28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
8. veebruaril saatis Leedu haritlaskond leinates viimsele teekonnale oma tagasihoidliku silmapaistva liikme. Nijolė Kvaraciejūtė (1940–2023) oli eluaegne ilukirjanduse ja humanitaarteaduste alla kuuluvate teoste toimetaja, kes pälvis 2022. aastal Leedus parima toimetaja tiitli ning teeneka kirjandustoimetaja auhinna Kuldne Luup. Auhinnad ei ütle ent saaja kohta ju kõike. Nimelt on tema töö eriti tähtis eesti kultuuri seisukohalt, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Oled märtsist Maja peatoimetaja. Kas ja millised muutused seetõttu ajakirja ees ootavad? Järgmisel kolmel aastal keskendub Maja kindlama Baltimaade skeene ülesehitamisele. Balti riikidel on sarnasusi nii poliitiliselt, kultuuriliselt kui ka ruumiliselt. Viimastel aastatel on need kolm riiki üksteise mitmete ettevõtmiste toel taas avastanud. Neid suhteid hoides on lootust siinset arhitektuurikultuuri omanäoliselt arendada ja vältida ulpimist provintsi […] Vaata lähemalt ›
0
Barokkooperi „Ariadnet otsides“ („Arianna à la recherche“, 1608/2017) lavastuselementidega kontsertettekanne 18. III Estonia kontserdisaalis. Helilooja Claudio Monteverdi, libretist Ottavio Rinuccini, rekonstrueerija Andrew Lawrence-King. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, koormeister Lodewijk van der Ree, Floridante barokkorkester, kunstiline juht ja dirigent Andrew Lawrence-King. Solistid Yena Choi (Ariadne), Toomas Tohert (Apollo, Bacchus), Laura Štoma (Venus), Maria Valdmaa (Amor), Danila Frantou (Theseus), Vaata lähemalt ›
0
„Vaistu võidukäik ehk Hüva leili“, Merit Kask vestleb Anna Hintsiga Leida Laius 100. Kristiina Davidjants, „Kõrboja perenaine“ Andra Orn vestles Rootsi nüüdiskunsti fondi Index direktori Marti Maneniga Kaire Nurk, „Pindade (meta)psüühika“ Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna linnaaianduse eksperdi Maria Derlõšiga Kaja Kann, „Too tants. Nüüdis“ Peeter Sauter 2022. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatutest Ķempi Kārli luuletus liivi pärandi päevaks Mare Müürsepp Rahvusvahelises Noorsookirja Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise noore vaataja teatri päeva raames kuulutati välja Väikese printsi tunnustusauhinna laureaat. Auhind anti pidulikult üle 21. märtsil pärast „Apelsinitüdruku“ etendust lavastajale ja näitlejale Taavi Tõnissonile Eesti Noorsooteatris. Väike prints väärtustab teatritegijate tähelepanelikku, hoolivat, loominguliselt julget ja ausat suhet noorde vaatajasse. Taavi Tõnisson on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia näitleja erialal 2003. aastal ja Venemaa riikliku teatrikunstide […] Vaata lähemalt ›
0
24. märtsil Adamson-Ericu muuseumis avataval näitusel „Puude taga on mets“ on eksponeeritud Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud koos 20. sajandi loomaskulptuuridega. Näitusele annab sarkastilise lõppakordi Edward von Lõnguse humoorikas videoteos. Väljapanek uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil – ajal, […] Vaata lähemalt ›
0
Mai Levin, „Eduard Wiiralt, Pariis, Dix ja Grosz“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon festival „Tuja“ VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine kontsert „Heino Eller 136“ Eesti Kontserdi „Estonian Voices, Vaiko Eplik ja Eliit“ näitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Jenny Grönholmi näitus „Tulevikumälestused“ Ajateatri „Anne Franki päevik“ Tallinna Linnateatri „Tunde-märgid“ animafilm „Kaka, […] Vaata lähemalt ›
0
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Vaata lähemalt ›
30
Emakeelepäev möödus tänavu kuidagi eriti helgelt. Mitte ainult ilma, vaid just tooni poolest. Kui tavaliselt, isegi normina raamivad tähtsamad peokõnelejad iga riikliku tähtpäeva asjakohase tõsiduse, mure ja pühalikkuse nootidega, siis emakeelepäev on end sellest taagast vabaks võidelnud. Kõike, mis ette võeti, tehti lustiga, veendumuses, et eesti keele tervis on üle aegade parim. Keel on identiteedi […] Vaata lähemalt ›
167
Sel korral valiti riigikokku 30 naist. Kuigi tegemist on läbi aegade edukaima tulemusega ja aastatel 1992–2019 on riigikokku valitud naiste arv järjest kasvanud – 13, 12, 18, 18, 24, 20, 24, 28 – on seda ikka vähe. Muidugi võib loota, et pärast endas tungivama kutsumuse – kui olla valitud rahva esindajaks parlamenti – leidnute loobumist […] Vaata lähemalt ›
0
Täna räägin ma rahast ja emakeelepäeva järel kirjanduse rahast. Tõsi, rahast või õigemini selle puudumisest on räägitud palju, aga ma tahan lisada ühe teema juurde, nimelt teha lihtsa võrdluse ENSV ja sõjaeelse Eesti vabariigiga. Eesti ja eestlus toetuvad väga tugevalt keelele ja kirjandusele. Selleks et kirjandus saaks täita XXI sajandil oma rolli keele ja ühiskonna […] Vaata lähemalt ›
0
Piret Raua romaani „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ esitles kirjastus Tänapäev 2018. aastal kui midagi sensatsioonilist – ikkagi rahvusvaheliselt eduka lastekirjaniku ja kunstniku esimene täiskasvanutele mõeldud raamat. Nonoh, mõtlesin, ootame-vaatame-loeme. Autor ise hoidis sümpaatselt tagasihoidlikku joont (ja nii on see siiani). Tegelikult oli Tänapäeval õigus. „Initsiaal …“ ning sellele järgnenud „Verihurmade aed“, „Kaotatud sõrmed“ ja „Portselanist nael“ võeti valdavalt […] Vaata lähemalt ›
7
Maailma loomisest ei piisa, loodut peab ka nimetada saama. Kui uus ilming tuleb võõrsilt, siis see kodustatakse. Oskuskeeletundjad vahendavad erilist ja uut, et kiirelt muutuv ülimalt spetsiifiline keskkond ei jääks arusaamatuks. See võib kaasa tuua mõistmatuse – siis võõristuse ja vaenulikkuse. Seega on strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab […] Vaata lähemalt ›
0
Pühendan Stefan Peetri mälestusele Meie aeg justkui ei julgusta mõtlema lootusest ja õnnest. Ukraina sõja kõikehõlmav kohalolu vangistab me tegemised ja mõtted segasesse ja ahistavasse olevikku ilma tulevikuhorisondita, mis võiks toimida õnnelubaduse ning lootuseallikana. Ja selles ei ole tegelikult midagi uut, kuna praegust sajandit on algusest peale iseloomustanud terav hädaolukorratunnetus, millest on saanud inimese olemise […] Vaata lähemalt ›
109
Siinsete Venemaast huvitatute rõõmuks on nende lugemislauale jõudnud veel üks värske tõlge. Autor Orlando Figes (sünd 1959) on tuntud Inglise ajaloolane ja kirjanik, kelle sulest on kokku ilmunud üheksa Venemaa ja Euroopa ajaloo teemalist raamatut. Eesti keeles on nüüdseks kättesaadavad kuus, mille hulgast ehk kõige menukam on olnud „Nataša tants. Venemaa kultuurilugu“ (originaal 2002), mille esimene […] Vaata lähemalt ›
2
Olulisim kõigepealt: pühapäeva ööl lugematuid filmifänne üle maailma üleval hoidnud Ameerika Filmiakadeemia auhindade üleandmisel ei virutatud tänavu laval kellelegi vastu vahtimist. Kordagi ei kuulutatud võitjana välja vale filmi. Isegi ühegi esineja nime ei väänatud teda sisse juhatades lootusetult võõraks. Kõik oli ettearvatav, turvaline ja viisakas, vaat et igavgi. Ehk siis täpselt see, mida akadeemia pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Paar aastat tagasi püstitas Jarmo Kauge ühes intervjuus küsimuse, kas häbitunne võib maailma päästa.1 See on jäänud mind kummitama: iga kord poes kilekotti võttes või sellest loobudes, reisil lennuhäbi trotsides või üha enam sõitmata jättes, kasutatud asjade poes sobrades ja end mõttes siunates, miks sellele nii palju aega raisata, kui kõik vajaliku võib saada lähimast […] Vaata lähemalt ›
84
Tantsuks süvaökoloogiaga on Arne Næssi elu nimetanud üks tema sõber. Ka „Elufilosoofia“ eessõnas on Toomas Trapido kirjeldanud Næssi kui erakordset inimest, kes tegeles elu jooksul paljude asjadega, mis kokku moodustavad ikkagi terviku: Næss oli filosoofiaprofessor, aga ka vägivallatuse eestkõneleja, kes muu hulgas toetus Gandhi filosoofiale, samuti ka mägironija, õpikute autor, otsest tegevust (direct action) pooldav […] Vaata lähemalt ›
36
Murest looduse pärast kumab kusagilt kaugelt läbi ka uhkus inimese jõu ja võimsuse üle. Seda ei ole küll kombeks tunnistada, aga nii see ometigi on. Lõpuks on ju inimesed need, kes loodusele „appi lähevad“, metsad ja rannad sodist puhtaks teevad ja korduvkasutusega topsidest latet joovad. Ei pea vist mainimagi, et loodusel on sellest ükskõik. Loodus […] Vaata lähemalt ›
146
Dokumentaalfilm „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ (Levila, Klaasmeri, Eesti 2023, 93 min), režissöör Marianne Kõrver, idee autorid Hanna Samoson, Daniel Vaarik ja Eero Epner, operaator Hanna Samoson, helilooja Janek Murd. 10. märtsist avanes Eesti kinopublikul viimaks võimalus vaadata teekonnafilmiks üle kasvanud dokumentaalfilmi, kus jälgitakse kunstniku ja matkaja Hanna Samosoni teekonda piki kaua oodatud Rail Balticu trassi Eestis. Railbaltica.org […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 16:50
Viimane uuendus: 16:47.
Uudiste reiting uuendatud: 16:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)