Vene teatri „August: Osage’i maakond“, autor Tracy Letts, lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Anton Andrejuk, muusikaline kujundaja Natalja Dõmtšenko. Mängivad Vladimir Antipp, Ljubov Agapova, Natalja Dõmtšenko, Ilja Nartov, Natalia Murina, Jekaterina Kordas, Tatjana Manevskaja, Aleksandr Okunev, Sergei Pleskin, Alina Karmazina, Igor Rogatšov, Dmitri Kosjakov ja Stella Frishman. Esietendus 5. XI Vene teatri suures […] Vaata lähemalt ›
69
„Üle heli“ festivali kontsert „Üle heli sfääriline õhtu vol. 1“ 3. XII Von Krahli teatris. Tencu & eleOnora (Andres Tenusaar ja Eleonora Kampe), Tont (Siim Kuusemäe), Galaktlan (Taavi Laatsit), Ulmer (Aivar Tõnso), Taavi Tulev & Lotte Jürjendal ning LokaalRaadio (Raul Keller, Hello Upan ja Katrin Essenson). Teadupärast kolib Von Krahli teater selle aasta lõpus oma […] Vaata lähemalt ›
64
Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Kumu kunstimuuseumis kuni 30. XII. Näituse kujundaja LLRRLLRR (Laura Linsi ja Karolin Kull), graafiline disainer Maria Muuk, koordinaator Magdaleena Maasik, kunstniku uurimisassistent Ketlin Käpp ning konsultandid Linda Kaljundi, Annika Toots ja Karmen-Eliise Kiidron. „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on üks pealtnäha tagasihoidlik näitus Kumu kolmanda korruse projektiruumis. Hulk […] Vaata lähemalt ›
46
„See, mis sa meile kirjutasid, on puhas haukumine, ja kui sa soovid ka edaspidi haukuda vastuseks meie kirjale, siis ka meil, suurtel valitsejatel, pole mõtet sulle midagi peale haukumise kirjutada, aga suurtel valitsejatel ei sobi haukuda, meie ju ei haukunud oma kirjas, vaid rääkisime tõtt ning kirjutasime mõnikord nii põhjalikult ainult seepärast, et kui sulle […] Vaata lähemalt ›
5
„Ilmar Raagi kahevahelmaailm“, Johannes Lõhmus vestleb Ilmar Raagiga Jan Kaus, Viivi Luik, „Kohustuslik ja paratamatu kirjandus“ Merilin Aruvee, „Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad“ Finlandia kirjandusauhind 2022 Karin Bachmann, Mirko Traks, „Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad“ Intervjuu Bianka Plüschke-Altofiga Ülo Mattheus, „Ukraina märksõnad golodomor’ist holodomor’ini“ Ülo Niinemets, „Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused“ Ester Oras, „Kas ja milleks. Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti füüsika akadeemikuks Toomas Rõõm, arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks Dan Bogdanov ning sotsioloogia akadeemikuks Ellu Saar. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi. Cyberne Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et järgmiseks, 60. Veneetsia biennaalil Eestit esindavaks kunstnikuks on valitud Edith Karlson. Biennaal avatakse 2024. aasta kevadel. Edith Karlson (1983) on skulptor, kelle loomingu peategelased on enamasti inimesed ja loomad. Koeri, karusid, lõvisid, linde ja teisi loomi peaks tema töödes vaatlema sümbolite, allegooriana. Figuurid Karlsoni loomingus viitavad hirmudele, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma heliloojaelust ning mõni aasta tagasi kolis ta Helsingisse. Seega, kuigi oleme harjunud pidama teda Eesti heliloojaks, on tema kultuuritaust ja isiksus hoopis laiema diapasooniga. Võimalik, et just seetõttu erineb tema loominguline keel meil sündinud loojaist küllalt palju. Grigorjeval on õnnestunud võtta kõigest parim: sünnipärane temperament, slaavi kultuuri sügav tundmine ja taju, tipptasemel harid Vaata lähemalt ›
0
Kriitikaauhinna kandidaadid aastal 2022 Hanneleele Kaldmaa „Sinustki võib saada fossiil“ varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“ näitused: Kristi Kongi ja Mare Vindi „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“ ning Laura Põllu ja Andres Toltsi „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ Rimini Protokolli ja Vaba Lava „100% Narva“ Nele Tiidelepa lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti julgeoleku ja riigikaitse eest vastutajatele ning nendele ametikohtadele valimistel pürgijatele näib asi selge olevat. Venemaa ründab Eestit (ja sellega kogu lääneilma) igal juhul ning küsimus ei ole enam, kas, vaid millal. Märkamatult on riigikaitset puudutavas mõttevahetuses toimunud nihe ja lähenevast sõjast räägitakse nüüd kindlas kõneviisis, mitte enam kui vähetõenäolisest stsenaariumist, mille käivitumise ennetamiseks on […] Vaata lähemalt ›
0
Saksa romantiku Caspar David Friedrichi kuulsal maalil „Rändaja udumere kohal“ (1818) imetleb kaljunukil vaataja poole seljaga seisev mees hunnitut udusse mähkunud vaadet. Ses on lootust ja tabatud imet. Päris ime, vahest ainult õige kribul õnnehetk, tuleb meiega tuppa pimedal ajal süüdatud küünla leegiga. Alati pole palju vaja. Äpu näärilaulu kõige halearmsamas kohas soovitakse, et lapse […] Vaata lähemalt ›
123
Kas suhtuda metsa kui liigirikkasse elusloodusesse või majandatavasse tuluallikasse? Kas õige on sõita auto või jalgrattaga? Kas Eesti hoiab õigel kursil Reformierakond või EKRE? Kas õige pere moodustavad vaid vähemalt kolme lapsega mees ja naine või on see mõiste avaram? Kas Nõukogude ajal püstitatud monumendid on julgeolekurisk või tohib arutleda ka nende kunstiväärtuse üle? Kas […] Vaata lähemalt ›
0
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid […] Vaata lähemalt ›
33
Charles Eisenstein on keskkonna(kaitse)diplomaat. Tema meetod on luua õlgmehike, mille vastu suured massid saaksid koonduda – nimelt süsinikureduktsionism –, ning lepitada selle materdamise kaudu senised vaenupooled. Mitte eriti lühidalt öeldes on süsinikureduktsionismi kõik, kes eitavad sotsiaalse ja loodusliku ja üldse elu ühtsust ja seda, et kõik mõjutab kõike, ja näevad (keskkonna)probleemide lahendust ühe ebakoha õgvendamises […] Vaata lähemalt ›
77
„Identiteedis“ lahkab Francis Fukuyama viimase kümnendi suuremaid poliitilisi murranguid, eeskätt parempopulismi tõusu ja liberaaldemokraatia allakäiku. Selle pea ülemaailmse probleemi põhjusi näeb Fukuyama liberaalsete, demokraatlike, eeskätt vasakpoolsete jõudude takerdumises üha spetsiifilisemasse identiteedipoliitikasse ja sellest tulenevas parempopulistide katalüüsitud vimmas ja pahameeles. Endine neokonservatiiv Fukuyama sai 1990. aastatel kuulsaks raamatuga „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“, milles ta Vaata lähemalt ›
9
23. novembril toimus Viimsi Artiumis Eesti Arhitektide Liidu korraldatud, paraku mitu aastat edasi lükatud rahvusvaheline konverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes“, mis tõi värskesse blackbox’i kokku peale meie oma esinejate ka mõned välismaalt. Alati on huvitav teada saada, mida mujal tehakse, mis on prioriteet, mida hinnatakse ning millises suunas liigutakse. Sellest, et vanamoodi enam elada ei saa, […] Vaata lähemalt ›
36
4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused. Võistlusülesande esimese lõigu lõpetab lause: „Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla eeskujuks vanalinna tuleviku arengule.“ […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Naised plakatitel“ Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumis kuni 21. V 2023. Kas aastatel 1945–1990 Nõukogude võim emantsipeeris eesti naised või oli see aeg okupatsiooni tingimustes ainult viletsa olme vaevaline üleelamine, topelttöökoormus palgatööl ja kodus ning ideoloogiline ajupesu naiste iseseisvuse teemal üdini patriarhaalses süsteemis? Nõukogude Eesti, Hiina ja Taani naisõiguslike plakatite näitusel Maarjamäe lossis enne peatselt algavat […] Vaata lähemalt ›
0
„Keel mõttes ja teos“ on tungivalt soovituslik lugemine igaühele, kes tahab teada, kuidas keel töötab. Semantika õppejõu ja USA senaatori Samuel Ichiyé Hayakawa raamat avaldati esimest korda 1949. aastal (põhinedes tema 1939. aastal välja antud teosel „Language in action“). Sellest on saanud populaarteaduslike teoste klassika, mida on mitu korda uuesti trükitud. Ehkki raamat avaldati juba […] Vaata lähemalt ›
8
1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees. 2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob. 3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna. 4) Ta on […] Vaata lähemalt ›
80
Populaarsemad allikad
Tartu Ülikool
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
Investor
|
0% |
Rahageenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 12:09
Viimane uuendus: 12:04.
Uudiste reiting uuendatud: 12:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)