Hiljaaegu näidati uudisteportaalides fotosid läbitilkkuva laega EKKMist. Pole midagi imestada, et ruberoidkate, mille 2010. aastal ise katusele panime, on 2023. aastaks vananenud. 2010. aasta paiku algas ka EKKMi ilmselt igikestev võitlus oma eksistentsi eest. Kolmteist aastat hiljem on mõne töötajaga institutsioon alles ja tegutseb rahvusvaheliselt kõrgel tasemel, kuid ikka veel ei ole see võimalik EKKMi […] Vaata lähemalt ›
20
Tatikapõlves elas meil slummis üks must pikakarvaline vabakäiguga koerapeletis. Kirglikult jumaldas sabaliputis lapsi, veel tulisemalt vihkas kasse. Ja poistekamp pidas lakkamatut kassijahti, raputades ja loopides kividega kiisusid vahtraladvast peni lõugade vahele. Lõbu oli laialt, kellelgi ei paistnud olevat vastik. Kuni ühel päeval üks mu majas elanud vaene vanemateta poluvernik ütles, et jätke järele, rõve on. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kooriühingu aastapreemiagala 5. II Estonia kontserdisaalis. Kunstiline juht Ode Pürg, lavastaja Kirill Havanski, dramaturg Maria Paiste, luuletekstide autor Øyvind Rangøy, videokunstnik Maria Roosalu ja valguskunstnik Priidu Adlas. Esinesid Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko), üle-eestiline tütarlastekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet), Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Mart Aus), segakoor HUIK! (dirigent Ode Pürg), Tartu Karlova Kooli poiste mudilaskoor […] Vaata lähemalt ›
54
Kultuuri rahastamisele on juba aastakümneid omane olnud vaesuse pidev ümberjagamine, kus võidavad need, kel paremad suhted ja kõvem hääl. Oleme kunstivaldkonnas selle kurva tegelikkuse liigagi omaks võtnud. Kui ümberjagamises taas kaotajaks jääme, siis püüame mõista ja vaikselt edasi kannatada, et mõne aja möödudes taas tagasihoidlikult probleemidele osutada. Kuid probleemid üha süvenevad. Näiliselt toimib kõik ideaalilähedaselt: […] Vaata lähemalt ›
87
Energiahindade suur hüpe ja inflatsiooni paisu tagant väljapääsemine on pannud valitsusi nii meil kui mujal tegelema leevendusmeetmetega. Kahjuks pahatihti ei ole astutud sammud1 kuigivõrd õnnestunud ei majanduslike stiimulite (energiasäästu) ega jaotuslike mõjude poolest. Jaotamise puhul on põhiküsimused, kui adekvaatsed ja kättesaadavad on meetmed kõige rohkem abi vajavatele ning millised tulurühmad kõige rohkem võidavad. Toetusmeetmed võib […] Vaata lähemalt ›
24
Tihti küsitakse, kuidas on Eesti teater tulnud viimasel kolmekümnel aastal ühiskonnas ja kultuuripoliitikas toimunud muutustest välja nii puhtalt ja suuremate kadudeta. Seda eriti riigi toetuste mõttes, võrreldes teiste kultuurivaldkondadega. Selle mõistmiseks peab minema tagasi aastatesse 1992–1995, sest just seal ongi kunstivaldkondade riikliku rahastamise erinevuse juured, mida tihtipeale kultuuriministeeriumile ette heidetakse. Lahtiriigistamine. Nõukogude ajal rahastas riik […] Vaata lähemalt ›
23
Nagu teada, oli teoloog püha Hieronymus ka tõlkija. Temalt pärineb piibli ladinakeelne versioon vulgata, kusjuures vana testamendi vahendamisel olevat ta eelistanud algupärast, heebreakeelset versiooni, mitte kreekakeelset septuaginta’t. Seega oleks olnud ülimalt raske leida paremat isikut nimetamaks maailmakirjanduse klassika kvaliteetset eestindamist ja kommenteerimist praktiseerivat tõlkeprogrammi ja sarja, mille taga on Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liidu […] Vaata lähemalt ›
0
Giuseppe Verdi itaaliakeelne muusikaline draama „Giovanna d’Arco“ ehk „Jeanne d’Arc ehk Orléans’i neitsi“ 3. (esietendus) ja 5. II rahvusooperis Estonia. Libreto autor Temistocle Solera Friedrich Schilleri näidendi „Orléans’i neitsi“ ainetel. Muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, lavastaja Marco Gandini, dekoratsioonikunstnik Italo Grassi, kostüümikunstik Anna Biagiotti, valguskunstnik Rasmus Rembel, koreograaf Mehis Saaber, dirigendi assistent Guido Gualandi, videokunstnik […] Vaata lähemalt ›
23
Eesti Kontserdi „Mustonenfest“ 26. I – 3. II Tallinnas, kunstiline juht Andres Mustonen. „Mustonenfest“ on üks vanemaid Eestis järjepidevalt toimuvaid muusikafestivale, mida on eri nimetuste all korraldatud 1989. aastast. Festivali algaastatel keskenduti barokile, ajapikku on aga muusika ajaline ja geograafiline areaal laienenud: viimastel aastatel ei ole piirdutud üksnes õhtumaade muusikakultuuriga ning kontserdid on aset leidnud […] Vaata lähemalt ›
46
Eesti arhitektuurimuuseumi „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ ja selle ingliskeelne sõsarraamat pälvisid hiljuti teadustrükise auhinna ehk muuseumiroti. Carl-Dag Lige koostatud ja Marje Eelma kujundatud suurteos oli ka arhitektuuripreemia nominent. Järvamaalt pärit betoonist võlutud ilmakuulus ehitusinsener August Komendant, koosmeele otsija ja inseneride õpetaja, on rõhutanud oma töös ja kirjutistes alati arhitekti ja inseneri koostöö olulisust. Mida […] Vaata lähemalt ›
0
Noorpõlves lehitsesin minagi August Komendandi legendaarset raamatut „18 years with Architect Louis I. Kahn“ („18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga“), mis 1975. aastal väljaantuna jõudis üllatavalt kiiresti ka siiapoole raudeesriiet. Nüüd on arhitektuuriloolane Carl-Dag Lige lisaks mahukale näitusele saanud kaante vahele ka oma pikaajalise uurimistöö Komendandist endast. Raamat on ood betoonile, uute kasutamisvõimaluste otsimise ja […] Vaata lähemalt ›
0
Aastakümneid õigusriigi probleemide ja poliitikaga seotud inimesed, Henry Kissinger kas või, on kurtnud, et lõhe valimiste häälekogujate ja valitsemiseks pädevate inimeste vahel on aja jooksul ainult kasvanud. Probleem ise on sajandeid vana ja kuulub juba õigusriigieelsesse aega. Vähemalt legendi järgi oli see tuttav ka Caligulale, kes, pole täpsemalt teada, millistel asjaoludel, tahtnud Rooma senatisse valida oma […] Vaata lähemalt ›
0
Sügisel esitletud raamat „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist“ on saanud hea vastuvõtu. Meedias on juba avaldatud positiivseid ülevaateid-arvustusi ning intervjuu asjaosalistega.1 Lugejate huvist räägib tõsiasi, et raamatust ilmub peagi juba kolmas trükk. Või nagu edastas kultussaade „Rahva oma kaitse“, on tegemist äärmiselt põneva teosega.2 Kuidas arvata midagi uut raamatust, mis […] Vaata lähemalt ›
165
Mängufilm „Lähestikku“ („Close“, Belgia-Prantsusmaa-Holland 2022. Režissöör Lukas Dhont, stsenaristid Angelo Tijssens ja Lukas Dhont, operaator Frank van den Eeden, helilooja Valentin Hadjadj. Osades Eden Dambrine, Gustav De Waele, Émilie Dequenne, Léa Drucker, Kevin Janssens. „Lähestikku“ on visuaalselt väga ilusalt jutustatud, sügavalt puudutav lugu sõprusest ja selle haprusest. Juba Lukas Dhonti eelmine meie kinodes jooksnud film […] Vaata lähemalt ›
21
Eestis on viimasel ajal eri tasanditel tervendavalt palju räägitud eesti keele tulevikust, olgu siis eestikeelse hariduse või keeleseaduse muutmisega seoses. Vestlusi vürtsitab ka hirm ja frustratsioon: pipraterad teevad mõttevahetuse vahel päris tuliseks, nagu oleks arutluse all eesti keele elu ja surma küsimus. Pisikesed riigid ja vähese kõnelejaskonnaga keeled – mis meist saab? 2022. aasta kevadel […] Vaata lähemalt ›
3
Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse1* rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed, mida COVID-19 tõttu oli kogutud põhiliselt 2021. aasta oktoobrist novembrini. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib uue rahvaloenduse tulemustesse suhtuda. Arvukalt on inimesi, keda väidetavalt ei loendatud või ei saadud neid kätte, […] Vaata lähemalt ›
2
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. Keskuse loomisega lisandub ASi Metrosert tegevusaladele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on? Paari aastaga on EASi ja Kredexi rakendusuuringute programmi raames nõustatud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise,. Vaata lähemalt ›
27
Minu koht on lapsepõlvekodu, 1870ndatel ehitatud puumaja, mida enam ei ole. Sellele kohale on ehitatud uus maja, kus praegu on Amijami suširestoran. See maja seisab kui mäluauk, kes ei taha mäletada möödunud aegu, inimesi ja õhustikku, mis mulle nii armas. Kõikide seal liikuvate võõramaalaste, sisenevate-väljuvate Boltide ja Woltide kiuste võtan ma siiski aega meenutada. Istun […] Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa. Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on kimpu sidunud mitu ajaloolis-arenguloolist asjaolu. […] Vaata lähemalt ›
0
3. aprillil avaneb üürielamute toetuse taotlusvoor, mis on avatud 2. juunini. Viie miljoni euro eest toetatakse kohalikke omavalitusi väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et luua 100 uut kodu. Uues taotlusvoorus pööratakse tähelepanu projektide ruumimõjule ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisele. Miks selline toetusmeede välja töötati? Toetus on suunatud turutõrke piirkondadesse, kus on pärsitud nii […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Uma Leht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 23:50
Viimane uuendus: 23:48.
Uudiste reiting uuendatud: 23:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)