Loosungitega „turg paneb kõik paika“ ja „riik on halb peremees“ praegusel kõrginflatsiooni, energiakriisi ja geopoliitilise ebakindluse ajal ilmselt valimisi ei võida. Paistab, et vajadus riigi tugevama käe järgi on tagasi tulnud ning lubadus globaalsest, piirideta turuvabadusest, mis pidi justkui kõik jõukaks tegema, ei ole enam nii kutsuv ja usutav kui mõni aastakümme tagasi. Pendel hakkas […] Vaata lähemalt ›
43
Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat ilmub Värskes Rõhus ja sealsete noorte kirjutajate pingutusi žürii kahtlemata tunnustab, kuid nähtavasti on just kriitika üks loomežanr, kus […] Vaata lähemalt ›
20
Mu tark luuletajast sõber käib teist korda ülikoolis ja hakkas seal uuesti lugema Martin Heideggeri „Küsimust tehnika järele“. Eesti keeles ilmus see 1989. aastal Akadeemias, käisin siis parasjagu ülikoolis, esimest ja seni viimast korda, ja olin juba lootusetult langenud Tõnu Luige ja Ülo Matjuse mõju alla. „Küsimus“ oli mul eest taha ja tagant ette peas, suuremalt […] Vaata lähemalt ›
0
Kiri jõuluvanale Elame aastaringi teine silm kellal. Oleks sest abigi mingi! Ikka – teine silm kellal. Teine-silm-kellal ei päästa: see ainult tekitab stressi. Kell meid üldse ei säästa – igal pool peale ta pressib: arvutis, moblas ja seinal, taskus või laua pääl, igalt poolt üles meid leiab, raadioski valjult teeb häält. Aeg […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta jõulude eel tsiteerin Eesti keelevaldkonna tuliste teemade analüüsimisel hakatuseks oma kirjutist ajakirjas Oma Keel täpselt aasta tagasi: „2021. aasta sügisel on teemad suhteliselt sarnased nendega, mis olid tähelepanu keskpunktis ka kaks aastat tagasi ehk siis uue Eesti keele arengukava 2021–2035 koostamisjärgus. Räägime endiselt (keele)poliitiliste otsuste ootusest, eestikeelsest üldharidusest kõigile lastele ja noortele kodukeelest […] Vaata lähemalt ›
0
Miks on vaja kirjutada marginaliseeritud ühiskonnaliikmete ajalugu? Esiteks muidugi seepärast, et iga kogukond väärib teadmisi oma minevikust. Teiseks aga seepärast, et kui muuta jutustaja vaatepunkti, siis võivad ka suuremad ajaloolised tõekspidamised hoopis teises valguses paistma hakata. Nii näiteks järeldab Piret Karro oma uurimuses „150 aastat Eesti feminismi“, et 1918. ja 1991. aasta, mis tavapärases ajalookäsitluses […] Vaata lähemalt ›
62
Lõppev aasta on olnud pikk ja kurb. Ukraina sõja algus ja sellele järgnenud kogunemine Vabaduse väljakul veebruarikuu külmal päikselisel päeval näivad eelmise ajastu sündmustena, sellele eelnenu aga hoopis ammuse ajana. Esimesed sõjanädalad ja -kuud möödusid paljudel sõjasündmusi jälgides, igal võimalikul hetkel rõlgeid uudiseid lugedes, neid seedida püüdes ja Ukrainasse sõjalist abi oodates. Nii mõnedki läksid […] Vaata lähemalt ›
0
Lõppeval teatriaastal pääsesid kõik vaatajad, kes seda soovisid, küll minema arvutiekraanide eest, kuhu kahel varasemal aastal kuri pandeemia oli nad pikkadeks kuudeks aheldanud, kuid järjekordse saatuselöögina jättis tänavusele teatrile kindlasti jälje veebruaris Ukrainas alanud sõda. „Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse […] Vaata lähemalt ›
29
Euroopa filmiauhinnad, Reykjavík, 10. XII 2022. „See on nagu Oscarid, ainult et kõik filmid on võõrkeelsed.“ Tänavu Islandis Reykjavíki rabavas Harpa kontserdimajas toimunud Euroopa filmiauhindade kolme ja poole tunnine tseremoonia oli kantud just sellisest eneseirooniast, mis mõjus muidu vahel liiga saksalikult korrektsele (sest Euroopa Filmiakadeemia baseerub Saksamaal) üritusele nagu sahmakas jääkülma Islandi merevett krae vahele, […] Vaata lähemalt ›
41
Tartu Ula baari ruumikitsikus on ka selle suurim väärtus. Kuna hoone pindala on kõigest 26 ruutmeetrit, mahub sinna vaid paarkümmend inimest. Seetõttu toimetatakse enamasti hoopis lopsakas tagaõues Toomemäe küngaste vahel, kus suvel laulavad linnud ja kuhu talvel kerkib lumebaar. 1936. aastal valminud Hoone oli seisnud enne Ula baari 2020. aastal asutamist 15 aastat tühjalt. Ula […] Vaata lähemalt ›
0
Trammiliikluse ajalugu ulatub Tallinnas XIX sajandi lõpuaastatesse, mil hobutrammiga sai sõita Vanaturu kaelast Kadriorgu. Elektritramm sõidab pealinnas 1920. aastatest. Trammiliine on Tallinnas praegu 39 kilomeetrit ja neid püütakse jõudumööda pikendada. Näiteks kavandatakse Vanasadama trammiliini, mis loodetakse avada 2025. aastal. Käesoleva aasta novembris valmis „Trammiteede tänavaruumi uuring“, mille abil analüüsitakse veel viie trammitee rajamise võimalikkust ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Mis saab neist armsatest tüdrukutest?“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (Jaan Koorti 24) kuni 15. II 2023. Kuraator Tamara Luuk, kujundaja Neeme Külm, kunstnikud Merike Estna, Alexei Gordin, Elin Kard, Edith Karlson, Alice Kask, Vassa Ponomarjova, Anu Põder, Maria Sidljarevitš, Anna Škodenko ja Johanna Ulfsak. Olin lasnamäelane 1960ndate algusest, elasin Pae tänava viiekordses majas üpris tuletorni lähedal, […] Vaata lähemalt ›
155
Mõni inimene kannab head vilja edasi ka pärast siit ilmast lahkumist. Nii on see Marju Lepajõega, kelle tõlgitud „Inimolu viletsusest“ ilmus äsja trükist. Ta oli seda meelt, et omaenda ajaloo ja elukeskkonna mõistmise huvides peaks keskaja tekstide tõlkeid palju rohkem välja andma. Loomult tänumeelse inimesena ta rõõmustas: „Issanda arm on siin olnud tegelikult juba mõõtmatu […] Vaata lähemalt ›
0
Soome-ugri loodususundis ja mütoloogias on palju sarnast. Seda on märganud paljud teadlased alates XVIII sajandist ja neid kokkulangevusi on nad pidevalt esile toonud. Tihtipeale peetakse iga sarnast joont olemuslikuks, algupäraseks, meie kultuurimustrist tulenevaks. Karukultus Üks metsikumaid ja ürgsemaid nähtusi soome-ugri animismis näib olevat karu sünni ja surmaga seotud uskumuste, laulude ja taigade kogum. See haarab […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpul oli Sirbi loos „Silmade avanemise päev“* juttu ootustest maailma kalleima teadusinstrumendi ümber. James Webbi kosmoseteleskoop veetis siis oma viimaseid päevi planeedil Maa, oodates stardikäsklust, mis 25. detsembril 2021 kell 14.20 meie aja järgi lõpuks anti. Nüüd saab tema esimesele tööaastale tagasi vaadata ja nentida, et (peaaegu) kõik on läinud hästi, ootused on […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduses on viimase kahekümne aasta üks suuremaid muutusi olnud avatud teaduse mudelile üleminek.1 Selle peamiseks katalüsaatoriks oli digitaalsete publitseerismeediumide kasutuselevõtt 1990. aastate lõpul. Teaduskirjanduse jagamine PDF-failide kujul muutus erakordselt lihtsaks ja odavaks. Mitmed trükiajakirjad läksid täielikult veebi ja trükitavate ajakirjade hulk on progressiivselt ajas kahanenud. See on säästnud tuhandete hektarite ulatuses vihmametsa. Paraku ajakirjade füüsilisi […] Vaata lähemalt ›
39
On kaks levinud ettekujutust geeniusest. Domineeriva kujutluse järgi on geenius täiesti suveräänne ja sõltumatu ning võtab kõik iseenda seest, täiesti seletamatul kombel. Teistsuguse, kuid samuti üksjagu levinud ettekujutuse järgi pole geeniusel enda sees midagi, vaid ta saab kõik väljast ning lihtsalt paneb kokku, ehkki taas seletamatul kombel. Seletamatus, ootamatus, erakordsus näibki olevat mõlema mudeli puhul […] Vaata lähemalt ›
19
Mängufilm „Menüü“ („The Menu“, USA 2022, 107 min), režissöör Mark Mylod, stsenaristid Seth Reiss ja Will Tracy, operaator Peter Deming, helilooja Colin Stetson. Osades Nicholas Hoult, Ralph Fiennes, Anya Taylor-Joy, Hong Chau, John Leguizamo jt. Toit on inimese põhivajadus, kütus, mis meid elus hoiab. Toit on ka osa identiteedist ja kultuurist, klassikuuluvuse väljendaja: kokkutooja, ühendaja, lahutaja. Korraga […] Vaata lähemalt ›
0
Kujutle lõputut, horisondita merd, millel miljonid inimesed, kes väiksema, kes suurema paadiga laineharjal hulbivad ja ellujäämise nimel vaevlevad. Kujuta ette, et tegemist on düstoopilise ulmeromaaniga, kus kellelgi ei tule mõttesse küsida, kas saaks muudmoodi, kas võimalik on ka teistsugune reaalsus. Lugejana tead oma kõrgemast vaatepunktist, et kindlasti on, ning tunned ängistust selle vaimuvaese, vastuhakuvõimetu tsivilisatsiooni […] Vaata lähemalt ›
21
Piret Raua novellikogumiku nimiloos „Nimepanija“ kirjeldab noor ema praamisõitu saarele, kus tema ja ta reisikaaslased saavad Nimepanijalt paberi oma lapse nimega. Meeleolu on morn ja naised halavad, sest „neid nimesid, mida oma lastele lootsime, oli Nimepanijal vaid väike kindlaksmääratud arv, suurem osa meist pidi leppima sellistega, mis määravad lapsed eluaegsesse viletsusse. Varas, Petis, Sant, Joodik, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Forte
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 01:34
Viimane uuendus: 01:20.
Uudiste reiting uuendatud: 01:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)