Keelekorralduse või -arenduse diskussioonis on vähe räägitud sellest, kuidas peab teaberikkas keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena õpetama. Kuidas läheb emakeeleõpetusel ning missugused suunad siin valitsevad? Emakeeleõpetajad uues olukorras Koolis õpetatakse ja õpitakse kirjakeelt. On selge, et kirjakeele normi allikana ei kao ÕS seadusest, veebist ega eesti keele klassiruumidest kuhugi. Kirjakeel kui polüfunktsionaalne sotsiaalne keelevorm1 vahendab õpilastele […] Vaata lähemalt ›
2
Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastori Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“ uus väljaanne emeriitprofessor Jüri Kivimäe suurepärases tõlkes on olnud raamatulettidel juba poolteist kuud. Selle esimene trükk kadus sealt mõne päevaga ja ka lisatiraaž püsib endiselt müügiedetabelite tipus. Russowi kroonika on üks tuntumaid allikaid Liivi sõjaks kutsutud sõdade ja konfliktide puntra kohta, ehkki enamasti unustatakse, […] Vaata lähemalt ›
0
Romaani „Risti vägi“ tegevus algab millalgi 1220. aastatel, täpsemat aega mainitud ei ole, ning lõpeb 1236. aastal. Keskseid tegelasi on kaheksa: Saksa ordu käsknik Arnouf Hernafur, Valkena eestlaste vanem Edda, Valkena ehk Kärkna kloostri abt Theodor, Ungari arst Zoltan, Transilvaania talutüdruk Lucia, Lübecki kaupmees Hansen Zmeerwalde ja tema poeg Peper. Need tegelased kannavad ligikaudu sama […] Vaata lähemalt ›
0
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor’i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomor’iks.2 Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor’i peamine eesmärk oli näljasurma abil välja juurida Ukraina jõukas talupoegkond, maa kollektiviseerida ja lämmatada sellega viimasedki iseseisvuse püüdlused, siis […] Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta veebruarist saati maailma tähelepanu keskmes püsinud sõda Ukrainas on muu hulgas olnud suurte narratiivide surmaheitlus. Venemaa nihilistlikus retoorikas on tegu põhimõttelise lahinguga fašistliku lääne vastu, kelle eesmärk on lämmatada oma julgeolekustruktuuride kaudu õigeusklik kultuuriruum. Ukraina silmis on aga tegu tervet vaba läänemaailma kaitsva väikese riigi kangelasliku vastupanuga tegelikule hiiglaslikule fašistlikule agressorile, Taaveti astumisega […] Vaata lähemalt ›
3
Festival „On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia“ Okapi galeriis, Telliskivi Loomelinnaku välialal, Balti jaama kunstitänavas ja Georgia restoranis Lendav Maaler. Festivali algataja Okapi galerii, kunstnikud Šilo grupp (Serhi Lebedõnski ja Vladõslav Krasnoštšoki), Maksim Dondõjuk, Anna Melnikova, Kirill Holovtšenko, Ksenia Petrovska, Mõhhailo Palintšak, Serhi Vaganov, Jana Sidatš, Tarass Bõtško ja Andrii Mur. Väljapanekud on valminud koostöös […] Vaata lähemalt ›
45
30. novembril selgusid Finlandia kirjandusauhinna tänavused laureaadid. Ilukirjanduse Finlandia laureaat on Iida Rauma romaaniga „Hävitys. Tapauskertomus“ ehk „Hävitamine. Ühe juhtumi lugu“ (Siltala). Rauma käsitleb „Hävitamises“ koolivägivalda ning ülekohtu mõju psüühikale. Laureaadi valis piiskop Mari Leppänen. Publiku lemmikromaani tiitli sai hääletuse tulemusel Eeva Turuse teos „Sivistynyt ja miellyttävä ihminen“ ehk „Haritud ja meeldiv inimene“ (Siltala). Laste- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Suvel ilmus Springeri teaduskirjastuselt raamat „Kellele kuulub roheline linn?“ (Whose Green City? Contested Urban Green Spaces and Environmental Justice in Northern Europe), mille on kokku pannud Tallinna ülikooli teadlased Bianka Plüschke-Altof ja Helen Sooväli-Sepping. Selles analüüsitakse rohealasid kasutaja vaatenurgast. Välja on toodud Eesti, Läti, Soome, Norra, Rootsi ja Suurbritannia juhtumid. Alljärgnevalt räägib Bianka Plüschke-Altof tulemustest […] Vaata lähemalt ›
99
„Viiskümmend aastat pärast puhta õhu seaduse vastuvõtmist on reostus kogu maailmas hullem kui kunagi varem. Nelikümmend aastat pärast puhta vee seadust kaalub plast ookeanis üles seal elavad kalad. Nelikümmend aastat pärast ohustatud liikide seadust on maa elurikkus järsult langemas. Ja pärast mitukümmend aastat kestnud kliimakokkuleppeid kliima allakäik muudkui kiireneb“.1 Lugematud kokkulepped, raamdokumendid, agendad, juhised, voldikud […] Vaata lähemalt ›
88
Vello Jürna nimeline vokalistide konkurss 23. – 27. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis ning Väike-Maarja seltsimajas. Võis ju kahelda, kas väikeses Eestis üldse leidub nii palju noori ja julgeid vokaliste, et tasub korraldada kolm võistlust aastas. Vaid pool aastat sai mööda eelmisest üleriigilisest lauljate konkursist ja juba sööstsid võistlustulle uued lauljad, üks parem kui teine. […] Vaata lähemalt ›
44
Rakvere teatri „Nipernaaditalv“, autorid August Gailit ja Urmas Lennuk, lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Kristjan Suits, helilooja ja muusikaline kujundaja Kristjan Priks, dramaturgia konsultant Liis Aedmaa, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Hannes Kaljujärv, Madis Mäeorg, Helgi Annast, Liisa Aibel, Silja Miks ja Natali Väli. Esietendus 18. XI Rakvere teatri väikeses saalis. „Nipernaaditalve“ esietenduse kavalehe vahel on üks […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduskirjanduse avaldamine on valdavalt suurte globaalsete kasumit taotlevate kirjastuste pärusmaa. Avaliku juurdepääsuga teadusinfo andmebaasi Scilit1 andmetel olid suurimad traditsioonilised kirjastused 2021. aastal Springer Nature (praegu pidevalt ilmuvaid nn aktiivseid ajakirju 2950), Elsevier BV (2872), Informa UK Ltd. (Taylor & Francis, 2558), John Wiley & Sons, Inc. (1685), SAGE Publishing (1141), Walter de Gruyter (738) ja […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 2022. aastast kuulub soolise võrdõiguslikkuse kava (ingl gender equality plan) kohustusliku terminina kõigi Euroopa Liidu akadeemiliste asutuste kõnepruuki. Nimelt nõuab üks Euroopa teaduse juhtivamaid arengumootoreid, rahastusprogramm „Euroopa horisont“ („Horizon Europe“), et soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK) oleks kõigi rahataotlejate koduülikoolides kas juba vastu võetud või vähemalt koostamisel, ning ilma sellele küsimusele jaatavalt vastamata taotlust esitada […] Vaata lähemalt ›
21
Näitus „Crawl Out Through the Fallout“ EKKMis kuni 18. XII, kuraator Marco Laimre, kunstnikud Camille Laurelli, Keiu Maasik, Martin Buschmann, Reimo-Võsa Tangsoo ja Marco Laimre. Düstoopiliste videomängude mängimise kogemusele keskendatud näitusel „Crawl Out Through the Fallout“1 astuvad kuraatori kõrval üles Camille Laurelli, Keiu Maasik, Martin Buschmann ja Reimo-Võsa Tangsoo. Järgnev ei ole näitusearvustus, vaid katse […] Vaata lähemalt ›
2
Tuimade fallostena kõrguvad monumendid näivad kalgid, kindlameelsed, muutumatud, kuid meedias ja meeltes on need hingestatud, elavad salaelu. Mitte küll nagu filmis, kus muuseumis öösel skulptuurid ja topised jalad alla võtavad, põrgu valla päästavad, hommikuks aga ontlikult kohale tagasi kobivad. Veergudelt võib leida, kuis punamonumendid levitavad okupatsioonimeelsust, äratavad taas haudades suikunud vägede vaenu, ornamendid stalinistlike hoonete […] Vaata lähemalt ›
116
Üheltki inimeselt, kes on sündinud, ei ole küsitud, kas ta on seda tahtnud. Aga kuna see on juhtunud, on tulnud selle maailmaga kohaneda, sest vastasel juhul ei jää ellu. Külmas kliimas peab kandma riideid, kuuma käes otsima varju, merele minnes kohanema mere, metsas metsa, inimeste keskel ühiskonna reeglitega. Kohanemine on ennekõike õppimine, kuidas hakkama saada. […] Vaata lähemalt ›
0
Jõulukuu teisel päeval lahkus meie hulgast keeleteadlane Tiit-Rein Viitso, pühendunud läänemeresoome keelte ajaloo ja fonoloogia uurija, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor, Liivi Sõprade Seltsi esimees. Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal oli TA Keele ja Kirjanduse […] Vaata lähemalt ›
0
Igavikku on lahkunud avara silmaringiga põhimõtte- ja tahtekindel, hingesooja suhtlemiskultuuriga teadusjuht ja tulemuslike geoloogiliste uuringute korraldaja. Temas oli tähelepanelik ja osavõtlik suutlikkus ka arvamuste lahknemisel ühismeelseks jääda, arutlemistel edasiviivate tulemusteni jõuda. Rein Raudsep sündis 1. detsembril 1940. aastal Tallinnas. Tema juured on Juuru lähistel Raplamaal. Rein lõpetas 1959. aastal Rapla keskkooli ja 1965 Tartu ülikooli […] Vaata lähemalt ›
0
„… sinule“, koreograafid ja esitajad Tatjana Romanova ja Gert Preegel, dramaturg Laura Kvelstein, helikujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskujundaja Anton Andrejuk, visuaalne kujundaja Eliise Selisaar, kunstnik Eva Orupõld. Esietendus 18. XI Sõltumatu Tantsu Laval. Isiklike lugude või tundmuste jutustamine laval on nõudlik formaat, mis eeldab loojalt oskust oma loomingust distantseeruda. Kui minusugune kirjaneitsi võtab kätte ja teeb eraelul […] Vaata lähemalt ›
11
Vene teatri „August: Osage’i maakond“, autor Tracy Letts, lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Anton Andrejuk, muusikaline kujundaja Natalja Dõmtšenko. Mängivad Vladimir Antipp, Ljubov Agapova, Natalja Dõmtšenko, Ilja Nartov, Natalia Murina, Jekaterina Kordas, Tatjana Manevskaja, Aleksandr Okunev, Sergei Pleskin, Alina Karmazina, Igor Rogatšov, Dmitri Kosjakov ja Stella Frishman. Esietendus 5. XI Vene teatri suures […] Vaata lähemalt ›
69
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Forte
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 03:14
Viimane uuendus: 03:10.
Uudiste reiting uuendatud: 03:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)