„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Pärast tagasihoidlikku mullust aastakäiku on Eesti film tänavu alustanud mitme hea uudisega. Kui juba dokfilmi „Savusanna sõsarad“1 „Sundance’i“ rahvusvahelisse dokumentaalfilmide võistlusprogrammi valituks osutumine oli meeldiv üllatus, siis veelgi enam tegi rõõmu nende sealne pretsedenditu auhinnavõit jaanuari lõpupäevil. Vaevalt jõudsime kalendris uue kuu ette keerata, kui selgus, et Lucija Mrzljaki ja Morten Tšinakovi värske lühianimatsioon „Eeva“2 […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi kultuuri aastapreemiad Riiklikud teaduse aastapreemiad Eesti Kultuurkapitali valdkondlikud peapreemiad Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2022 „Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“ Ave Taaveti „Karikaturisti eine“ Eesti Rahvusballeti „Korsaar“ ja Vanemuise „Šahrazad“ Pärnu nüüdismuusika päevad kontsert „Guiding Light IV“ Eesti Kontserdi „Gavin Bryars 80“ ERSO kontsert „Märkl ja Brahms“ […] Vaata lähemalt ›
0
Ühes võib kindel olla: mida rohkem päevi on möödas sõja algusest, seda vähem on neid jäänud sõja lõpuni. Täpset kuupäeva ei ole küll suutnud teada anda isegi ennustajaeit Vanga, selle saame teada tagantjärele. Tõenäoline aga on, et Eestis jäädakse pigem ja pikemaks ajaks mäletama sõja alguse, mitte lõpu kuupäeva. Saatuse tahtel langeb see kokku iseseisva […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal oli üks Eesti nooremaid tegevõpetajaid 21aastane Anette, vanim aga 84aastane Sirje.* Sirje sündis aastal 1938, Anette 2001 – nende kahe õpetaja sünnidaatumite vahele jääb täpselt 63 aastat. Sinna vahele mahub Teine maailmasõda, Eesti iseseisvuse taastamine, ülemaailmse interneti kasutuselevõtt ja palju muudki. Kõige huvitavam erinevus võiks aga olla Sirje ja Anette koolitees ja õpetajaameti […] Vaata lähemalt ›
2
Viimasel ajal on populaarsust kogunud üllatusliku kooslusega grupinäitused: vanad kunstnikud kõrvuti verinoortega, tarbekunstnikud kujutavate kunstnikega (kui kasutada ajast ja arust sõnavara), meediumide süntees. Mõnikord tundub, et sellest on moeasi saanud. Iseenesest ei ole see mitte midagi laiduväärset, otse vastupidi, sest kuraatoriprojekt on kuraatori taktikepi all sündinud näitus, millega kuraatori sõnum kas erilise atmosfääri või jutustusena […] Vaata lähemalt ›
0
Anne Erm on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Sel puhul küsisin kuuelt inimeselt, missugused on olnud nende kokkupuuted Anne Ermiga ja kuidas kirjeldavad nad tema tegemiste mõju muusikavaldkonnale. Kogusin need muljed kokku, et visandada vastse laureaadi koondportree. Anne Ermi fenomeni määratlevad siinkohal kultuuriministeeriumi rahvusvahelistumise nõunik ja 2008. aastani eri rollides „Jazzkaare“ vabatahtlik olnud Madli-Liis Parts, ajakirjanik […] Vaata lähemalt ›
74
Lembit Peterson: „Tähtis on selles näidendis, et vaikus kõneleks. Vaikus on kõige kaunim muusika. Siis on tegelased silmitsi (paus) selle vaikusega, mis kõikide vaikuste taga on.“ („Teatrivara: „Godot’d oodates““, ETV, 1987.) Lavastaja Lembit Petersoni elutöö algus on Samuel Becketti „Godot’d oodates“ (Noorsooteater, 1976). Panso kooli VII lennu tudeng mõtles küll toona hoopis Molière’ile. Ta meenutab […] Vaata lähemalt ›
295
Kõigepealt tuli Priit Pärn Tapalt. Siis tuli ta Tartu ülikooli bioloogia erialalt. Siis tuli ta kaskadööriks legendaarse nn mõõga ja mantli filmi „Viimne reliikvia“1 juurde (tegelaskujuks nimetu Mässaja). Siis mingil hetkel tuli tal karikaturistina trükiajakirjanduses silma paistmine aina paremini välja. Siis tuli ta Rein Raamatu kutsel Tallinnfilmi joonisfilmiosakonda tüübikunstnikuks. Seejärel tuli ta ära Tallinna Botaanikaaiast, […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023 ELUTÖÖPREEMIA (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1)) Asta Õimus põimuvad keeleteadlase erakordne pühendumus ning eesti keele uuringute korraldaja süsteemsus ja vastutustunne. Tema panus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade koosneb nii keeleuuringute juhi tööst kui ka tervest müriaadist keelevara korrastavatest ja selle […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023 ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1)) Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostööoskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud tulemuseks nii arvukaid patente, häid õpikuid, palju populaarteaduslikke kirjutisi kui ka kogu […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna sai Peeter Päll järjepideva panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana. Mitu kaalukat tööd on laureaadil ka veel pooleli. Pälvisid auhinna silmapaistva tegevuse eest nimeuurimises ja keelekorralduses. Kumb valdkond on sulle hingelähedasem? Kummaga oled rohkem tegelenud, kummale oleksid tahtnud rohkem aega pühendada? See on nagu küsimus […] Vaata lähemalt ›
218
Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest „Ene on koolitanud hulga muusikaõpetajaid ja koorijuhte, osalenud paljudes žüriides ja andnud nõu kõigile, kes tema poole mure või küsimusega pöördunud. On hea teada, et Ene Üleoja terav kõrv kuulab senini tulevaste muusikaõpetajate esinemisi eksamitel.“ Jubilate! Ene Üleoja 85. – Õpetajate […] Vaata lähemalt ›
0
Maastikuarhitektuuri traditsioon on Eestis olnud katkendlik: esimesed paar lendu maastikuarhitekte lõpetas kunstiinstituudi aastatel 1944–1954, sellele järgnes pikk paus kuni 1990. aastate teise pooleni. Kersti Lootus kujundas Eesti väliruumi juba siis, kui maastikuarhitektuuri ei olnud Eestis veel ametlikult olemaski. Seda silmapaistvam ja mitmetahulisem on tema panus väliruumi arengusse. Järgnevalt räägib maastikuarhitektuuribüroo Lootusprojekt OÜ asutaja ja tegevjuht […] Vaata lähemalt ›
0
Uuest aastast asus Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna dekaani ametisse õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak. Kunstiakadeemia noorim dekaan lubab avardada eriala piire, siinkohal räägib ta lähemalt õppimisest, õpetamisest ja arhitektuurist. Sind võib pidada kogenud õppuriks. Alustasid EKA sisearhitektuuri osakonnas, liikusid sealt Viini rakenduskunstiülikooli arhitektiõppesse, käisid aasta Lõuna-California arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) ja doktorikraadi kaitsesid jällegi EKAs. Millised mäles Vaata lähemalt ›
0
Algus eelmises Sirbis. Sadeq Hedayat, Lunastust lootes. Valik jutustusi. Koostanud ja pärsia keelest tõlkinud Üllar Peterson, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2022. 198 lk. Inimlike kujutluste irratsionaalsus määrab ka Iraani kirjaniku Sadeq Hedayati mitme loo tegevustiku. Jutustuste kogumik „Lunastust lootes“ annab hea ülevaate ajavahemikus 1930–1942 avaldatud neljas novellikogus ilmunust, tõlkijaks Hedayati loomingu eestindaja Üllar Peterson, kes – nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Olla perifeeriasse tõugatu või alistatu (siiski kaks eri asja). Olla ripats üle lauaserva ulatuva suure laudlina ääre küljes, isegi kui laudlina on hakanud tuhmuma. Olla see, mida psühholoogias kutsutakse „koolutatud teadvuse sündroomiks“ (mõtlesin selle ise välja). Korraga mõnuleda ja vaevelda mõjuängi ogalikus pesas. Umbes säärastesse paratamatustesse näib olevat mõistetud Eesti vanem kunstiajalugu. Midagi veel. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Jaan Krossi lõpetamata jäänud värssromaani „Tiit Pagu“ lavastus Jaak Printsi käe all ja EMTA lavakunstikooli õpilaste esituses on kultuurikoridorides esile kutsunud elavaid vaidlusi. Põhiliselt on üles kerkinud kaks küsimust. Esiteks, kas „Tiit Pagu“ on ikka nii-öelda Krossi südameverega kirjutatud teos, umbes nagu tema hilisem luule ja proosa, või on tegu osalt ka tarbetekstiga, mida endine poliitvang püüdis […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakooli tegevuse tulemusel on rambivalgusse jõudnud Jaan Krossi värssromaan „Tiit Pagu“. Selle lavastuslik ning mänguline külg on nüüdseks juba leidnud arvustamist ning pälvinud küllap õigustatult pigem positiivse hinnangu. Seni pole aga arvustamise aineks olnud see, mida teosega õieti öelda on tahetud. Niisiis ideeline külg, mis avaneb eelkõige 1930. aastate Eesti ühiskondlike […] Vaata lähemalt ›
0
Teadlased on ikka üks usaldav punt. Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. See teema kippus lausa valdkonna piire ületama. Õigupoolest oli seesama protsenditeema juba 2015. aasta valimistel erakondade lubadustes läbivalt sees,1 kuna strateegiadokumendis „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ oli see […] Vaata lähemalt ›
17
Tuntud prantsuse maalikunstnik Élisabeth Vigée-Le Brun (1755–1842) koges oma tormilise elu jooksul kuninglike peade imetlust, aga ka segaste aegade ahastust ja üksildust. Portreeloominguga on ta kirjutatud maailmakunsti ajalukku. Vähem on aga teada tõsiasi, et ta on oma nime kirjutanud ka Eesti kunstilukku. Ise on ta sellest kirjutanud 1835. ja 1837. aastal avaldatud memuaarides.* Edukas õukonnakunstnik. […] Vaata lähemalt ›
5
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Forte
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 01:30
Viimane uuendus: 01:20.
Uudiste reiting uuendatud: 01:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)