28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Luule pole ainult autori sõnaosavus ja pädev kirjanduslik bränding. See elustub alles sihtkohas, mingist salapärasest kokkukõlast lugeja silmis, meeles ja sydames ning laiendab tema elukogemust. Tõeliselt suure poeedi ande kontuur ilmub sama selgelt ka tema elusaatuses. Artur Alliksaar (15. IV 1923 – 12. VIII 1966) teadis, et „kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse“,1 ning muutlik ja […] Vaata lähemalt ›
134
Ligi sada aastat on (kodu)eesti kirjanduselu olnud oma kesksete asutuste poolest üsna tsentraliseeritud. Seda saab kujutada kolme ringiga: esiteks kirjandus ise, s.t autorid ja teosed; teiseks kirjanike liit ning kolmandaks selle ajakiri Looming. Need kolm on moodustanud murdmatu liidu – arvatavasti tihedama süsteemi kui muudes väikekultuurides. Sirje Olesk tsiteerib oma raamatus paar korda Paul-Eerik Rummo 1998. aasta […] Vaata lähemalt ›
33
Kanada päritolu moekunstnik Gary Markle on juba mitu aastat Eestis toimetanud. Moemaailmas ei huvita teda glamuursed catwalk’id või lõputute kollektsioonide turulepaiskamine. Moodi eelistab ta kogeda laiendatud vormis, nii et rambivalguses pole ainult inimene. Masstootmise asemel keskendub ta käelisele praktikale. Hopi galeriis oli 9. IV – 4. IV vaadata tema isikunäitus „Sõlmside“, kus massiivseid „kleite“ kandsid […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta betoonehitis Järve tornid. Arhitektid Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar ja Martin Melioranski, konstruktsiooniinsenerid Jaanus Olop ja Mati Jõgiste. Inseneribüroo Pike monoliitbetooni-lahendus, betoontoodete valmistaja ja paigaldaja E-Betoonelement, betoonitööd teostasid PR Betoon, E-Betoonelement ja Maru Betoonitööd. Betooni tarnija Rudus, raketise valmistaja Peri. Tellija ning peatöövõtja TTP AS. Konkursi žürii: ehitusinsener Aadu Kana (esimees), Villem […] Vaata lähemalt ›
58
Tanel Toomi „Viimase vahiposti“ plakatitel ja turundusmaterjalides keskendutakse näitlejatest vahest kõige enam Kate Bosworthile kui filmi ainsale naisnäitlejale, aga filmihuvilisele on ehk kõige intrigeerivam see, et Hendrichsi rollis astub üles kuulus saksa näitleja Thomas Kretschmann. Kretschmann on oma kireva karjääri jooksul mänginud nii Marveli Kapten Ameerika lugude ajalukku ulatuvas osas parun Wolfgang von Struckerit (filmides […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Vetelkõndija“ (Luxfilm, Ilmatar Film, Eesti 2023, 85 min), režissöör Anu Aun, operaatorid Heiko Sikka ja Ants Tammik, helilooja Silver Sepp, produtsendid Anu Aun ja Maie Rosmann. Viimastel päevadel olen mõelnud palju misogüünia peale. Mõelnud selle peale, kuidas ammusel aal kirjutas Mikk Pärnits nihilist.fm-is mu kohta „üleshaibitud lits“, päitses pilt animeeritud naisest, keda vägistatakse (?) igasse […] Vaata lähemalt ›
177
Aasta 2022 oli valusate selginemiste aasta. Vaarusime justkui ühest katsumusest teise. Taipasime nende kaudu, kui habras on meie ühiskond ja kui õhuke kultuurikiht. Sai selgeks, et koroonaviirus ei hävita inimkonda ja isegi mitte tsivilisatsiooni. Kuigi kisub meid välja harjumuspärasest elust, sunnib peale raskeid valikuid ja tõstab tüli. Küll aga võib tohutult kurja teha inimene ise. […] Vaata lähemalt ›
39
Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eestvõttel on kirjastus Varrak ilmutanud mahuka „Eesti merenduse ajaloo“ I köite. Tegemist on esimese omataolise ülevaateteosega Eesti merendusest. Briti meresõjaajaloolase ja -teoreetiku Geoffrey Tilli kohaselt on merel neli ajaloolist omadust. Esiteks on meri ressursiallikas, teiseks transpordi meedium, kolmandaks informatsiooni vahetamise ja neljandaks ülemvõimu saavutamise keskkond.1 Kõik need aspektid leiavad uues […] Vaata lähemalt ›
80
Sõnal „pind“ on eesti keeles kaks tähendust. Sellega võib märkida olendi või objekti väliskihti, kuid „pind“ võib osutada ka võõrkehale, mis on seda väliskihti vigastanud ja lõpuks ka läbistanud – olgu selleks kasvõi läbi naha tunginud puupind. Tegu on olukorraga, kus saab eristada „oma“ ja „võõrast“ ning kus „võõras“ on sisenenud keskkonda, kus ta olla […] Vaata lähemalt ›
0
Urbanistile on koht tähtis mõiste, uurimisobjekt ja töövahend. Kõikvõimalikud „tänav, pink ja puu“ stiilis käsitlused on omast kohast täiesti asjakohased ja põhinevad aegruumiliselt fikseeritud kogemusel. Ka minule meeldib maakodu, meri ja vanalinn. Siiski on huvitavam mõelda kohast kui muutlikust ja sotsiaalsest kogemusest, kus mul on aktiivne roll. Teooriasse laskumata mainin oma kaht lemmikautorit David Harveyt […] Vaata lähemalt ›
0
Ott Kadariku näitus „Kolbad ja rümbad. 2016–2023“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus kuni 31. V. Arhitekt Ott Kadarik on seitse aastat ateljees graafikat trükkinud, ent ilmavalgust on tulemused näinud põgusalt – näoraamatus ja sõprade/ostjate koduseintel. Märtsi algusnädal tõi valgust juurde: akadeemilises raamatukogus näeb Eesti kunstiavalikkus nüüd esmakordselt vis-à-vis, kuhu kaob multitalendi raha, aeg ja jupp armastustki. Seitse […] Vaata lähemalt ›
108
Etenduskunstide lühivormide festival „Made in Estonia“ Kanuti gildi saalis 11. III. Dramaturg Heneliis Notton, projektijuht Kristiina Tang, valguskunstnik Henry Kasch, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, graafiline kujundaja Jaan Evart, fotograaf Alina Birjuk, videote autorid Kert Kõpper ja Art Nõukas ning lavakujundajad Marto Mägi, Kadri Joala ja Joel Väli. Kuueteistkümnes etenduskunsti lühivormide festival kuulub Kanuti gildi saali populaarsemate […] Vaata lähemalt ›
3
Karlova teatri „Preili Julie“, autor August Strindberg, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Iir Hermeliin, helilooja Vootele Ruusmaa, valguskunstnikud Ivar Piterskihh ja Oskar Harding. Mängivad Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi ja Agur Seim. Esietendus 28. II Karlova teatris. „Preili Julie“ lavastusega tähistatakse Karlova teatris Marika Barabanštšikova 50. aasta juubelit. Traditsiooniliselt poole nooremale tegelasele ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kellerteatri „Mets“, autor Polina Borodina, tõlkija Veronika Einberg, lavastaja Tatjana Kosmõnina, liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Piret Peil, video- ja valguskunstnik Rene Topolev, helikujundaja Vladimir Džumkov, animaator Daria Dementeva. Laval mängivad Maria Teresa Kalmet ja Veljo Reinik, videos Tatjana Kosmõnina, Sergei Furmanjuk, Rainer Elhi, Silva Pijon, Andres Roosileht ja Aivo Erm. Esietendus 3. II Kellerteatri saalis. […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Tähe-Lee Liiv ja Grieg“ 31. III Estonia kontserdisaalis. Tähe-Lee Liiv (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Simone Menezes. Kavas Maurice Raveli, Edvard Griegi, Lili Boulanger’ ja Heitor Villa-Lobosi muusika. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on hoos ja suurepärases vormis, igal reedel tuuakse publiku ette heade solistide ja dirigentidega köitvad kavad. Publiku meelest on stabiilselt […] Vaata lähemalt ›
107
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2024. aasta näitustele A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL. Konkurss on avatud kuni 21.05.2023. SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. AKNAD on A-Galerii (mikro)näituste platvorm, mille eesmärk on pakkuda kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või varem nähtud […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 14. aprillist on Eesti Rahva Muuseumis avatud uus näitus, kus on väljas nõukogudeaegsed suveniirrätikud ja nende lood. ERM korraldas seda ette valmistades rätikute ja lugude kogumisaktsiooni „Kapist näitusele“, mille käigus annetati muuseumile enam kui 200 rätikut ning saadeti 60 toredat lugu. Koos ERMi enda kogudest ja teistest muuseumidest pärit legendaarsete rätikutega jõuab näitusele üle […] Vaata lähemalt ›
0
„Laul peale ja südamele“, Simon Cummings Tatjana Kozlova-Johannese muusikast Tõnis Saarts, „Reformierakonna hegemoonia ja Savisaare ajastu teine tulemine“ Indrek Ibrus, „ERRi seaduse uuendamise väärtusküsimused“ Maria Mölder Eesti muusikaturu fookuspäeva ja kultuuripoliitika uute suundade kohta Eero Epner, „Psühholoogiline teater – eikusagil või kõikjal?“ Kai Lobjakas, „Kogutud teos. Kust see tuleb, mida koguda?“ Mattias Malk, „Millist linna me saame endale lubada?“ Lauri Sommer, „Saja Allikaga Saar“ Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ning Kultuuriministeerium kuulutavad välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 9. september 2023. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja käsikirjaga koos tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe aprillinumbri fookusteemaks on ükskõiksus ja persooniks dokumentalist Anna Hints, kellega Sanna Kartau vestleb nii väega kontakti otsimisest, armastusest kui intuitsiooni usaldamisest kunstis. Kärt Kelder jagab kogemusi, kuidas täiskasvanuna oma vanematega uuesti tutvust sobitada. Hele-Mai Viiksaar kirjeldab, kuidas tänapäeva trendiloojad näevad kurja vaeva, et oma välimusest mitte hoolida. Triin Toomesaar küsib, kas Eesti peaks kehtestama […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.06.2026 11:23
Viimane uuendus: 11:18.
Uudiste reiting uuendatud: 11:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)