Aeglased pöörded, lugemisnauding, sujuvad žanrilised käiguvahetused, ootamatud mõttekurvid – kõike seda pakub Müürilehe autole pühendatud novembrinumber. Paneme Hannes Aava juhatusel rallirahvale omaselt esmalt kiivri pähe ja vaatame sügavale eestlase identiteedi sisse. Seejärel vajutavad Mats-Laes Nuter automaksust ja Aleksander Tsapov autostumise lõpust linnades rääkides julgete ideedega gaasi põhja. Putitame kultuuriinimeste autolugusid kuulates pisut auto sotsiaalset renomeed. […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Arhitektuuribiennaali peanäitust „Söödav“ näeb Rotermanni soolalaos 20. novembrini. Näitusel on veel kaks avalikku giidituuri laupäeval, 19. novembril nii vene kui ka eesti keeles. Näitusega haakub ka isadepäeva eelne töötuba, kus saab meisterdada söödava linnusöögimaja. Muuseum ootab uudistama ka Eesti arhitektuuri 20. ja 21. sajandi ajalugu koos esindusliku maketikogu väljapanekuga püsinäitusel „Elav ruum“. Näituselkäigule annab […] Vaata lähemalt ›
0
Accordionfest festival „Ideejazz“ Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hundi „Runoviisid ajastute valguses“ Līga Spunde multimeediainstallatsioon „Ükski õnnistus ei ole kurjast“ Lille’i videokunstimessil Wiiralti preemia näitus Kinoteatri „… Eetika“ mängufilm „Kõik meie hirmud“ dokumentaalfilm „Hipodroom“ telesari „Avamaa“ Vaata lähemalt ›
0
Narva kunstiresidentuur Nart loodi 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia, kultuuriministeeriumi ja Kreenholmi manufaktuuri arendaja Narva Gate koostöös. Residentuuri põhieesmärk on elavdada Eesti kunstielu ja meelitada piirilinna eksootika ja tööstuspärandiga Narva välismaiseid kunstnikke. Algusest peale tajuti asutuse rolli ka kultuurivahendaja ja -lõimijana.1 Residentuuri pikk külaliskunstnike nimistu lubab väita, et esimene ülesanne on täidetud, kuid Narva elanikele on jäänud Nart pigem võõraks ja arusaamat Vaata lähemalt ›
0
Ühel päeval seisis ajalehes teade, et keskaeg on tagasi ning pealinna keskväljakul hakatakse jälle korraldama kõlbluse vastu eksinute avalikke hukkamisi, toredaid meelelahutuslikke ettevõtmisi, mis pakuvad tujutõstvat vaheldust masendavale argipäevale. Kulgeb ju inimelu sünnist surmani külma, nälja ja taudi koordinaatteljestikus. Lihtrahvas väljaspool ühismeedia mülkaid eriti ei innustunud, küll aga kogunesid turuplatsile tema valitud esindajad, sündsuse ja […] Vaata lähemalt ›
455
Nietzsche ja Vahingu õpilasena usun, et kõigega tuleb suhestuda omaenda verega, isiklike eksistentsiaalse kaaluga valikute läbi. Mõistagi puudutab see ka progressiivseid ühiskondlikke üritusi – veel narrim kui supersaastaja on olla supersaastajast kliimaaktivist. Ometi oleks silmakirjalik eitada, et harjumuspärase elustiili ja maailmaparandamise soovi ühildamise teel on ohtralt kiusatusi, millega toimetulek üle jõu käib. Kombeid, mille üle […] Vaata lähemalt ›
0
Monumendisõda jätkub. Isamaalasest justiitsminister Lea-Danilson Järg saatis valitsusse eelnõu, kus nõutakse avalikust ruumist okupatsioonirežiimi toetava sümboolika eemaldamist. Seadusvastase ikonograafia eemaldamine jääb kohalike omavalitsuste korraldada, ent kui sellega hakkama ei saada, võib sekkuda riik. Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse, et hoonete revideerimiseks on aega kolm kuud, alates seadusemuudatuse jõustumisest. Eelnõu lai tõlgendusväli on tekitanud küsimusi nii kunstiajaloolaste kui ka […] Vaata lähemalt ›
41
Selle hirmu pärast, mida tunned oma armastatut suudeldes Minu õe, sinu õe, meie õdede pärast Häbi pärast, meeleheite pärast Igatsuse pärast tavalise elu järele Selle pealesunnitud paradiisi pärast Vangis istuvate intellektuaalide pärast Vali-Asri allee ja sealsete närbunud puude pärast … Shervin Hajipour, „Baraye“* Noore iraani laulja Shervin Hajipouri laul „Baraye“ („Selleks“/“Sellepärast“) on kujunenud septembris puhkenud […] Vaata lähemalt ›
0
Xi Jinping (snd 1953) kasvas üles väga keerulisel ajal. Tema haridustee oli katkendlik, nii nagu kõigil Suure Kultuurirevolutsiooni ajal (1966–1976) võrsunud lastel. Isa Xi Zhongxun, partei kõrge ametnik arreteeriti ja häbistati ning üks õdedest tegi enesetapu ilmselt perele osaks langenud tagakiusamise tõttu. Teismeline Xi saadeti seitsmeks aastaks töölaagrisse. Võiks ju eeldada, et lapsepõlvetraumad panevad ka […] Vaata lähemalt ›
0
Rootsi Keskpanga Nobeli mälestusauhind majandusteaduse vallas läks 2022. aastal USA majandusteadlastele pankade ja rahanduskriiside kohta tehtud uuringute eest. Douglas W. Diamond ja Philip H. Dybvig pälvisid tunnustuse sügavama pilgu heitmise eest pankade tegutsemise põhimõtetesse ning aastatel 2006–2014 Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juhtinud Ben Bernanke selle tõestamise eest, et puudujääkidel pankade tegevuses oli 1930. aastate majanduskriisis juhtiv […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanike liidu 100. aastapäeva puhul oli eesti kirjandusest palju juttu. See keskendus peamiselt kirjandusloole, vähem nüüdisajale. Aga milline on see asutuste, tavade ja rahaliikumise keskkond, mille sees eesti kirjandus praegu elab? Järgnev püüab seda laiades joontes kirjeldada ning osutada siin-seal, kus asjad hästi, kus halvasti. Et oleks kirjandust, on tarvis kirjanikke. Et oleks kirjanikke, on […] Vaata lähemalt ›
15
Eestis on 12 muinsuskaitseala, neist 11 südalinnas. Kaks suuremat linna välja arvatud, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, s.t et tüüpiline muinsuskaitseala asub väikses kahanevas linnas. Elanikkonna kahanemine mõjutab linnaruumi: osa hoonetest seisab tühjalt või alakasutatuna, taristu ei vasta linna suurusele ja on alainvesteeritud, erainvesteeringud hoonetesse on minimaalsed, maksudest saadav raha väheneb. Tagajärjeks on väheatraktiivne […] Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt toimuvad teaduses tektoonilist mõõtu sündmused, mis kujundavad ümber kogu meie arusaama loodusest ja selle toimimisest. Ingliskeelsed populaarteaduslikud blogid ja ülikoolide suhtekorraldajate pressiteated jätavad mulje, et selline sündmus võis olla hiljutine W-bosoni massi täppismõõtmine Fermilabis (USA) asuvas kiirendis Tevatron. Ameerika füüsikud leidsid, et see osake võib olla ligi 0,1% seni arvatust raskem. Kuidas saab selline […] Vaata lähemalt ›
44
Digitaalsus on tavapärane, elu lahutamatu osa. Märkamatult on kirjast saanud e-kiri, arvest e-arve, koolist e-kool, maksuametist e-maksuamet ja valitsusest e-valitsus; paberümbrikku asendab digikonteiner, lukuga päevikut öökapisahtlis salasõna ja kasutajatunnusega digikaust, silmast silma suhtlust pöidlatekst ja profiilipilt. Tehnoloogia areneb kiiresti edasi. Digitempo seisukohalt on elu reguleerivad seadused vastu võetud „väga ammu“. See viib küsimuseni, kas seadus […] Vaata lähemalt ›
0
Ühismeediast võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga. Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel. Ühismeediakasutuse plahvatusliku kasvuga on kaasnenud uuringud selle kõrvalmõjude kohta kasutajale. Üheks uurimisvaldkonnaks on ühismeediakasutuse mõjud vaimsele tervisele, sealhulgas enesekindlusele. […] Vaata lähemalt ›
0
1. Teisest maailmasõjast on kirjutatud terve raamatukogu jagu teoseid: ilukirjandust, mälestusi, teaduslikke käsitlusi jm. Sellest hoolimata tundub, et Jonathan Littelli mammutteos „Eumeniidid“ lisab seni kirjutatule üht-teist olulist. Olulist pole romaanist raske leida. Endine SS-ohvitser Maximilien Aue, raamatu minajutustaja, on romaanikunsti ideaalidele igati vastav vastuoluline tegelaskuju; nõnda vastuoluline, et lugejal on enesegi hoiaku selgitamise tavapärasest keerulisem. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Meister Solness“, autorid Mehis Pihla ja Siret Campbell, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits, dramaturg Siret Campbell, helilooja ja muusikaline kujundaja Matis Leima, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Tõnu Oja, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Märten Metsaviir, Helena Lotman ja Guido Kangur. Esietendus 22. X Eesti Draamateatri suures saalis. Henrik Ibseni draamast „Ehitusmeister Solness“ (1892) […] Vaata lähemalt ›
10
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ Tallinna botaanikaaias 29. IX – 30. X. Kuraator Ann Mirjam Vaikla; kunstnikud Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kossorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla, Mikk Meelak ja Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik; kirjutajad Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret […] Vaata lähemalt ›
2
Dokumentaalfilm „Suur soo“ (Vesilind, Eesti 2022, 70 min), režissöör-stsenarist Remek Meel, operaatorid Remek Meel, Riho Västrik, Aleksander Meel ja Margus Muts, helilooja Lauri Õunapuu, produtsent Riho Västrik. Loodusdokumentaalfilm on mulle kui kriitikule alati olnud veidi kammitsetud alažanr, sest on jäänud (võib-olla ekslik või pealiskaudne) mulje, et klammerdutakse liialt ühtede eesmärkide ja järelduste külge. Loodusdokumentalistika loodusekäsitlus […] Vaata lähemalt ›
15
Oktoober avanes kuulajale mitmekesise ja elamusküllase muusikamerena. Mõneti on koha- ja ajapõhise ülevaateartikli kirjutamine subjektiivne, kuna üpriski võimatu on haarata muusikaelu kogu selle mitmekesisuses. Pealegi on juurde tulemas üha uusi festivale või ülevaatekontserte ning nende toimumisaeg sageli kattub, mis muidugi pole etteheide. On ju nädalavahetusi aastas kindel arv ja seetõttu ka tähtsate ettevõtmiste kattumine kultuuriellu […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Kesknädal
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 19:03
Viimane uuendus: 19:00.
Uudiste reiting uuendatud: 18:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)