28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV 1. märtsil kell 18 NOMINENTIDE LEND – TÕLKIJAD I Laval on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke preemia nominendid Ülar Ploom, Heili Sepp, Leenu Nigu ja Anti Saar. Vestlust juhib žürii esinaine Kätlin Kaldmaa. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 23. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 23. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis kunstnik Margus Kontuse ja terapeut Kadi Noole ühisnäitus „Ühendatud Üksildus“.Näitusesaali on loodud ruum, kus teadvustatakse oma mineviku mustreid, mis on meid kujundanud, kuid enam ei teeni. Näitus soovib panna meid tundma, et me oleme alati enamat kui meie nägemus iseendast.Oleme eraldatud, iseennast eraldanud ja samas […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2022. aasta jooksul. Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid saata e-postiga eks@kirjandus.ee või tavapostiga Eesti K Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 23. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni korraldab Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub 24. märtsil! Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on:Eero Alev, Siim-Tanel Annus, Stanislav Antipov, Liisi Eelmaa, Sarah Epping, Alexei Gordin, Mirjam Hinn, Heleliis Hõim, Edgar Juhkov, Siiri Jüris, […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii SEIFis on avatud ehtekunstnik Keiu Koppeli näitus KINGITUSEKS MURTUDSÜDAMED. Näitus püsib avatuna 25. märtsini. Murtudsüdamed ehk Dicentra spectabilis on paljudele tuttavad talulilled lapsepõlvest. Nõtked, õrnad, roosad ja armsad lilled kannavad dramaatilist nime ka inglise keeles – Bleeding hearts viitab lille tilgakujulisele vormile, mis justkui südamest välja immitseb. Murtudsüdamed kehastavad inimlikku haavatavust ja murdumist, kuid ka ehedat ilu, […] Vaata lähemalt ›
0
Enam kui 120 kandidaadi seast valiti välja seitse etenduskunstnikku, kes koos lavastajate Liisa Saaremäeli ja Keithy Kuuspuga esitavad Eesti paviljoni võidutöö „Kodupeatus“ lavastuslikku osa. Maist kuni novembrini elab Veneetsia korteris kokku üheksa etendajat, kes kordamööda võõrustavad Eesti paviljoni külastajaid paigas, mis on ühtaegu nii kodu kui lava. „Oma kandidatuuri projektis „Kodupeatus“ osalemiseks esitas 125 inimest, kelle […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast tagasihoidlikku mullust aastakäiku on Eesti film tänavu alustanud mitme hea uudisega. Kui juba dokfilmi „Savusanna sõsarad“1 „Sundance’i“ rahvusvahelisse dokumentaalfilmide võistlusprogrammi valituks osutumine oli meeldiv üllatus, siis veelgi enam tegi rõõmu nende sealne pretsedenditu auhinnavõit jaanuari lõpupäevil. Vaevalt jõudsime kalendris uue kuu ette keerata, kui selgus, et Lucija Mrzljaki ja Morten Tšinakovi värske lühianimatsioon „Eeva“2 […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi kultuuri aastapreemiad Riiklikud teaduse aastapreemiad Eesti Kultuurkapitali valdkondlikud peapreemiad Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2022 „Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“ Ave Taaveti „Karikaturisti eine“ Eesti Rahvusballeti „Korsaar“ ja Vanemuise „Šahrazad“ Pärnu nüüdismuusika päevad kontsert „Guiding Light IV“ Eesti Kontserdi „Gavin Bryars 80“ ERSO kontsert „Märkl ja Brahms“ […] Vaata lähemalt ›
0
Ühes võib kindel olla: mida rohkem päevi on möödas sõja algusest, seda vähem on neid jäänud sõja lõpuni. Täpset kuupäeva ei ole küll suutnud teada anda isegi ennustajaeit Vanga, selle saame teada tagantjärele. Tõenäoline aga on, et Eestis jäädakse pigem ja pikemaks ajaks mäletama sõja alguse, mitte lõpu kuupäeva. Saatuse tahtel langeb see kokku iseseisva […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal oli üks Eesti nooremaid tegevõpetajaid 21aastane Anette, vanim aga 84aastane Sirje.* Sirje sündis aastal 1938, Anette 2001 – nende kahe õpetaja sünnidaatumite vahele jääb täpselt 63 aastat. Sinna vahele mahub Teine maailmasõda, Eesti iseseisvuse taastamine, ülemaailmse interneti kasutuselevõtt ja palju muudki. Kõige huvitavam erinevus võiks aga olla Sirje ja Anette koolitees ja õpetajaameti […] Vaata lähemalt ›
2
Viimasel ajal on populaarsust kogunud üllatusliku kooslusega grupinäitused: vanad kunstnikud kõrvuti verinoortega, tarbekunstnikud kujutavate kunstnikega (kui kasutada ajast ja arust sõnavara), meediumide süntees. Mõnikord tundub, et sellest on moeasi saanud. Iseenesest ei ole see mitte midagi laiduväärset, otse vastupidi, sest kuraatoriprojekt on kuraatori taktikepi all sündinud näitus, millega kuraatori sõnum kas erilise atmosfääri või jutustusena […] Vaata lähemalt ›
0
Anne Erm on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Sel puhul küsisin kuuelt inimeselt, missugused on olnud nende kokkupuuted Anne Ermiga ja kuidas kirjeldavad nad tema tegemiste mõju muusikavaldkonnale. Kogusin need muljed kokku, et visandada vastse laureaadi koondportree. Anne Ermi fenomeni määratlevad siinkohal kultuuriministeeriumi rahvusvahelistumise nõunik ja 2008. aastani eri rollides „Jazzkaare“ vabatahtlik olnud Madli-Liis Parts, ajakirjanik […] Vaata lähemalt ›
74
Lembit Peterson: „Tähtis on selles näidendis, et vaikus kõneleks. Vaikus on kõige kaunim muusika. Siis on tegelased silmitsi (paus) selle vaikusega, mis kõikide vaikuste taga on.“ („Teatrivara: „Godot’d oodates““, ETV, 1987.) Lavastaja Lembit Petersoni elutöö algus on Samuel Becketti „Godot’d oodates“ (Noorsooteater, 1976). Panso kooli VII lennu tudeng mõtles küll toona hoopis Molière’ile. Ta meenutab […] Vaata lähemalt ›
295
Kõigepealt tuli Priit Pärn Tapalt. Siis tuli ta Tartu ülikooli bioloogia erialalt. Siis tuli ta kaskadööriks legendaarse nn mõõga ja mantli filmi „Viimne reliikvia“1 juurde (tegelaskujuks nimetu Mässaja). Siis mingil hetkel tuli tal karikaturistina trükiajakirjanduses silma paistmine aina paremini välja. Siis tuli ta Rein Raamatu kutsel Tallinnfilmi joonisfilmiosakonda tüübikunstnikuks. Seejärel tuli ta ära Tallinna Botaanikaaiast, […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023 ELUTÖÖPREEMIA (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1)) Asta Õimus põimuvad keeleteadlase erakordne pühendumus ning eesti keele uuringute korraldaja süsteemsus ja vastutustunne. Tema panus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade koosneb nii keeleuuringute juhi tööst kui ka tervest müriaadist keelevara korrastavatest ja selle […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023 ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1)) Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostööoskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud tulemuseks nii arvukaid patente, häid õpikuid, palju populaarteaduslikke kirjutisi kui ka kogu […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna sai Peeter Päll järjepideva panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana. Mitu kaalukat tööd on laureaadil ka veel pooleli. Pälvisid auhinna silmapaistva tegevuse eest nimeuurimises ja keelekorralduses. Kumb valdkond on sulle hingelähedasem? Kummaga oled rohkem tegelenud, kummale oleksid tahtnud rohkem aega pühendada? See on nagu küsimus […] Vaata lähemalt ›
218
Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest „Ene on koolitanud hulga muusikaõpetajaid ja koorijuhte, osalenud paljudes žüriides ja andnud nõu kõigile, kes tema poole mure või küsimusega pöördunud. On hea teada, et Ene Üleoja terav kõrv kuulab senini tulevaste muusikaõpetajate esinemisi eksamitel.“ Jubilate! Ene Üleoja 85. – Õpetajate […] Vaata lähemalt ›
0
Maastikuarhitektuuri traditsioon on Eestis olnud katkendlik: esimesed paar lendu maastikuarhitekte lõpetas kunstiinstituudi aastatel 1944–1954, sellele järgnes pikk paus kuni 1990. aastate teise pooleni. Kersti Lootus kujundas Eesti väliruumi juba siis, kui maastikuarhitektuuri ei olnud Eestis veel ametlikult olemaski. Seda silmapaistvam ja mitmetahulisem on tema panus väliruumi arengusse. Järgnevalt räägib maastikuarhitektuuribüroo Lootusprojekt OÜ asutaja ja tegevjuht […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 22:09
Viimane uuendus: 22:04.
Uudiste reiting uuendatud: 22:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)