28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Lähestikku“ („Close“, Belgia-Prantsusmaa-Holland 2022. Režissöör Lukas Dhont, stsenaristid Angelo Tijssens ja Lukas Dhont, operaator Frank van den Eeden, helilooja Valentin Hadjadj. Osades Eden Dambrine, Gustav De Waele, Émilie Dequenne, Léa Drucker, Kevin Janssens. „Lähestikku“ on visuaalselt väga ilusalt jutustatud, sügavalt puudutav lugu sõprusest ja selle haprusest. Juba Lukas Dhonti eelmine meie kinodes jooksnud film […] Vaata lähemalt ›
21
Eestis on viimasel ajal eri tasanditel tervendavalt palju räägitud eesti keele tulevikust, olgu siis eestikeelse hariduse või keeleseaduse muutmisega seoses. Vestlusi vürtsitab ka hirm ja frustratsioon: pipraterad teevad mõttevahetuse vahel päris tuliseks, nagu oleks arutluse all eesti keele elu ja surma küsimus. Pisikesed riigid ja vähese kõnelejaskonnaga keeled – mis meist saab? 2022. aasta kevadel […] Vaata lähemalt ›
3
Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse1* rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed, mida COVID-19 tõttu oli kogutud põhiliselt 2021. aasta oktoobrist novembrini. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib uue rahvaloenduse tulemustesse suhtuda. Arvukalt on inimesi, keda väidetavalt ei loendatud või ei saadud neid kätte, […] Vaata lähemalt ›
2
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. Keskuse loomisega lisandub ASi Metrosert tegevusaladele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on? Paari aastaga on EASi ja Kredexi rakendusuuringute programmi raames nõustatud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise,. Vaata lähemalt ›
27
Minu koht on lapsepõlvekodu, 1870ndatel ehitatud puumaja, mida enam ei ole. Sellele kohale on ehitatud uus maja, kus praegu on Amijami suširestoran. See maja seisab kui mäluauk, kes ei taha mäletada möödunud aegu, inimesi ja õhustikku, mis mulle nii armas. Kõikide seal liikuvate võõramaalaste, sisenevate-väljuvate Boltide ja Woltide kiuste võtan ma siiski aega meenutada. Istun […] Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa. Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on kimpu sidunud mitu ajaloolis-arenguloolist asjaolu. […] Vaata lähemalt ›
0
3. aprillil avaneb üürielamute toetuse taotlusvoor, mis on avatud 2. juunini. Viie miljoni euro eest toetatakse kohalikke omavalitusi väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et luua 100 uut kodu. Uues taotlusvoorus pööratakse tähelepanu projektide ruumimõjule ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisele. Miks selline toetusmeede välja töötati? Toetus on suunatud turutõrke piirkondadesse, kus on pärsitud nii […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Inisherini hinged“ („The Banshees of Inisherin“, Iirimaa-Suurbritannia-USA 2022, 114 min), režissöör-stsenarist Martin McDonagh, operaator Ben Davis, helilooja Carter Burwell. Osades Brendan Gleeson, Colin Farrell, Kerry Condon, Barry Keoghan jt. Piibel on täidetud lugudega, kus vanajumal oma loodu proovile paneb, narritab, õrritab, piinab ja painab teda nagu Aabrahami, kel tuleb ohverdada oma poeg. Aabrahami meelekindlus kinnitab usaldust […] Vaata lähemalt ›
69
Peeter Linnapi näitus „Taevatrepp“ Pallase galeriis kuni 11. II. Plakat keldrikorruse uksel meenutab must-valge kujunduse ja ka Linnapile omase autoportreega – must ristkülik silmi varjamas – ajalehe surmakuulutust. Peeter Linnap on näituse pühendatud oma sõbrale, ülemöödunud aastal manala teele läinud prantsuse kunstnikule Christian Boltanskile, aga ka kõigile varalahkunud eestlastele. „Taevatrepini“ pääsemiseks tuleb kõigepealt minna hubiseva […] Vaata lähemalt ›
108
Teatri Kelm „Küünik“, autor ja lavastaja Karl Koppelmaa, kunstnik Johannes Valdma, valguskunstnik Martin Koldits, videokunstnik Mihkel Matkevicius. Mängivad Lauri Saatpalu, Karin Rask, Triinu Meriste ja Markus Habakukk. Esietendus 25. I Kanuti gildi saalis. „Küünik“ tuli Karl Koppelmaal välja pärast mõningast pausi, tema eelmine lavastus „Katk.Est.Used“ esietendus Rakvere teatris 2021. aasta sügisel. Tollase lavastuse kohta ütles […] Vaata lähemalt ›
0
Janika Läänemetsa debüütkogu nimiluuletus visandab mõjusa pildi „putki täis aia / ja kuivanud kaevu / viltuse korstna / ja hallide seintega“ ehk jupiti hääbuvast ning ebaõdusastki „tuule ja tühjuse / vihma ja kurbuse“ majast „rapsipõldude ja pajuvõsa / poriste teede ja udu maal“ (lk 63). Enamiku luuletuste tagapõhi on seesama rõske, hägune ja paiguti ehk kõlegi, oma metsikuses aga subjektile sügavalt […] Vaata lähemalt ›
67
Näitus „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“ Tartu kunstimuuseumis kuni 12. II. Kuraator Indrek Grigor, kujundaja Aleksei Muraško, osalevad kunstnikud Andrei Dobrovolski, Urve Kaaristu, Toomas Kalve, Otto Kuus, Peeter Langovits, Harald Lepikson, Meelis Lokk, Alar Madisson, Tõnu Noorits, Ain Protsin, Arno Tameri, Ain Tavita, Ann Tenno, Malev Toom, Peeter Tooming ja Ülo Udumäe. Akt 1. Järjekord on […] Vaata lähemalt ›
33
Inta Ruka fotonäitus „Minu kallid kaasmaalased“ kuni 11. II, koostajad Inta Ruka ja Peeter Linnap. Et kõik ausalt ära rääkida, nii nagu oli, alustan kaugemalt, tehes Tartule tiiru peale. Olulistel Tartu kunstinäitustel jõuan ära käia ühe suure ringiga – põgusa lõunapausiga päevast piisab. Ainult ERM, mis ka alatasa kunstinäitusi korraldab, on veidi liiga kaugel ja kipub […] Vaata lähemalt ›
33
Mõned inimesed on julged. Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt. Teistmoodi ilmasambad. Selliseid on mitut sorti. Vajab julgust, et olla oma teadusvaldkonna pioneer, esmaavastaja, vedaja. Mis tähendab sageli, et alles teine või kolmas akadeemiline põlvkond kasvab valdkonna suurkujuks. Vajab julgust, söakust ja haruldast vastupidavust, et sõna otseses mõttes aastakümneid olla ülikoolis oma valdkonna õpetamist ja teadust […] Vaata lähemalt ›
0
Öeldakse, et raamatu üle ei tohiks otsustada kaane järgi. Või ka vastupidi: esikaas ennustab raamatu sisu. Kumba pidi tahes, raamatukaanel on lugema hakkamisel suur osa ja kujunduse mõjust mööda ei pääse. Kaur Riismaa „Aknad avanevad taevasse“ ei näe välja nagu traditsiooniline luulekogu, mis on umbes A5-formaadi suurune ja kasutatakse katmata ehk krobelist paberit ning seriifidega […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Valge müra“ („White Noise“, USA 2022, 136 min), režissöör-stsenarist Noah Baumbach, operaator Lol Crawley, helilooja Danny Elfman, põhineb Don DeLillo samanimelisel romaanil. Osades Adam Driver, Greta Gerwig, Don Cheadle, André 3000, Lars Eidinger, Barbara Sukowa jt. Don DeLillo peateoseks peetud „Allilm“1 on suurromaan. Seda mitte ainult lehekülgede arvu poolest – on väidetud, et raamat […] Vaata lähemalt ›
33
Narva Kunstiresidentuuris avatakse 11. veebruaril kell 16.00 kaasaegset kunsti ja käsitööd ühildav rahvusvaheline grupinäitus “Tuleviku kujutelm mineviku varjuga”, kus on esindatud kuue riigi kunstnikud. Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini. “Tuleviku kujutelm mineviku varjuga” asetab vaataja tänapäevase maailma ning traditsioonide ristumispunkti. Käsitöö ja kunst on paigutatud võrdsele tasandile, kus kunsti ei domineeri käsitöö üle. Näitus kutsub […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim. Mihkel Zilmer on mitmekülgne meditsiinilise biokeemia ja neuroteaduste ekspert ning tunnustatud toitumisspetsialist. Ta on kliinilise ja baasteaduse ühendaja, siirdemeditsiini eestvedaja, kes on toonud molekulaarse vaate kliinilistesse erialadesse […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 9. veebruaril, et 2023. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Anne Erm, Lembit Peterson ja Priit Pärn. Spordi elutööpreemia laureaadid on Tiit Nuudi ja Väino Treiman. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes. „Riiklikud preemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Preemiate saajatest väärikamad on ligi pool sajandit oma […] Vaata lähemalt ›
0
Anneli Tammik NIX FLORES 10.02.-07.03.2023 Neljapäeval, 9. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Anneli Tammiku näitus „Nix Flores“. „Nix Flores“ on 2018 aastal sündinud kahemõõtmelise „Lumelillede“ sarja ruumiline versioon. Suurendatud „Nix Flores“ on saanud hoogu tänu Anneli Tammiku Kuldse Nõelakoja 2022 nominatsioonile ja laureaadi tiitlile. Auhinnale esitamine innustas kunstnikku mõtlema tavalisest suuremas dimensioonis. Näitusel […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sakala
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 23:33
Viimane uuendus: 23:28.
Uudiste reiting uuendatud: 23:25.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)