VAT-teatri „Vivaarium“, lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Johannes Valdma, videokunstnik Sander Põldsaar, helilooja Villem Rootalu, valguskujundaja Rommi Ruttas, arendaja Helena Väinmaa. Mängivad Maarja Tammemägi, Merilin Kirbits, Meelis Põdersoo ja Tanel Saar. Esietendus 18. I Sakala 3 teatrimajas. „Vivaariumi“ mängitakse veel täna ja viimast korda homme, 28. jaanuaril, nii et kui on võetud pilet neile […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „URR-36: Jonathan Harvey“ 17. I ERRi 1. stuudios. Ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver) ja Vambola Krigul (löökpillid). Kavas Jonathan Harvey looming. Jonathan Harvey muusikale pühendatud kontserdikava liikus kronoloogiliselt läbi eri kümnendite: publik istus justkui ajamasinas, mis aeg-ajalt peatus ja võimaldas ansambel U: […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Peter von Kant“ (Prantsusmaa 2022, 85 min), režissöör-stsenarist François Ozon, operaator Manuel Dacosse, kunstnik Katia Wyszkop, produtsent François Ozon, põhineb Rainer Werner Fassbinderi filmil „Petra von Kanti kibedad pisarad“ („Die bitteren Tränen der Petra von Kant“, 1972). Osades Denis Ménochet, Isabelle Adjani, Khalil Ben Gharbia, Stefan Crepon, Hanna Schygulla, Aminthe Audiard. Esimest korda nägin Fassbinderi […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Revident“, autor Nikolai Gogol, tõlkija Toomas Kall, lavastaja Markus Helmut Ilves, dramaturgid Roos Lisette Parmas ja Markus Helmut Ilves, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Rene Liivamägi, helikujundaja Arbo Maran. Mängivad Allan Noormets, Elisabet Reinsalu, Maiken Pius, Simo Andre Kadastu, Alo Kõrve, Külli Teetamm, Rain Simmul, Märt Pius, Kaspar Velberg, Mikk Jürjens, Jan Ehrenberg, Mart […] Vaata lähemalt ›
19
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Lastekunstikooli Jakobi galerii teeb uueks hooajaks näituseplaane – algab näitusetaotluste vastuvõtt perioodiks august 2023 – mai 2024. Jakobi galerii on Tartu Lastekunstikooli mittetulunduslik ja rendivaba galerii, mis asub Tartu kesklinnas aadressil Jakobi 52. Galerii eesmärk on kunsti väärtustamine ja kunstihariduse toetamine eriilmeliste näitustega, Tartu kunstielu rikastamine ning noorte kunstnike loomingu tutvustamine. Näitusepind koosneb kahest […] Vaata lähemalt ›
0
„Kes on Lilli Luuk?“, Pille-Riin Larm vestleb Lilli Luugiga Lilli Luuk, „Loomingu uks“ Riho Paramonov, „Mõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest“ Jaanus Terasmaa, „Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus“ Dokiaasta 2022 ülevaade Annika Valkna, „Töö ja elu maal“ Lisanna Laansalu, „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“ Ilze Tālberga, „Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!“ Mihkel Kaevats, „Kas sinu naaber tuleb sulle appi, kui sul tõesti abi on vaja?“ Intervjuu fil Vaata lähemalt ›
0
Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2022. aasta parimat keeletegu. Parima keeleteo rahvaauhinna väljaselgitamiseks on käimas avalik hääletus. Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Hääletada saab ühe […] Vaata lähemalt ›
0
Ajakirja Looming juubel tõstab fookusesse eesti kirjanduse nii sõnas kui ka pildis ja püüab viia kirjanduse võimalikult paljudeni, kooliõpilastest vanemaealisteni. Juubeli raames on plaanis mitmesuguseid üritusi, et kõnetada nii varasemat Loomingu lugejat kui ka inimest, kellel on ajakirjaga olnud seni vähem kokkupuudet. „Loomingul on pisut elitaarne maine. Aga kirjandus ei ole midagi sellist, mis oleks […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 99 ning spordipreemiatele 45 kandidaati. Preemiate saajad otsustab valitsus ning tunnustused antakse üle vabariigi 105. aastapäeva eel. Kolmele kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest esitati 41 ning viiele aastapreemiale 2022. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 58 kandidaati. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Kandidaadid preemiale Vaata lähemalt ›
3
Anton Hansen Tammsaare 145. sünniaastapäeval, 30. jaanuaril tähistatakse esmakordselt eesti kirjanduse päeva. Sel puhul kutsub Vikerraadio oma kuulajaid valima lemmikuid viimase 30 aasta vältel ilmunud kodumaistest teostest.Eesti kirjanduse päeva eel palub Vikerraadio oma kuulajatel anda teada, millised Eesti autorite raamatud on neile eriti südamelähedased. Et valikut pisut kitsendada, oodatakse oma eelistust märkima just uuemate raamatute […] Vaata lähemalt ›
0
Noorte tõlkevõistlus 2023 kontsert „Kirgastunud öö“ Tuulikki Bartosiki albumi „Playscapes“ esitluskontsert Paide teatri „Oaas“ Kellerteatri „Skiso“ Vaata lähemalt ›
0
Viive Noor on seisnud illustratsioonikunsti eest palju aastaid. Ametilt Eesti lastekirjanduse keskuse kunstieksperdina on just tema korraldatud keskuse arvukad näitused. Ta on kureerinud ka rahvusvahelisi illustratsiooninäitusi ning viinud meie kunstnike töid väljapanekutele teistesse riikidesse. Tänavu novembrikuus leiab Noore kureerimisel aset Tallinna illustratsioonitriennaal, mis on ühtlasi ettevalmistus 2025. aastaks, kui Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline. Viive Noor, […] Vaata lähemalt ›
41
Senine Eestis viljeldav kliimapoliitika toetub peamiselt kehvale ilukirjandusele ja rahvaluulele, mitte õigusnormidele. Erakondade vaidlus on käinud viimasel raisatud neliaastakul selle üle, kas õigus on globaalse kliimamuutuse inimtekkelisuses veendunud teadlastel või on Eesti riigi ja ühiskonna arengu suunamisel ainuvõimalik toetuda iidsele talupojatarkusele, mida ekslikult ka terveks mõistuseks nimetatakse. Teadus kinnitab, et süsiniku atmosfääri paiskamisel on katastroofilised […] Vaata lähemalt ›
0
Valimiste aeg on alanud ning kõige olulisem valik, kui uskuda Kaja Kallase kõnet möödunud nädalavahetuse üldkogudel, on „vaba ja avatud ühiskonna või endasse sulgunud ja üksioleva tigeda väikeriigi vahel“1. Või siis Eesti 200 juhi Lauri Hussari sõnul „edasi või tagasi“ liikuva Eesti vahel, mis, nagu viimaste valimiste järel, enam liberaalse demokraatia teelt ei kaldu.2 Lühidalt, valik […] Vaata lähemalt ›
0
Muinsuskaitseamet on taas saanud uue peadirektori. Pärast Siim Raie lahkumist ja Liisa Pakosta lühikest debüüti astub 1. märtsist pärandi hoidmise, edendamise ja muuseumidega tegeleva asutuse eesotsa Marilin Mihkelson, kes seni töötas maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhatajana. Mihkelsoni ametisse kinnitamise teatest jääb silma tema järgmine lause: „Pärandi hoidmine ja säilitamine meie kõigi hüvanguks nüüd ning […] Vaata lähemalt ›
0
2019. märtsis alustas Sahha (Jakuutia) šamaan Aleksandr Gabõšev jalgsi teekonda Jakutskist Moskvasse Punasele väljakule, et Venemaa isevalitsejas pesitsev deemon šamaanirituaalidega temast välja ajada. Selleks oli tal plaanis süüdata Kremli müüri ääres lõke, ohverdada tulele kumõssi ja hobusekarvu ning šamaanitrummi saatel lugeda palve, mille mõjul deemon laseb Putini vabaks ja Putin lahkub võimult. See avanuks Gabõševi […] Vaata lähemalt ›
66
Mihhail Šiškini eessõna esseekogumiku „Sõda või rahu“ uuele väljaandele algab asjaolu nentimisega, et „venelane olla on valus“ (lk 5). Küllap on tal õigus, eriti, kuna tegemist on demokraadiga, liberaaliga, kes on olnud sunnitud Venemaalt lahkuma ja elab vabas maailmas. Ilma Vene Maailmata, mida välismaal kehastab kohapealne „väike Venemaa“, on venelasel tavaliselt keeruline, kui mitte võimatu hakkama […] Vaata lähemalt ›
248
2020. aasta suvi oli Valgevenes lootust täis. Tuldi tänavale, seljas puna-valged rõivad, käes puna-valge lipp või loosung. Tihtipeale kandis kümmekond inimest üht hiiglaslikku puna-valget loosungit. Puna-valge oli lootuse, ühtsuse ja demokraatia värv. Minevikust laenatud kujundite või tekstikatketega vaadati lootusrikkalt tulevikku. Tänavatel ja väljakutel ei olnud lärmi, rüsinat ega kaost. See oli naise näoga rahulik ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Vaikelu rahvuslikel motiividel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. IV. Koostaja Jaanus Samma, konsultandid Kai Lobjakas ja Andreas Kalkun, koordinaator Ketli Tiitsar, uute teoste autorid Edith Karlson, Anna-Mari Liivrand, Urmas Lüüs ja Jaanus Samma, näituse arhitektuuri looja Neeme Külm, prototüüpide looja Kadri Villand, produtseerinud Valge Kuup Studio ja graafiline disainer Brit Pavelson. Laenan siinse artikli […] Vaata lähemalt ›
9
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 20:40
Viimane uuendus: 20:38.
Uudiste reiting uuendatud: 20:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)