eelmisel aastal ja on saanud meedias ning loomadest huvitatud lugejate hulgas palju tähelepanu. Nietzschest ja narvalitest raamatus küll eriti juttu ei tehta, pigem sellest, et inimesele omane intellekt ei ole loomariigis levinud ja sellel on evolutsiooniline põhjus. Justin […] Vaata lähemalt ›
7
See, et ema on viimased 15 aastat olnud mu muusa ja elu armastus, ei tähenda, et ma poleks esimesed 15 teda vihanud. Olen emast ilukirjanduses (ja arvustustes) kirjutanud nii palju, et keegi vist ei usuks, kui ütlen, et olin väiksena totaalne daddy’s girl! Sain lapsepõlves läbi ainult isaga, sest ta tundus minu lapsepõlveplaneedil enam-vähem ainsa […] Vaata lähemalt ›
211
1 Taeva tulipunasel alasil 2 päike vasardab metsalatvu, 3 valged hanged on verise kumaga 4 ennast üleni kinni katnud. 5 Öösel põhjavalguse põlevat 6 vahin maailmatelki, 7 imen pärani silmisse 8 haiget müstilist helki, 9 kuni tähesütele sadeneb 10 viimaks pilvede koredat tuhka, 11 külmast vabisev maailm ometi 12 vastu hommikut veidigi puhkab. Pole midagi […] Vaata lähemalt ›
0
Theatrumi „Mõõt mõõdu vastu“, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, tõlke toimetajad Harald Rajamets ja Jaak Rähesoo, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Marius Peterson, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Eva Eensaar, liikumisjuht Tiina Mölder. Mängivad Ott Aardam, Anneli Tuulik, Andri Luup, Laura Peterson-Aardam, Kristjan Üksküla, Mart Aas, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Tiit Alte, Mare Peterson, Erik […] Vaata lähemalt ›
62
„Peamine mõte, mida tahan edasi anda, on see, et masin on inimesest väga erinev,“ ütleb Rain Rannu, kelle mängufilm „Lapsmasin“ jõuab sel nädalal kinno. „Lapsmasinas“ veedab üheksa-aastane tüdruk vanematega puhkust, aga eksib rabas ära ja jääb lõksu maa-alusesse punkrisse, kus salajane idufirma arendab inimesest targemat tehisintellekti. See on Rannu kolmas täispikk mängufilm pärast „Ameerika suve“ […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 22:04
Viimane uuendus: 22:00.
Uudiste reiting uuendatud: 21:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)