Eelmisel nädalal andis valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) välja kuuenda ülevaateraporti* ehk kokkuvõtte inimkonna parimast teaduslikust teadmisest kliimamuutuste kohta. Peamine sõnum: senine tegutsemine kliimakriisi ohjeldamiseks on olnud ebapiisav, kuid nüüd otsustavalt tegutsedes on veel lühikese aja jooksul võimalik kindlustada elamiskõlblik tulevik tervele inimkonnale. Iga süsinikutonn loeb. Praegu kokkupandava koalitsiooni otsustest sõltub, kas lähiaastate Eesti on jätkusuutlikum […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjandusauhindade jagamises on lõpuks ometi üürike paus. Riik tunnustas aastaauhinnaga tõlkija Heli Allikut, kultuurkapital Mehis Heinsaart, kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad läksid Piret Rauale, Jürgen Roostele ja veel mitmele andekale autorile. Ja nii edasi. Lugejale, kes ei ole asjaga kursis: ihaldusväärseimaks peetakse justkui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Need on need, mida jagatakse emakeelepäeval, 14. märtsil ja mille […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Poiss, kes nägi pimeduses“, autor Rasa Bugavičute-Pēce, tõlkijad Anni Leena Kolk ja Carmen Karabelnik, lavastaja Marta Aliide Jakovski, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Jan Ehrenberg, Külli Teetamm, Indrek Ojari, Elisabet Reinsalu, Priit Pius, Allan Noormets, Maris Nõlvak ja Tõnn Lamp. Esietendus 11. II 2023 Salme kultuurikeskuse väikeses […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Narva Vabal Laval. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu on antud välja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui interpreet taandab enda helilooja kui kõrgema looja nootide esitajaks, jätab ta lõpuks enese varju. Selline teguviis võib muusiku tühjaks imeda ning loovusele tapvalt mõjuda. Kuidas säilitada mängijana aastate jooksul loov meel? Usun, et intuitiivse interpretatsiooni tulemus on inimlikum ning poeb tõesuse tõttu sügavamale kuulaja naha alla. Ehedus ja hetkega kaasamineku oskus on väärt rohkem […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti külastas Tallinna prantsuse romaanikirjanik Patrick Deville, kes on pälvinud mitmeid nimekaid auhindu. Viimati tunnustati teda 2021. aastal Prantsuse Akadeemia suure kirjandusauhinnaga kogu senise loomingu eest. Vestlesime tema romaanidest ja kirjandusfestivalist, mida ta korraldab ja kuhu on tänavu oodatud ka eesti kirjanikud. Absoluutselt modernne Alexandre Yersin Triinu Tamm: Eestis tuntakse teie loomingut eelkõige romaani „Katk ja […] Vaata lähemalt ›
0
Heidelbergi ülikooli filosoofiaajaloo professor Jens Halfwassen suri ootamatult kaks aastat tagasi 61aastasena (16. XI 1958 – 14. II 2020). Sakslased jäid ilma oma parimast metafüüsika tundjast, aga meie jäime juba pool aastat varem ilma oma ainsast uusplatonismi uurijast, 57aastasena lahkunud Marju Lepajõest (28. X 1962 –4. VII 2019). Meie gnoosise ja hilisantiigi spetsialist Jaan Lahe on tõlkinud eesti keelde ning varustanud põhjalike kommentaaridega Halfwasseni teose […] Vaata lähemalt ›
54
Kõnealune teos kujutab endast kultuuriteoreetiku filosoofilist vihikut, milles esitatakse kontsentreeritud visand kõige konstrueerimise teooriast. Raamat demonstreerib, et on võimalik esitada antirealistlik ja holistlik käsitus sellest, kuidas sattumuslikkuse tingimustes ilma ühtegi algust eeldamata ehitatakse terve hulga konstruktsioonidega üles kogu „tegelikkus“ – nii subjekti identiteet, aeg ja ruum, seda täitvad objektid ning mõistagi ka sotsiaalsed suhted (vt […] Vaata lähemalt ›
0
Nursipalu harjutusväljaku laiendamise küsimus on kasvanud üliteravaks ja riikliku tähtsusega küsimuseks. Pooled oleksid justkui lepitamatud. On nad seda tõepoolest? Kas nende eesmärgid on siis sobitamatud? Vastus on selge ei. Mõlemad nõustuksid usutavasti sellega, et nende eesmärk on kaitsta kodu, olgu see siis kodumaa, kodutalu, kodukeskkond või metsade ja muististe kodu. Üldine eesmärgiühtsus paneb hämmastuma praeguse […] Vaata lähemalt ›
467
Prantsuse näitleja ja lavastaja Valeria Bruni Tedeschi on Eesti kinodes oma uue filmiga „Igavesti noored“1, mis põhineb tema noorusja õpingutel Nanterre’i eksperimentaalses teatrikoolis Théâtre des Amandiers legendaarse õppejõu ja lavastaja Patrice Chéreau käe all. Film on hea noorusliku energiaga lugu, aga selle tähelendu kärpis ühele peaosalisele Sofiane Bennacerile esitatud süüdistus vägistamises pisut enne filmi väljatulekut […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti fotograafi Jaan Rieti (1873–1952) sünnist möödus 27. märtsil 150 aastat. Viiekümne tegutsemisaasta jooksul jõudis ta jäädvustada portreesid, teisenevat linnaruumi, maastikuvaateid ning teha hulgaliselt tellimustöid. Tema klaasnegatiivide kogu on suurim säilinud ühe fotograafi klaasnegatiivide kogu Eestis. Filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka, juhtivspetsialist App Tepper ja kunstiteadlane Annika Toots vestlevad fotokogude digiteerimise seisust, võimalusest ja tähtsusest eelkõige […] Vaata lähemalt ›
85
Üksmeelselt maailma kõige prestiižikamaks nimetatava Pritzkeri arhitektuuripreemia pälvis sel aastal Sir David Chipperfield, snoobi moega maju kavandav inglane, kes saab tänavu 70aastaseks. Pritzker antakse arhitektile (või partneritest arhitektidele) senise loomingu eest, tegu on klassikalise geeniusemüüti põlistava auhinnaga, mille on 44 aasta jooksul saanud valdavalt väga kuulsad mehed. Kes muu kui Zaha Hadid oli alles 2004 […] Vaata lähemalt ›
0
Hoonete renoveerimine on teema, mis viimasel ajal vallutab vestlused köögilaua ääres ja kosmeetiku juures ning loomulikult korteriühistu koosolekul. Kas renoveerida või mitte? Kui palju see maksab? Kas renoveerida tuleb ka kõik pooltühjad tondilossid? Kas renoveerimine peaks tähendama vaid maja kordategemist? Renoveerimise teema avavad laiemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska, […] Vaata lähemalt ›
50
Marcel Proust on märkinud, et puhuti on tulevik enese teadmata meis endis peidus.1 Sellise peidus tuleviku toob nähtavamaks kujutlusvõime kui teadvuse tööriist koos kujutlusvõimet suunavate narratiividega. Just säärane mõtteharjutus, milles osalejatel paluti kujutleda ja jutustusena esitada tulevikustsenaariume, viidi läbi Twente ülikooli (Madalmaad) teadlaste juhitud „Tulevikukirjade“ projektis. Kujutlusvõime ja kriis, tulevikulood 33 riigis korraldatud küsitluses tuli […] Vaata lähemalt ›
8
Hiljuti võisime lugeda, kuidas oleme üritanud oma olemasolust Maal teavitada teisi tsivilisatsioone, püüdes kosmosesse saadetud kullatud plaatidel inimkonna kohta sõnumit edastada.1 Meie tsivilisatsioon on alates 1972. aastast Päikesesüsteemist tähtedevahelisse ruumi saatnud üldse viis tehisobjekti: Pioneer 10, Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ja viimasena New Horizons 2006. aastal. Inimkonna arengutasemest annab mingi ettekujutuse nende sondide […] Vaata lähemalt ›
0
Õpikuid, lugemikke ja käsiraamatuid Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika kogust. Näituse töörühm: Anton Küünal, Kairit Kaur, Kaspar Kolk, Johannes Saar. Avatud kuni 31. V. Nagu loodus, nii ka kunst valmistab metalle väävlist ja elavhõbedast. Michael Maier, Symbola aureae mensae (1617) Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu lugemissaalides on riigi viimatisest aastapäevast saadik avatud valiknäitus alkeemia käsiraamatutest ja […] Vaata lähemalt ›
0
Olin päris poisike, kindlasti ei käinud veel kooliski, kui tõdesin äkki üllatava selgusega, et minu vanemad, ja mitte ainult nemad, ei suuda peaaegu kunagi kinni pidada kokkulepitud kellaaegadest, alati läheb kas või natukene üle. Erandiks juhud, kui oli vaja jõuda rongile või praamile, aga see oligi juba väljast või kõrgemalt tulnud, mis inimesele tema nõrkuses appi […] Vaata lähemalt ›
0
Mingil ajal said plaadipoodidest hea õhutuse ja valgusega mugavuse oaasid, kus pakutakse meelehead ja tehakse panus maksujõulise noorema keskklassi tarbimisharjumustele, mida peegeldavad ka hinnad. Need poed asuvad tihti ostukeskustes, vahel on aga muusikamüügi kas peaaegu või täiesti ära lõpetanud, kuna muu toob rohkem sisse. Muusika olemasolu puhul on müügiartikliks kiletatud uuspressid, mida pole inimsõrm enne […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“ Kumus kuni 9. IV. Kuraator Eda Tuulberg, kujundaja Anna Škodenko ja graafiline disainer Viktor Gurov. Kui tavapäraselt on era- ja riiklike kunstimuuseumide kollektsioone vastandatud kogumispõhimõtete, sisu ja ka kvaliteedi poolest, siis praeguseks on piir kadunud. Muuseumide tavapärane praktika on teha erakogujatega koostööd: tööde laenutamise kõrval on järjest enam suuremates […] Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 06:56
Viimane uuendus: 06:54.
Uudiste reiting uuendatud: 06:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)