Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu galeriis avati 3. novembril retrospektiiv Tallinna linna pedagoogilisest muuseumist, sõdadevahelisest tähtsast hariduskeskusest. Uuenduslik asutus sündis omariikluse tulekuga jõudu kogunud teotahte pärituules, mil asutati seltse, ühinguid, algatati kampaaniaid ja ühistegevust. Jätkati ärkamisajal alguse saanud vanavara ja suulise pärandi korjandustega, ka XX sajandi algul vallandunud rahvuslike mäluasutuste rajamisega. Eesti Rahva Muuseumile pandi alus […] Vaata lähemalt ›
119
12. novembril leidis Tartu ülikooli peahoones aset Jaak Põldmäe (1942–1979) 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosion. Ettekannetes käsitleti värsiteoreetilisi sõlmküsimusi, uuemaid suundumusi luuleteoorias, aga ka antiik- ja rahvaluulet, samuti muutusi eri ajastute eesti luules. Vestlusringis arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle. Osalesid luuletaja ja toimetaja Carolina Pihelgas ning kirjandusteadlased Mihhail Trunin ja Mart Velsker, aga sõna võtsid ka kuulajad, […] Vaata lähemalt ›
43
Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju. Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade seas, kuna muid […] Vaata lähemalt ›
0
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis „Deus ex machina“ (2005). Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud […] Vaata lähemalt ›
2
Soome filmirežissöör Jukka-Pekka Valkeapää sai järjekordse filmi idee siis, kui sõber saatis talle Fuengirolast pildi, kus umbes kuuekümnene naine istub hommikul tänavakohvikus, tepitud mantel seljas ja pooltühi õlleklaas ees. Miski selle naise pilgus jäi Valkeapääd nii kummitama, et ta asus filmistsenaariumi kirjutama. Sellest sai Soome-Eesti ühistööna valminud film „Suur noos“1, mis linastus tänavu Pimedate Ööde […] Vaata lähemalt ›
0
Marvin Bratke on Berliinis tegutsev saksa arhitekt ja disainer. Arhitektidiplomi sai Bratke 2011. aastal Müncheni tehnikaülikoolist. Praegu on ta teemad uued tehnoloogiad arhitektuuris ja tööstusdisaini lahendustes. Ta laveerib arhitekti, tootedisaineri ja veebidisaineri mõttemaailma vahel, otsides lahendusi, kuidas digimeetodite ja arhitektuuri sidumise abil ehitada ökonoomsemaid ja püsivamaid hooneid. Projektijuhina teeb Bratke koostööd Los Angeleses, Berliinis ja […] Vaata lähemalt ›
0
Küsisin kord tuttavalt keeleinimeselt, kuidas ta mõistab väljendit arhitektuurne projekt. Tuttav kergitas kulmu, tegi kätega ebamäärase kandilise liigutuse ja jäi kokutama: „Et mis mõttes see projekt on arhitektuurne … ?“ – „No selles mõttes, et projekt sisaldab jooniseid, mille järgi maja arhitektuur tehakse,“ seletasin arhitektide seas nii endastmõistetavat. – „Aa, huvitav …“ Inimene oli viisakas […] Vaata lähemalt ›
57
Tartu kirjakeel on küll juba üle saja aasta kasutusest väljas, aga lõunaeesti on kõneldud keelena elus püsinud ja viimased 35 aastat on selle neljast tütarkeelest kõige kiiremini uue standardkeele suunas arenenud võru keel. Seto ja mulgi keele arendamisel ning identiteedi tugevdamisel tehakse samuti edusamme, vaid vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt suhteliselt vaikne. Kuid […] Vaata lähemalt ›
16
Väikelinnad on veidra identiteediga. Pole justkui linnad ega ole ka päris maakohad. Minu kodulinn on Otepää, mis on isegi Eestis väike linn. Olen elanud kauem Otepäält eemal kui Otepääl, kuid kodulinnaks pean teda ikkagi. Milline sa oled, Otepää? Otepää on ilus. See on muidugi maitse asi, ilmselt ei ole seal mereinimestele midagi lummavat, kuid minu […] Vaata lähemalt ›
158
12. novembril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) pikaaegne õppejõud ja prorektor Anne Kraav. Anne sündis 25. detsembril 1948. aastal, lõpetas Tallinna 36. keskkooli 1967. aastal ja Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina 1972. aastal. Samal aastal asus Anne tööle õppejõuna Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi. 2001. aastal omandas ta teadusmagistri kraadi Tallinna tehnikaülikoolis ning […] Vaata lähemalt ›
0
Laste ja noorte muusikafestival „Big Bang“ 18.-19. XI Tallinnas Mustpeade majas. Järelkasvu eest hoolitsemine on mõistlik mõte. Mitte ainult kultuuris, vaid üleüldiselt. Ja mitte ainult järelkasvu enda pärast, näiteks etendus teistsugusele publikule testib organisatsiooni paindlikkust ja õppimisvõimet. Kui hästi paindub Tallinna Filharmoonia, kui korraldab noortele ja lastele mõeldud festivali „Big Bang“? Et mitte lugejat asjatult […] Vaata lähemalt ›
0
„Must laegas“, lavastaja ja teksti esitaja Viktor Marvin, videokunstnik Sofia Strömberg, valguskunstnik Anton Andrejuk, muusika esitajad Robert Traksmann, Siluan Hirvoja ja Rasmus Andreas Raide. Esietendus 4. XI Arvo Pärdi keskuses. Arvo Pärdi keskuses etendus novembri esimesel nädalalõpul Ludvik Aškenazy „Must laegas“, mille lavastas ja kandis ette Viktor Marvin. Tegemist on Luhanskist pärit näitlejaga, kes on lõpetanud […] Vaata lähemalt ›
0
Enam kui nelja aastakümne jooksul kogetud ühistest elamustest on peaaegu võimatu paari lausega kujundada mingit ülevaatlikku mustrit. Alates In Spes kõlanud kitarrisoolodest kõikvõimalike spontaansete improvisatsioonideni, rohkem ja vähem ootamatutes olukordades – see on olnud meie muusikaline ühisosa, mis omakorda on vaid murdosa Riho muusikalisest pärandist. Aga see on hämmastavalt mitmekülgne, sügav ja imepärane. Mul on […] Vaata lähemalt ›
0
И сладок нам лишь узнаванья миг. Ja magus meile üksnes äratundmishetk. Ossip Mandelštam Sanna Kartau ei karda olla avameelne. Raadiosaates „Rõhk“ on ta rahulikult kõnelenud sellest, kuidas mõned Tallinna mehed on temaga voodis käitunud ebaadekvaatselt ning kuidas enne seksuaalset vahekorda on tähtis läbi rääkida eelistused ning kokku leppida tegevuskava.1 Kartau luulekogust „Ma hääletan selle sõja […] Vaata lähemalt ›
12
Eesti Draamateatri „Võõrad“, autor Paolo Genovese, tõlkija Margus Alver, lavastaja Taavi Teplenkov, kunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskujundaja Priidu Adlas ja helikujundaja Owe Petersell. Mängivad Mait Malmsten, Britta Soll, Jüri Tiidus, Marta Laan, Markus Luik, Harriet Toompere, Tiit Sukk ja Amanda Hermiine Künnapas. Esietendus 12. XI Eesti Draamateatri väikeses saalis. „Täiuslikud võõrad“ peaks kõlama tuttavalt paljudele […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Regina madre“, autor Manlio Santanelli, tõlkija Margus Alver, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Martin Mikson, helilooja Tobias Tammearu, valguskunstnik Chris Kirsimäe. Mängivad Kersti Kreismann ja Andres Raag. Esietendus 22. X Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Uuemat itaalia näitekirjandust ei satu miskipärast Eesti sõnateatritesse just sageli. Mine tea, kas asi on asjatundjate väheses huvis, spetsiifilistes teemades või […] Vaata lähemalt ›
0
„Artefakturism: farsid ja varemed“, koreograafid-etendajad Valeria Januškevitš, Keity Pook, Sigrid Savi ja Kadri Sirel, dramaturg Kerli Ever, kunstnik Laura Põld, helikujundaja Sander Saarmets, valguskujundaja Karolin Tamm. Esietendus 8. XI Sõltumatu Tantsu Lava. Lavastuse struktuur koosneb jadana järgnevatest elavatest piltidest ja pealkiri „Artefakturism: farsid ja varemed“ kehtib täpse mudelina kogu lavastuse kohta. Mõni tehislik või kunstlik […] Vaata lähemalt ›
0
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus „Naisteta küla“ Hobusepea galeriis kuni 12. XII. andke relvi meile reservi, et me saaksime veel rohkem tappa, et veel tappa, et sõjatööstus saaks arendada veel paremaid relvi, et me saaksime lasta linnad rusuks inimese puruks, sest mis maksab üks keha, on meie kõigi teha! Kadi Estland, „Sünnimärgid“ Hiljuti käisin […] Vaata lähemalt ›
114
Huumor on kunstis ja loomingus tänamatu žanr. Huumoriga käib koos kergus, kergust aetakse segi kerglasega, kerglasena ei taha aga keegi välja paista. Komöödiad pälvivad harvemini Oscareid, Nobeli kirjandusauhinnad koonduvad kannatuste ümber, keegi kriitik nõudis kunagi ühes arvustuses, et muusikas tuleks naljategemine suisa ära keelata. Luuleliseks kipuvad muutma armuvalu, kaotusvalu, maailmavalu, hambavalu. Erandeid on muidugi ka, […] Vaata lähemalt ›
53
Pole iialgi kohanenud korteris elamisega, need kuradi kitsad seinad, öösiti akna taga kihutavad autod, vastik tehislik valgus, närvilised ja kiirustavad hommikud. Pole kunagi kohanenud koolisüsteemiga, õigupärast näen siiani und, et pole keskkooli lõpetanud, ma ei mäleta, et käinuksin koolis. Milleks kogu aeg kärpida kasvava puu oksi, selle asemel et veidi pilvi hajutada. Las ta kasvab […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 15:39
Viimane uuendus: 15:35.
Uudiste reiting uuendatud: 15:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)