Reedel, 5. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Anda Lāce isikunäitus „K, MIS SEE OLI?”. Näitus „K, MIS SEE OLI?“ osales 2023. aastal Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse näitusel „Kuidas ma end viimasel ajal tundnud olen“. Kunstnikud mõtisklesid vaimse tervise teemade üle, kasutades nii omaenda, kui ka oma lähedaste varasemaid haiguste ja nende ennetamise kogemusi. Samuti uurisid nad ühiskondlikke eelarvamusi ja selle teemaga seotud stigmasid. Näituse „Kuidas ma end viimasel... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 05.09 kl 18 avanevad A-Galerii akendel kolme kunstniku näitused. Kadi Veesaar “Portaal” Isiknäitusel “Portaal” jätkab Kadi Veesaar ehte ja skulptuuri piiri uurimist. Ta esitab teoseid kivist, rõhutades näiliselt tugeva materjali õrnust ja taktiilsust. “Portaal” on tema esimene näitus, kus on korraga eksponeeritud peos hoitavad ehted ja fotod, mida kombineerides saab kunstniku sõnul “reisida linnulennul kohtadesse, kuhu keegi peale sinu ei pääse. Kus hetkeks keegi sinult midagi ei oota ja... Vaata lähemalt ›
0
„Lahkumine Kythera saarelt” 06. 09–11. 10. 2025 Reedel, 5. septembril kell 18 avatakse Rüki galeriis näitus „Lahkumine Kythera saarelt“, mis on austusavaldus Agu Pildi loomingule ja poeetiline dialoog Toomas Volkmanniga. Näitus ühendab Agu Pildi (1951–2002) akvarellid ja Toomas Volkmanni (1961) fotoseeria. Teosed avavad muutuste aega, mil Pilt jäi truuks oma camp’iliku popkunsti mõjutustega erootilisele visioonile, mis ei sobitunud enam kontseptuaalse kunsti raamistikku. Näitus toob esile nii kunstiajalooli Vaata lähemalt ›
0
Alates 5. septembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Näitus ja sellega kaasnev raamat kaardistavad tema tegevust nii fotograafi, kunstniku kui ka aktivistina. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024). Anna-Stina Treumund oli esimene kunstnik Eestis, kes sidus oma autoripositsiooni selgelt oma lesbikogemusega. Tema kunstiproj Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uus hooaeg saab alguse juustust. „Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgastuda juustu sarnaselt,” pöördub Iiob oma raamatus Jehoova poole. „Vanus ei loe, kui sa just juust ei ole,” teravmeelitses näitleja Billie Burke. Võrdusmärke juustu ja inimese elu vahele on ikka ja jälle tõmmatud. Seda teeb ka USA dokumentalist Ian Cheney oma filmis „Kestvuse kaar”, mis võtab ette põneva teekonna juustude kirevasse maailma... Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Näitused pakuvad kahte eriilmelist vaadet valgusele ja tajule. Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt Vaata lähemalt ›
0
1 Mu tädi ütles, et kui mehed kogunesid ja neil viina kõrval igav hakkas, helistati litsid kohale. Tüdrukuid tuli nii umbes 4-5, kõik võõrad näod. Eestlased. Eks kuskilt Võrust või Tartust nad Põlvasse kohale sõidutati. Korterites iseseisvalt tegutsevate naiste või meeste kohta ema ega tädi midagi ei teadnud, kuid ma arvan, et oleles ka neid. Neid kutsuti ka kohalikku hotelli ja ööklubisse. Seksiõpetus oli minu kodus ja põhikoolis põhjalik. Pea-... Vaata lähemalt ›
0
Näitusetuppa sisse astudes plahvatab varjudega seotud mütopoeetiline tähendusruum kohe nagu seostega ülelaetud lõhkekeha, aga seda plahvatust on parem kontrolli all hoida, muidu näitusest endast ei saakski kirjutada. Vari võib inimest taga ajada küll ja inimene võib taga ajada ka oma varju (vt Ursula K. Le Guini „Meremaa võlur“) ja kui mõnel tegelasel varju üldse pole, hakatakse teda kohe ebaloomulike nähtuste nimekirjast otsima (vt vampiirid). Üldiselt on vari seotud valgusega, kuid... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalal, taasiseseisvumispäeval oli mul taas kätte jõudnud aeg oma kuulipilduja moonakastidest ehitatud raamaturiiul ümber organiseerida. Sellistel puhkudel, eriti siis, kui on tarvis uude elamisse kolida, tekib paratamatult küsimus, kas on ikka hea mõte oma kodus pidada või palehigis ringi hiivata vaata et terve tonni kaaluvat mateeriahulka, millest on korraga võimalik kasutada vaevu kilogrammi jagu ja mille ülejäänud osa seina ääres passiivsena tolmu kogub. Viimastel aastatel olengi konkreetse. Vaata lähemalt ›
0
Teatrirohkus on olnud viimastel aastatel korraga uhkuse allikas ja valupunkt. Ühelt poolt on meelitav nimetada eestlasi teatrirahvaks. Pakutav valik on kirju ja mitmekesine, midagi leiab igale maitsele, teatrit tehakse vaata et igas riigi otsas. Teiselt poolt ei suuda keegi enam tervikpilti adekvaatselt hõlmata. Esietenduste arv võtab silme eest kirjuks ning keskmine kvaliteet kipub kvantiteedi kasvades pigem langema. Mis aga peamine: kõigi teatritegijate vajaduste ja soovide täitmiseks ei jätku lihtsalt pi Vaata lähemalt ›
27
150 maailma hinnatuma kunsti ja disaini kõrgkoolide nimekirja neljandalt kohalt leiame USAs asuva Rhode Islandi disainikooli (Rhode Island School of Design ehk RISD). Järgnevalt saab lugeda mõttevahetust sealse rõivadisaini osakonna juhataja, professor Gwen van den Eijndega. Rääkisime disaineri kujunemisele olulistest väärtustest. Mida peaksid teie tudengid õpingute lõpuks oskama, mida teadma? Valmistame tudengeid ette, et neist saaksid oskuslikud rõivaste valmistajad. See tähendab, et neil on õpingute lõpu Vaata lähemalt ›
0
Veel üks ere näide, et sõjaaegse Venemaa teatrielu on muutunud täiesti napakaks: hakatakse kontrollima Moskva Suure teatri töötajate lojaalsust. 500 tööseadmesse paigaldatakse tehisaru kasutav tarkvara, mis jälgib teatritöötajate digitegevust sõnumirakendustes, brauserites ja mujal, kuhu nad mis tahes teksti sisestavad või mille abil muul moel suhtlevad. Iga töötaja kohta moodustub omalaadne toimik, mille programm genereerib ja mis registreerib tema veebikäitumises kõik „anomaaliad“. „Anomaaliate“ hulka ku Vaata lähemalt ›
41
Berit Petolai esikkogu „Meoma ümisevad tuuled“ (2019) arvustust alustas Lauri Sommer sõnapaariga „maaelu romantika“ ja lõpetas iseloomustusega, et selles luules on tooniandev „oskus õnnelik olla“.1 Nendesamade fraaside vahele mahub Petolai teise luulekogu temaatika ja tundelaad – idülliline omailm pisikeses Meoma külas. Esikkogu telg oli linnast maale jõudmine ja sinna olemuslikult, emotsionaalselt ja kujundiliselt sisseelamine koos ebalustega, mida kätkes alles algusjärgus lähedustunne: „Enamasti ma armast Vaata lähemalt ›
0
Me elame eneseületuse ajastul. Saavutusühiskond suunab meid enesest maksimumi andma tööl, spordis ja ka puhates. Füüsilises plaanis on selle maagilise „110 protsendi“ väljameelitamise ümber üles ehitatud terve tööstus alates ajaplaneerimise tarvikutest ja toidulisanditest kuni ergonoomiliste rõivaste, spordikellade ja vaimsete praktikateni. Eneseületuse idee on ühtaegu irratsionaalne ja teisalt sügavalt inimlik. Üheks selle klassikaliseks väljendusvormiks on muidugi enda proovilepanek looduses. Avamereujuja Vaata lähemalt ›
0
Suve lõpus kostab aeg-ajalt üleskutseid, et mis oleks, kui asendaks taasiseseisvumispäeva iseseisvuse taastamise päevaga, kuna esimene on ju nii kole sõna, kuid on kogu oma koleduse juures selle riigipüha ametlik nimetus. Ma arvan, et mõlemad nimetused on ebaõnnestunud ega ole eriti jätkusuutlikud. Nad on väga kontseptuaalsed ja kokkuvõttes segased. Ja mida kaugemale 1991. aasta 20. august meist, kes elavate kirjas, maha jääb, seda segasemaks selle päevaga seonduv muutub. Muu hulgas... Vaata lähemalt ›
24
Iga aasta augustis, kui rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi, haarab avaliku sektori palgasaajaid üldine palgaärevus, mille suurus on pöördvõrdeline igaühe rahakoti paksusega. Seekordne tulevikuvaade oli optimisti silmis poolroosiline, kuid otsustajad eesotsas peaministriga tõttasid ka kohe lootusi jahutama, sest hoolimata majandusarengu väljavaate paranemisest ei ole riigirahandus endistviisi piisavalt heas korras ja paisuv kaitsekulu neelab kogu juurdekasvu. Üsna järsus toonis hoiatas Vaata lähemalt ›
0
Kui vaadata telepilti ja raamatupoe ajaloonurka, siis on selle okupeerinud skandaalid, saladused ning hitleriaana. Michael Fitzgeraldi natside kummitusrongi, kadunud aardeid, salapäraseid surmasid kätkev „Teise maailmasõja lahendamata müsteeriumid“ ilmestab seda tendentsi hästi. Kas see väljendab sedalaadi mehelikkust, mis aitab taastoota ja normaalseks pidada meeste vägivaldsust, vajadust domineerida, on raske öelda. Ilmselt ositi küll. Ometi rahuldavad nii rämpsajaloo vohav põõsas kui ka vägivaldsed krimi Vaata lähemalt ›
3
Kell 19–20 pole eriti öö isegi augustis, kuid mõnevõrra erineva kontserdikogemuse sai sel ajavahemikul igatahes ja ilmtingimata. Pärnus astus 23. augustil üles keelpillikvartett M4GNET, kes ikkagi on meie muusikamaastikul erakordne nähtus. Lähtun teesist, et maastik ei ole täiuslik, kui sealt puudub sellise klassikalise žanri nagu keelpillikvartett statsionaarne viljeleja. Sama hästi võiks puududa sümfooniaorkester, kammerorkester, ooperiteater või muusikaakadeemia. Ma ei lasku lääne maailma muusikalukku,. Vaata lähemalt ›
0
Viide tuntud ütlusele „tasa sõuad, kaugele jõuad“ on pealkirjas kahel põhjusel. Esiteks on sõudmine vee peal harrastatav tegevus. Veest peaksime palju rohkem mõtlema ja rääkima, sest selleta ei eksisteeriks ei meie ega ka teised elusorganismid. Kogu meie elu on edasi liikumine vee toel, olgu sõudes või mõnel muul moel. Lisaks on sellel rahvatarkusel sügav tasaarenguline sisu. Paraku kaldub ühiskond seda eirama ja oma tegevuses lähtuma arusaamast, et tasa sõudes kuhugi... Vaata lähemalt ›
0
Ülase tänava sotsiaalkeskuse tuttavasse räämas töökojahoovi jõudes on kohe aru saada, et toimub midagi suurt: välja on toodud arvult mõõdukas, aga basaarilikult kirju valik telke ja katusealuseid ning rohkelt istmeid nahkdiivanist ratastel kontoritooli ja pikast pingist taburetini. Vana lagunenud lauajalgpall laperdab konarlikul maapinnal sellise nurga all, et ei usukski, et sellel mängida saab, kui ei näeks, et see on tihedas ja kohati ka hirmutavalt asjatundlikus kasutuses. Ühes hoovi tagumist otsa... Vaata lähemalt ›
44
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 7 |
Õhtuleht
|
14% 1 |
ERR
|
13% 1 |
Uued uudised
|
9% 1 |
Virumaa Teataja
|
8% 8 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.12.2025 09:22
Viimane uuendus: 09:18.
Uudiste reiting uuendatud: 09:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)