Teatrivaatleja Pille-Riin Purje kutsus hiljutises kommentaaris1 üles kaaluma, kas psühholoogiline teater ei vajaks aastaauhindade määramisel oma kategooriat. Selle taga peitub taju, et teatrilaadile, mis oli aastakümneid vaieldamatu peavool, osutatakse järjest vähem tähelepanu ning kahanenud on ka selle mõistjate ja analüüsijate ring. Kas psühholoogiline teater vajab pärast hiljutisi ümberkorraldusi rahastuses või seekordseid auhinnanominatsioone tõepoolest juba kaitset, […] Vaata lähemalt ›
0
Mul on võimalus kõneleda läbi mitme Sirbi numbri kogutud teostest. Alustan sellest, kust tarbekunsti või disainina käsitletavad teosed tulevad. Hakatuseks lühike sissevaade materjalikunsti kujunemisse Eestis. 1932. aastal ilmus sakslase Gottfried Andrease raamatu põhjal Rasmus Kangro-Pooli ja Henno Rahamäe toimetatud „Moodsa elu leksikon“. See oli uueneva maailma kombeõpetuse intensiivkursus, mis koosnes juhistest, kuidas väärikalt ja kultuurselt […] Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi suurim väljakutse on elada koos erisusi arvestades. Inimkonna ellujäämise ja õnnepüüdluse osa on ka inimloodud füüsilise keskkonna arendamine ja seniste vigade parandamine. Viimases Eesti inimarengu aruandes on keskmes vaimne tervis ja heaolu. Siinkohal toon välja selle ruumiplaneerimist puudutavad sõnumid. Mind on pikka aega huvitanud, kuidas ja miks erineb Eesti linnakultuur sellest, mida olen […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskuses PAKK on Renee Puusepa juhtimisel neli aastat arendatud mustermaja ehitussüsteemi. See tähendab ruumilisi puidust mooduleid, mida saab kokku panna paindlikul viisil eri tüüpi hooneteks. Tehases tootmine hoiab ehituskulud madalamal. Praeguseks on jõutud esimeste ehitamisvalmis tulemusteni. Eelmisel aastal toimus arhitektuurivõistlus Põhja-Tallinna kavandatava musterlasteaia rajamiseks. Hiljuti lõppes ehitushange, millega leiti ehitaja mustermaja süsteemis E Vaata lähemalt ›
0
Luule pole ainult autori sõnaosavus ja pädev kirjanduslik bränding. See elustub alles sihtkohas, mingist salapärasest kokkukõlast lugeja silmis, meeles ja sydames ning laiendab tema elukogemust. Tõeliselt suure poeedi ande kontuur ilmub sama selgelt ka tema elusaatuses. Artur Alliksaar (15. IV 1923 – 12. VIII 1966) teadis, et „kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse“,1 ning muutlik ja […] Vaata lähemalt ›
134
Ligi sada aastat on (kodu)eesti kirjanduselu olnud oma kesksete asutuste poolest üsna tsentraliseeritud. Seda saab kujutada kolme ringiga: esiteks kirjandus ise, s.t autorid ja teosed; teiseks kirjanike liit ning kolmandaks selle ajakiri Looming. Need kolm on moodustanud murdmatu liidu – arvatavasti tihedama süsteemi kui muudes väikekultuurides. Sirje Olesk tsiteerib oma raamatus paar korda Paul-Eerik Rummo 1998. aasta […] Vaata lähemalt ›
33
Kanada päritolu moekunstnik Gary Markle on juba mitu aastat Eestis toimetanud. Moemaailmas ei huvita teda glamuursed catwalk’id või lõputute kollektsioonide turulepaiskamine. Moodi eelistab ta kogeda laiendatud vormis, nii et rambivalguses pole ainult inimene. Masstootmise asemel keskendub ta käelisele praktikale. Hopi galeriis oli 9. IV – 4. IV vaadata tema isikunäitus „Sõlmside“, kus massiivseid „kleite“ kandsid […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta betoonehitis Järve tornid. Arhitektid Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar ja Martin Melioranski, konstruktsiooniinsenerid Jaanus Olop ja Mati Jõgiste. Inseneribüroo Pike monoliitbetooni-lahendus, betoontoodete valmistaja ja paigaldaja E-Betoonelement, betoonitööd teostasid PR Betoon, E-Betoonelement ja Maru Betoonitööd. Betooni tarnija Rudus, raketise valmistaja Peri. Tellija ning peatöövõtja TTP AS. Konkursi žürii: ehitusinsener Aadu Kana (esimees), Villem […] Vaata lähemalt ›
58
Tanel Toomi „Viimase vahiposti“ plakatitel ja turundusmaterjalides keskendutakse näitlejatest vahest kõige enam Kate Bosworthile kui filmi ainsale naisnäitlejale, aga filmihuvilisele on ehk kõige intrigeerivam see, et Hendrichsi rollis astub üles kuulus saksa näitleja Thomas Kretschmann. Kretschmann on oma kireva karjääri jooksul mänginud nii Marveli Kapten Ameerika lugude ajalukku ulatuvas osas parun Wolfgang von Struckerit (filmides […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Vetelkõndija“ (Luxfilm, Ilmatar Film, Eesti 2023, 85 min), režissöör Anu Aun, operaatorid Heiko Sikka ja Ants Tammik, helilooja Silver Sepp, produtsendid Anu Aun ja Maie Rosmann. Viimastel päevadel olen mõelnud palju misogüünia peale. Mõelnud selle peale, kuidas ammusel aal kirjutas Mikk Pärnits nihilist.fm-is mu kohta „üleshaibitud lits“, päitses pilt animeeritud naisest, keda vägistatakse (?) igasse […] Vaata lähemalt ›
177
Aasta 2022 oli valusate selginemiste aasta. Vaarusime justkui ühest katsumusest teise. Taipasime nende kaudu, kui habras on meie ühiskond ja kui õhuke kultuurikiht. Sai selgeks, et koroonaviirus ei hävita inimkonda ja isegi mitte tsivilisatsiooni. Kuigi kisub meid välja harjumuspärasest elust, sunnib peale raskeid valikuid ja tõstab tüli. Küll aga võib tohutult kurja teha inimene ise. […] Vaata lähemalt ›
39
Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eestvõttel on kirjastus Varrak ilmutanud mahuka „Eesti merenduse ajaloo“ I köite. Tegemist on esimese omataolise ülevaateteosega Eesti merendusest. Briti meresõjaajaloolase ja -teoreetiku Geoffrey Tilli kohaselt on merel neli ajaloolist omadust. Esiteks on meri ressursiallikas, teiseks transpordi meedium, kolmandaks informatsiooni vahetamise ja neljandaks ülemvõimu saavutamise keskkond.1 Kõik need aspektid leiavad uues […] Vaata lähemalt ›
80
Sõnal „pind“ on eesti keeles kaks tähendust. Sellega võib märkida olendi või objekti väliskihti, kuid „pind“ võib osutada ka võõrkehale, mis on seda väliskihti vigastanud ja lõpuks ka läbistanud – olgu selleks kasvõi läbi naha tunginud puupind. Tegu on olukorraga, kus saab eristada „oma“ ja „võõrast“ ning kus „võõras“ on sisenenud keskkonda, kus ta olla […] Vaata lähemalt ›
0
Urbanistile on koht tähtis mõiste, uurimisobjekt ja töövahend. Kõikvõimalikud „tänav, pink ja puu“ stiilis käsitlused on omast kohast täiesti asjakohased ja põhinevad aegruumiliselt fikseeritud kogemusel. Ka minule meeldib maakodu, meri ja vanalinn. Siiski on huvitavam mõelda kohast kui muutlikust ja sotsiaalsest kogemusest, kus mul on aktiivne roll. Teooriasse laskumata mainin oma kaht lemmikautorit David Harveyt […] Vaata lähemalt ›
0
Ott Kadariku näitus „Kolbad ja rümbad. 2016–2023“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus kuni 31. V. Arhitekt Ott Kadarik on seitse aastat ateljees graafikat trükkinud, ent ilmavalgust on tulemused näinud põgusalt – näoraamatus ja sõprade/ostjate koduseintel. Märtsi algusnädal tõi valgust juurde: akadeemilises raamatukogus näeb Eesti kunstiavalikkus nüüd esmakordselt vis-à-vis, kuhu kaob multitalendi raha, aeg ja jupp armastustki. Seitse […] Vaata lähemalt ›
108
Etenduskunstide lühivormide festival „Made in Estonia“ Kanuti gildi saalis 11. III. Dramaturg Heneliis Notton, projektijuht Kristiina Tang, valguskunstnik Henry Kasch, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, graafiline kujundaja Jaan Evart, fotograaf Alina Birjuk, videote autorid Kert Kõpper ja Art Nõukas ning lavakujundajad Marto Mägi, Kadri Joala ja Joel Väli. Kuueteistkümnes etenduskunsti lühivormide festival kuulub Kanuti gildi saali populaarsemate […] Vaata lähemalt ›
3
Karlova teatri „Preili Julie“, autor August Strindberg, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Iir Hermeliin, helilooja Vootele Ruusmaa, valguskunstnikud Ivar Piterskihh ja Oskar Harding. Mängivad Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi ja Agur Seim. Esietendus 28. II Karlova teatris. „Preili Julie“ lavastusega tähistatakse Karlova teatris Marika Barabanštšikova 50. aasta juubelit. Traditsiooniliselt poole nooremale tegelasele ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kellerteatri „Mets“, autor Polina Borodina, tõlkija Veronika Einberg, lavastaja Tatjana Kosmõnina, liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Piret Peil, video- ja valguskunstnik Rene Topolev, helikujundaja Vladimir Džumkov, animaator Daria Dementeva. Laval mängivad Maria Teresa Kalmet ja Veljo Reinik, videos Tatjana Kosmõnina, Sergei Furmanjuk, Rainer Elhi, Silva Pijon, Andres Roosileht ja Aivo Erm. Esietendus 3. II Kellerteatri saalis. […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Tähe-Lee Liiv ja Grieg“ 31. III Estonia kontserdisaalis. Tähe-Lee Liiv (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Simone Menezes. Kavas Maurice Raveli, Edvard Griegi, Lili Boulanger’ ja Heitor Villa-Lobosi muusika. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on hoos ja suurepärases vormis, igal reedel tuuakse publiku ette heade solistide ja dirigentidega köitvad kavad. Publiku meelest on stabiilselt […] Vaata lähemalt ›
107
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2024. aasta näitustele A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL. Konkurss on avatud kuni 21.05.2023. SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. AKNAD on A-Galerii (mikro)näituste platvorm, mille eesmärk on pakkuda kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või varem nähtud […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Levila
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 05:13
Viimane uuendus: 05:06.
Uudiste reiting uuendatud: 05:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)