Arhitektuuri võimekus lahendada probleeme avaldub selgelt ruumikasutajate hulga poolest tihedas linnakeskkonnas. Maapiirkondades elab umbes 30 protsenti1 Eesti elanikkonnast, kuid sealse elukeskkonna ja avaliku ruumi probleemistikuga pole pärast riigi iseseisvuse taastamist süsteemselt tegeletud. Lahendatud on üksikküsimusi2, suuremat üleriigilist eesmärki kannab vaid Eesti vabariigi sajandaks aastapäevaks algatatud väiksemate linnade ja asulate keskväljakute missiooniprojekt „Hea avalik ruum“. Kas [… Vaata lähemalt ›
0
Üldhariduse eesmärk on omandada iseseisev mõtlemine ja analüüsivõime, et mitte sõltuda ettesöödetud infost. Ülikoolist saadakse selleks vastavad mõtlemismeetodid, et kujuneda lõpuks haritlaseks. Seda mahtu, millest ülikoolis põhimõtteliselt on vaja aru saada, ei suuda üks inimene ise kokku otsida. Loeng on pikk samm edasi juhul, kui õppejõud on asjatundlik. Miks on see üldse muusika puhul relevantne? […] Vaata lähemalt ›
80
Maria Erikson alustas kunstiõpinguid Rootsis ühes paljudest rahvaülikoolidest, sealt edasi keskendus ta juba graafikale: kaks aastat litograafia trükitehnoloogia õpet Tamarindi instituudis Ameerikas ja siis magistriõpe Soome kunstiakadeemias. 2019. aastal pälvis ta Eestis Eduard Viiralti stipendiumi ja 2021. aastal Rootsis Ann-Margret Lindelli graafikastipendiumi. Praegu on tal näitus „Pehme puudutus äärel“ Draakoni galeriis, möödunud aasta lõpul sai […] Vaata lähemalt ›
108
Raili Keiv õppis keraamikat Eesti kunstiakadeemias ja lõpetas seal 2013. aastal tootedisaini magistrantuuri. Aastatel 2007-2008 täiendas ta end Saksamaal Giebichensteini kunsti- ja disainiülikoolis (Hochschule Burg), 2012. aastal Taani kuninglikus kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus teostas ka oma loomingut. 2013–2017 elas ja töötas Keiv Berliinis. 2017. aastast õpetab ta EKAs […] Vaata lähemalt ›
44
Sirbi uus rubriik oma kohast paneb mõtlema. Reaalajas on sageli raske teadvustada kohta või paika kui erilist – kõik on liiga endastmõistetav. Alles tagantjärele selgub, et seal olin ma õnnelik või seal viibimine jääb surmatunnini meelde. Geograafiline, kehaline ja vaimne koht on omavahel seotud, niisiis on teemapüstitus fenomenoloogiline. Kuna palutakse olla isiklik, siis vastus on […] Vaata lähemalt ›
0
2023. aastast alates on riiklikus tähtpäevade kalendris uus lipupäev. 30. jaanuar on eesti kirjanduse päev, millega väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ja tänapäeva kirjandust ning pööratakse tähelepanu kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Eesti kirjanduse päeval tunnustatakse ka aasta kirjandusõpetajat ning toimub mitmeid sündmusi üle Eesti. Päev algab lipu heiskamisega Pika Hermanni tornis kell 8.36. Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
15 aastat tagasi hakkas üks väike seltskond vana maja restaureerimise talgutel möödujatele tere ütlema. Kõik möödujad ei olnud just vaimustunud ja mõnigi viskas pilgu maha. Mõned aga vastasid tervitusele nii, et tegid kõigi päeva paremaks. Nad nagu oleksid seda pikka aega oodanud. Päev-päevalt oli tervitajaid rohkem, nii mõnigi viskas juba ise esimesena reipa tere. Ka […] Vaata lähemalt ›
0
Imavere on XXI sajandi maalise tööstusasula ilmekas näide. Imavere tööstusettevõtetel on olemas kõik moodsa tööstuse tunnused: protsessid on automatiseeritud, teadmistepõhised töökohad on kõrge profiiliga ning palgatase konkurentsivõimeline. Tehastes kasutatakse keerukaid tulevikutehnoloogiaid. Tänapäevased tehased ja tänapäevane külaarhitektuur võiksid kaasa tuua maaelu metamorfoosi, nii et see ei seostuks poriste teede, vaesuse, varastamise, alkoholismi ja elu lootusetusega*, vaid konkurentsivõimelise […] Vaata lähemalt ›
0
Tants on kõige selgem näide kunstivaldkonnast, mida kõik tahavad ise teha ja mitte keegi ei taha vaadata. Selles mõttes ballett või moderntants tolle tantsu alla ei kuulu, neid saab hinnata. Seal on pikad liinid, viimseni välja sirutatud käteulatus, kehaplastika ja tagatipuks veel ka koreograafia, mis korrastab nii aja kui ka ruumi. Tantsijad moodustavad tähendustest tulvil […] Vaata lähemalt ›
0
Anna Kõuhkna, Helen Sirbi, Anu Muiste ja Sandra Sirbi näitus „Viies element“ Vaala galeriis kuni 11. II. Kohtumine kunstnikega 8. II kell 18. Neli noorema põlvkonna kunstnikku – maalijad Anna Kõuhkna, Anu Muiste ja Sandra Sirp ning disainer Helen Sirp on esimest korda sellises koosluses üles astunud. Mõnda neist ühendab sugulus, teisi õpingukoht, kuid ilmselgelt […] Vaata lähemalt ›
18
Teatame kurbusega, et 91 aasta vanuses lahkus muusikajuht, klaverisaatja, repetiitor ja pedagoog Viive Ernesaks. Riina Roose: „Viive oli kuni viimse viivuni vitaalne. Ikka oli tal huvi elu vastu, alati oli tal lugemiseks käsil mingi huvitav raamat, mida soovitada sõpradele, mille üle arutleda. Ise on ta ütelnud, et teda on elus edasi viinud uudishimu. Küllap see […] Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatri „Vivaarium“, lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Johannes Valdma, videokunstnik Sander Põldsaar, helilooja Villem Rootalu, valguskujundaja Rommi Ruttas, arendaja Helena Väinmaa. Mängivad Maarja Tammemägi, Merilin Kirbits, Meelis Põdersoo ja Tanel Saar. Esietendus 18. I Sakala 3 teatrimajas. „Vivaariumi“ mängitakse veel täna ja viimast korda homme, 28. jaanuaril, nii et kui on võetud pilet neile […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „URR-36: Jonathan Harvey“ 17. I ERRi 1. stuudios. Ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver) ja Vambola Krigul (löökpillid). Kavas Jonathan Harvey looming. Jonathan Harvey muusikale pühendatud kontserdikava liikus kronoloogiliselt läbi eri kümnendite: publik istus justkui ajamasinas, mis aeg-ajalt peatus ja võimaldas ansambel U: […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Peter von Kant“ (Prantsusmaa 2022, 85 min), režissöör-stsenarist François Ozon, operaator Manuel Dacosse, kunstnik Katia Wyszkop, produtsent François Ozon, põhineb Rainer Werner Fassbinderi filmil „Petra von Kanti kibedad pisarad“ („Die bitteren Tränen der Petra von Kant“, 1972). Osades Denis Ménochet, Isabelle Adjani, Khalil Ben Gharbia, Stefan Crepon, Hanna Schygulla, Aminthe Audiard. Esimest korda nägin Fassbinderi […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Revident“, autor Nikolai Gogol, tõlkija Toomas Kall, lavastaja Markus Helmut Ilves, dramaturgid Roos Lisette Parmas ja Markus Helmut Ilves, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Rene Liivamägi, helikujundaja Arbo Maran. Mängivad Allan Noormets, Elisabet Reinsalu, Maiken Pius, Simo Andre Kadastu, Alo Kõrve, Külli Teetamm, Rain Simmul, Märt Pius, Kaspar Velberg, Mikk Jürjens, Jan Ehrenberg, Mart […] Vaata lähemalt ›
19
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Lastekunstikooli Jakobi galerii teeb uueks hooajaks näituseplaane – algab näitusetaotluste vastuvõtt perioodiks august 2023 – mai 2024. Jakobi galerii on Tartu Lastekunstikooli mittetulunduslik ja rendivaba galerii, mis asub Tartu kesklinnas aadressil Jakobi 52. Galerii eesmärk on kunsti väärtustamine ja kunstihariduse toetamine eriilmeliste näitustega, Tartu kunstielu rikastamine ning noorte kunstnike loomingu tutvustamine. Näitusepind koosneb kahest […] Vaata lähemalt ›
0
„Kes on Lilli Luuk?“, Pille-Riin Larm vestleb Lilli Luugiga Lilli Luuk, „Loomingu uks“ Riho Paramonov, „Mõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest“ Jaanus Terasmaa, „Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus“ Dokiaasta 2022 ülevaade Annika Valkna, „Töö ja elu maal“ Lisanna Laansalu, „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“ Ilze Tālberga, „Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!“ Mihkel Kaevats, „Kas sinu naaber tuleb sulle appi, kui sul tõesti abi on vaja?“ Intervjuu fil Vaata lähemalt ›
0
Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2022. aasta parimat keeletegu. Parima keeleteo rahvaauhinna väljaselgitamiseks on käimas avalik hääletus. Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Hääletada saab ühe […] Vaata lähemalt ›
0
Ajakirja Looming juubel tõstab fookusesse eesti kirjanduse nii sõnas kui ka pildis ja püüab viia kirjanduse võimalikult paljudeni, kooliõpilastest vanemaealisteni. Juubeli raames on plaanis mitmesuguseid üritusi, et kõnetada nii varasemat Loomingu lugejat kui ka inimest, kellel on ajakirjaga olnud seni vähem kokkupuudet. „Loomingul on pisut elitaarne maine. Aga kirjandus ei ole midagi sellist, mis oleks […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Külauudised
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Uma Leht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 21:53
Viimane uuendus: 21:46.
Uudiste reiting uuendatud: 21:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)